Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel (0)

Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel
Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 1991. Aastal 2004 võeti Eesti  NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Kui suur roll on Eestil maailmapoliitika kujundamisel?
Eesti on ÜRO liige alates 17. septembrist 1991. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tagab Eestile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku. ÜRO eesmärgiks on rahvusvaheline koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus,­- sotsiaal,- kultuuriliste- ja huminitaarprobleemide lahendamine ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas. Tänu sellele sai Eesti sõbralikud suhted teisete riikidega. Eesti on osalenud ka rahu ja julgeoleku tagamisel.
Eesti on NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige alates 29. märtsist 2004. Eesti liitumine NATO ja EL-iga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata kaasa laiemale rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse loomisele. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja kaitseväelased teenivad Helmandi provintsis alates 2006. aastast
Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti otsuste tegemises, mis mõjutavad elu kõikjal Euroopas ja mujalgi maailmas, kuid sealhulgas ka meil Eestis. Paljudes valdkondades saame oma tulevikku kõige paremini kujundada just koostöös teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu tasandil. Lüües kaasa Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamise alases debatis, saate osaleda tulevikku puudutavate strateegiliste otsuste langetamises. 
 Eesti parlamendi roll Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel on suurem kui enamiku teiste riikide parlamentide osa. On mõeldamatu, et valitsuse liikmed või ametnikud esitaksid Brüsselis seisukohti, milleks pole enne Riigikogu täiskogult või Euroopa Liidu asjade komisjonilt mandaati saadud. Ka parlamendi enda roll ja pädevused on täiustunud, viimase näitena võib tuua esmakordselt parlamendis läbiviidud subsidiaarsuskontrolli. Eesti seisukohtade kujundamisel on olnud senisest enam maailmavaatelist debatti, mis räägib otsuste riigisisesest mõjust.
Üks Euroopa Liidu rajajaid Robert Schuman on öelnud: „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga . Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse.” Just selliseid ühtekuuluvust tugevdavaid institutsioone on Euroopas pärast kriisi tekkimist loodud.
Eesti ühinemise tõttu Euroopa Liiduga on ülimalt aktuaalne Eesti riigipea ülesannete muutmine. Poliitilise diskussiooni jätkamiseks ühiskonnas on tekkinud vajadus uurimuse järele, mis toob välja presidendiinstitutsiooni rollide ja funktsioonide võimaliku muutumise Euroopa Liiduga ühinemise korral.
Eesti on Euroopa Liidust saanud viis korda rohkem raha, kui on ise sinna sisse maksnud. Eesti on praeguseks Euroopa Liidu ühiskassasse maksnud miljard eurot, kokku maksab Eesti aastatel 2004-2013 1,2 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Euroopa Liidu eelarveperiood 2014-2020, mil Eestil on võimalik saada 5,9 miljardit eurot toetust. Sellest 4,3 miljardit eurot moodustab toetus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest- Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning Euroopa Merendus - ja Kalandusfondist.
2010.a. juunis otsutas Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofin kutsuda Eesti euroalaga liituma ja kinnitas Eesti eurole ülemineku ja vahetuskursi 1 EUR = 15,6466 EEK. Eestis tuli euro käibele 1. jaanuaril 2011. Euro tõttu tõusis Eestis toit, elekter , kütus, gaas ja muu tehnika.
Arvan, et Eesti saab mingil määral kaasa rääkida maailmapoliitika asjades. Kuigi muidugi peab mainima, et suurem osa otuseid võetakse vastu suurte riikide poolt nagu näiteks USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa poolt.