2. Demokraatia enesekaitsevõime. 3. Riigi üldise välispoliitilise suuna suhtes peab olema konsensus. · Põhilised Demokraatia Vormid: 1. Otsene demokraatia (Antiikaja demokraatia, tänapäeval referendum) 2. Esindusdemokraatia (Rahvas annab mandaadi saadikule. Kes kord valitud ei esinda enam mingi piirkonna või valijate huve ehk saadik ei ole mandaadiga seotud ja teeb otsustusi oma südametunnistusest lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb väikese grupi poliitikute kätte. 3. Osalusdemokraatia (Rõhub sellele, et kodanikkond kaasataks otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda)
kõikide eluvaldkondade üle. Äärmiselt agressiivne võimalike sisse- ja välisvaenlaste vastu. Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea 16. Esindusdemokraatia, osalus e. otse-, eliit- ja defektne demokraatia Esindusdemokraatia on kõige levinum tänapäeval, kus võim riigis kuulub rahvale, kuna kõik ei saa korraga kõike valitseda, siis loobub enamus kodanikest oma võimust ja volitab enda asemel teatud hulk inimesi riiki juhtima. Volitatud isikud võivad olla mandaadiga seotud või ka mitte. Eesti ei ole riigikogu liige mandaadiga seotu. Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Valimiste vahepeal saavad kodanikud osaleda riigi elus nt miitingutes, protestides, esineda meedias, MTÜ, seltsides osalemine. Eliitdemokraatia Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatilud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud
Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväteenistuse kohustustest. Riigikogu liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Riigikogu töökorraldus (§ 65; § 69; § 71; § 72) Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid.
Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) · Riigikogu liige on sõltumatu; Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12
ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis.ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis-Idas osaleb Eesti aastast 1997. Margo Kalamägi, 12b 02.12.13 Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat.Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Lisaks eelnevale osaleb Eesti ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumisel Genfis koguneva ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärkudel vaatlejana, samuti osaledes igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3. Komitees. 5
Tugevad küljed: siiski on keegi, kes üritavad inimestele sisendada keskkonna hoolivust. Ning panevad inimesi hoolima loodusest ja selle saadustest . Nõrgad küljed: ei suuda ennast paljudele kuuldavaks teha, sellest ka vähene toetus. Jahuvad pidevalt ühest asjast ning ei näe asja laiemalt, et tuleks vahelduseks ka muudest asjadest rääkida. Nende pidev jutt käis tuulegeneraatoritest. Märkimisväärseks saavutuseks võib lugeda selle, et nad pääsesid kuue mandaadiga Riigikokku(2007a). Rohkem nii väga suuri saavutusi ei ole neil, minu arust, olnud. Esimehe asemel on ERR-il eestkõnelejad. Valimisnimekirja liider oli Aleksei Lotman. Kuna neil ei ole otsest juhti ja kuna neil on juhatuse liikmed ning neid on üheksa, siis ma loetleksin kõik ülesse, jätmata kedagi olulist välja: Peeter Jalakas, Dagmar Mattiisen, Mikk Sarv, Airi Hallik-Konnula, Elmer Joandi, Olev Leesmend, Andrus Mäesepp, Riho Raassild, Tanel Tammet, Peep Tobreluts
aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonilLõuna-Liibanonis. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos ja Afganistanis koosseisus, samuti Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Inimõiguste kaitse Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid ning esitanud ka nendest tulenevad aruanded konventsioonide järelvalvekomiteedele. Viimati, 2007. aasta juulis arutati ÜROs Eesti 4. perioodilist aruannet naiste diskrimineerimise kõigi
· Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritannia kolooniate vallutamist. Ka Hongkongi vallutamine. · Jaapan vallutas Filipiinid (USA), Malaisia (Suurbritannia) ja Indoneesia (Holland) · 6. ja 9
mida see tähendab. V: 5) Mis on Hare'i kvoot? V: Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks. Esimeses voorus jagatakse mandaadid vastavalt sellele, mitu lihtkvooti osalev nimekiri või kandidaat sai. Ülejäänud mandaadid jagatakse sõltuvalt kasutatavst valimissüsteemist, 6) Selgita vaba mandaadi põhimõtet? V: Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: Ei saa Riigikogu liiget ennetähtaegselt tagasi kutsuda; Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga; Teda ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga. Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata; Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud. 7) Mis on indemniteet?
Vene väed tõmbuma välja ka Akhalgori piirkonnast ja Kodori orust ehk Lõuna- Osseetia ja Abhaasia piirkondadest, mida enne konflikti algust kontrollisid Gruusia võimud. Pilt 6. Sibulad Haberi sõnul ei lõpe ELi vaatlejatemissiooni töö ka pärast seda, kui Vene väed 10. oktoobril oma vaatluspostid Gruusia põhiterritooriumil lammutasid ja tagasi tõmbusid, sest tegemist on üheaastase mandaadiga, milles sisalduvad ka "usalduse ehitamise meetmed" ja püüded normaliseerida olukorda, kirjutab EUobserver.com. Küsimusele, kas kellelegi 226 vaatleja seast on võimaldatud ligipääsu ka Abhaasia või Lõuna-Osseetia territooriumile, vastas Haber, et "veel mitte". "Kuid me oleme alati teinud selgeks, et me peame Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat osaks oma mandaadist," lisas Haber. Suhete kohta Vene sõjaväelastega ütles Haber, et need on asjalikud, kuigi väljatõmbumise raames on
kohustused. • Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt, asub tema asemele asendusliige (PS § 64 lg 3) Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused Riigikogu liikme ametivanne • Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale (PS § 61 lg 2) Vaba mandaadi põhimõtte • Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62) • Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda, ei rahvas, kes teda on valinud, ega ka erakond, kelle nimekirjas ta on parlamenti valitud • Peab langetama oma otsuseid südametunnistusest lähtuvalt • Ei ole seotud valimistel antud lubadustega Saadikupuutumatus • Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta
mandaatide jagamisel.Valimistulemused tehakse esialgselt kindlaks ringkonnatasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Selleks jagatakse häälte arv mandaatide arvuga. Isik, kes kogus lihtkvoodiga võrdselt või sellest rohkem hääli, saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad, mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud. NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise Riigikogu struktuur 1. Juhatus, kuhu kuuluvad esimees ja 2 aseesimeest. Valitakse igal aastal uuesti 2. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad · peab kuuluma vähemalt viis liiget · ei pea kuuluma , võib olla ka sõltumatu 3. Kantselei ametnikud, kes tagavad Riigikogu töö laabumise 4
4. Hooldusnõukogu, mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks ette valmistada sõltuvaid territooriume. 5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele õigusele. 6. Sekretariaat, mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 aastaks valitav ÜRO peasekretär. ÜRO ja Eesti • Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan)
vääring, vaid ühisraha, mis liidaks kogu kontinenti.„Euro peab saama kogu Euroopa Liidu ühisvaluutaks!“ Tuletades meelde, et vaid kahel Euroopa Liidu liikmesriigil – Taanil ja Suurbritannial – on seadusega tagatud erand ühisrahaga mitte liituda. Rahaliidul peaks edaspidi olema oma majandus- ja rahandusminister, kes lükkaks tagant struktuurseid reforme ja koordineeriks liidu rahalisi instrumente. See roll võiks edaspidi olla praegusel vastava mandaadiga volinikul – ekstra eraldi uut ametikohta Juncker vajalikuks ei pea. Samuti juhiks seesama inimene eurogrupi tööd, mis koosneb rahaliidu rahandusministritest. Juncker ei toetanud euroala eraldi eelarve ja eraldi parlamendi ideed, märkides, et paralleelseid struktuure pole tarvis. Küll aga võiks Euroopa Liidu eelarves olla euroala tarbeks kopsakamate vahenditega eelarverida. Ammutades oma kümnendite pikkusest kogemusest ja tööst Euroopa Liidu projektis ütles
Parlamendil on kontrolli funktsioon. Ta esitab ministritele arupärimisi. Valdavas osas riikides iseloomustab parlamendi liikmete õiguslikku staatust nö vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76). Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest
Muudatuse eesmärgiks on tugevdada globaalset turvalisust ning kaitsta finantssüsteemide usaldusväärsust, andes valitsustele paremad vahendid finantskuritegude vastu võitlemiseks. Soovitusi laiendati selleks, et saaks paremini hakkama uute ohtudega nagu massihävitusrelvade rahastamise vohamine ning olla läbipaistvam ja karmim korruptsiooni teemas. 2012. aasta 20. aprilli ministrite ja FATF esindajate Washingtoni kohtumisel vastuvõetud uue mandaadiga kinnitati FATF rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi ning massihävitusrelvade kasvu finantseerimise tõkestamise standardite määrajana. Eesmärkide täitmiseks on FATFile aastateks 2012-2020 antud järgnevalt nimetatud ülesanded: • identifitseerida ja analüüsida rahapesu, terrorismi rahastamist ning teisi ohtusid finantssüsteemi usaldusväärsusele, kontrollida rahvusvahelises finantssüsteemis rahapesu tõkestamiseks loodud
(http://et.wikipedia.org). 2.2 Esindusdemokraatia Kaudses demokraatias teostavad inimesed võimu kellegi teise kaudu. Peaagu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu – seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. 6 Esindusdemokraatia põhimudeliks on kesksete poliitiliste otsuste langetamine esinduskogus, mille liikmeks on kodanike poolt vabadel, korrapärastel ja võistluslikel valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku tänapäeva riikide suurus,et esindusdemokraatia on paratamatu valitsemiskorraldus. (Jakobson, et al,. 2013, lk 112) Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda
rahvusvahelist tuumaterrorismi tõkestamise konvensiooni. Alates 1997. aasta märtsist on Eesti ohvitserid osalenud sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis- Idas. Eesti vaatlejad teenivad vahetustega Iisraelis, Liibanonis ja Süürias. Aastane teenistus sisaldab patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis. Korraga on ÜRO missioonile lähetatud kaks ohvitseri. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court - ICC) asutajaliige olles ratifitseerinud Kohtu statuudi 30. jaanuaril 2002. Kohtu statuut jõustus 1. juulil 2002.
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) Diskreetse esindaja teooria Selle järgi on saadikud rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga. 1.3. Demokraatia põhimõtted ja tingimused Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 5 Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis-Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos. 2005. a. 4.-15
asutamise lepingu. Belgia oli esimene EMÜ eesistuja ja ta on sellel kohal olnud 11 korda. Belgias asuvad mitu Euroopa Liidu institutsiooni ja NATO peakorter. Pärast seda, kui 1960 oli tunnustatud Kongo (1971-1977 Zaire, nüüd Kongo) iseseisvumist, hakkak Belgia koloniaalsüsteem lagunema. Samal aastal tungis Belgia vägi Kongos puhkenud kriisi tõttu äsja iseseisvunud riiki, et oma kodanikke päästa. 1962 said iseseisvateks riikideks Rwanda ja Burundi, mis !! maailmasõja järel olid ÜRO mandaadiga antud Belgia valitseda. 1978 aitas Belgia vägi Kongos (Zaires) mässu maha suruda. 1970. aastatel alanud konstitutsioonireformi järel tekkis Belgias kolm osaliselt autonoomset piirkonda (Flandria, Valloonia ja Brüssel), kuid pinged jätkusid ka järgmisel kümnendil. 1993 muudeti põhiseadust. Selle alusel lodi föderatiivne riik, milles on kolmetasandiline võimujaotuvus föderatsiooni, piirkondade ja keeleliste kommuunide (hollandi-, prantsuse ja saksakeelne) tasemel
Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. - (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) "Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites" Demokraatia nõue rahvatahet ei tohi takistada ega moonutada keegi (sh fraktsioon, erakond ja valija) ja midagi (nt. valimiseelsed lubadused) ei tohiks takistada, mõjutada saadiku rahvatahte väljendamisõigust; "Riigikogu liige on puutumatu" Garantii riigi (täidesaatva võimu) RK asjadesse sekkumise, tagakiusamise vastu;
teevad need, kes hääletama lähevad. Niisiis mida aktiivsem on kodanikkond, seda rohkem on võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev, et ta saaks oma valimisringkonnas viibida. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. (Vaata www.riigikogu.ee)
POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE 1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, s...
kutsel parlamenti, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) 2. Diskreetse esindaja teooria Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes tegutsevad kuni järgmiste valimisteni oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid üles seadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole oma mandaadiga seotud. EDASINE ARENG Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks kaasaegse linna omavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
üldjooni. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus tuleb põhiseaduse järgi korraldada võimuse lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eesti on rahvusriik. Riigikeel - eesti keel. Kodakondsus. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Riigikokku pääsevad kandideerijad kolmel viisil: I Isikumandaadiga. II Ringkonna mandaadiga. III Üleriigilise kompensaciooni mandaadiga. Riigikogu töö juhtimiseks valitakse riigikogu juhatus. Praegu on riigikogu esimees Toomas Savi, aseesimehed Tunne Väldo Kelam ja Siiri Oviir. Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsusele kuulub täidessatev riigivõim. Peaminister on Mart Laar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister Siim Kallas ja siseminister Jüri Mõis. Valitsuse kui terviku asjaajamist korraldab
3. Kui nimekiri kogus vähemalt valimiskünnise jagu hääli. Valimiskünnis - häälte arv, mis on vaja koguda, et osaleda mandaatide jagamisel. Väljendatakse protsentidega. Eestis on valimiskünnis 5%. Riigikokku pääsemise võimalused: 1. Isikumandaadiga kõige suuremat autoriteeti omav mandaat. Riigikokku saab see, kes on kogunud vähemalt ühe lihtkvoodi jagu hääli. Valimaskäijate arv jagatakse mandaatide aruvga. 2. Ringkonna mandaadiga vaadatakse üle, millised ületasid valimiskünnise. Ringkonna nimekiri järjestatakse ümber vastavalt kanditaatidele antud häältearvule. Loetakse kokku nimekirjale antud häältearv ja see jagatakse lihtkvoodiga ja saadud arvu täisosa näitab mitu mandaati nimekiri saab. Riigikokku pääsevad nimekirja eesotsas olevad isikud. Jääkide tõttu ei õnnestu ka ringkonna mandaatide etapis kõiki saadikukohti mandaate ära jagada. 3
eelõhtul välja uue poliitikaga, mis kritiseeris Balfouri deklaratsiooni, tuues tõenduseks Churchilli 1922. aasta Valge paberi. Selleks ajaks genereeritud dokumentide hulgast võis valida vastavalt vajadusele. 1939. aasta Valge paber kinnitas juutide rahvuslikku kodu Palestiinas, kuid kontrollitud sisserändega, ja araabia-juudi isevalitsust. Selle lükkasid mõlemad osapooled tagasi. Sionistide meelest läks see mandaadiga vastuollu. Araablased tahtsid iseseisvust. Punkt. (Harms 2008, 80) Nii 1920. aasta Nabi Musa pogromm, 1921. aasta Jaffa pogromm kui ka 1929. aasta Hebroni veresaun, mille käigus araablased tapsid sadu juute, veensid viimaseid, et koloniaalvõimude kaitsele loota ei saa. Seega olid araablaste vägivallaaktsioonid otseseks katalüsaatoriks juutide relvastatud omakaitserühmituste loomisele. Ühtlasi tõid need juudisoost asukate jaoks
Panga president vastutab Panga kogu tegevuse eest ja annab sellest regulaarselt aru EP Nõukogule ning Riigikogule. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Eesti panga presidendi või Eesti panga nõukogu esimehe poole. 16. Riigikogu 16.1. Vaba mandaat, vastutamatus, immuniteet Vaba mandaat PS § 62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste ees Riigikogus või selle organites. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17: Vaba mandaat (1) Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. (2) Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma. Vaba mandaadi alaprintsiipideks on põhiseaduses indemniteet ehk vastutamatus (PS § 62 teine
Võimude lahususe kolmikjaotuse põhimõttest lähtuvad tänapäeval kõik arenenud demokraatlikud riigid. Sama põhimõte on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. RIIGIKOGU Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamisel ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Ka ei tohi Riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. · võtab vastu seadusi ja otsuseid; · otsustab rahvahääletuse korraldamise; · valib vabariigi presidendi; · ratifitseerib ja tühistab välislepingud;
Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
võimaldamise üle V: Volituste lõppemise juhud: asumine teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumine, tagasiastumine, kestev võimetus ülesannete täitmiseks ning surm. Riigikogu liikme volitused loetakse lõppenuks Riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. 8. Vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet V: Vaba mandaat Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige peab täitma oma ülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt. Immuniteet saadikupuutumatus. Ei saa võtta saadikut kriminaalvastutusele. Traditsiooniline põhjus selleks on, et välistada Riigikogu liikme vahistamine või kohtu alla andmine täitevvõimu poolse mõjutusaktsioonina. Indemniteet vastutamatus. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja
Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega EI OLE seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest ei saa võtta vastutusele ei või takistada tema ül täitmast ei tohi olla üheski muus riigiametis volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest 18. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. OSALEJAD: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär,
Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkusele ja demokraatiale. Seadusandlik võim Eestis Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21. aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liige on puutumatu, teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Riigikogu liige ei tohi olla üheski teises riigiametis. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja langetab otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
seaduste jõustamist. Riigikogu organisatoorse struktuuri moodustavad Riigikogu esimees ja Riigikogu juhatus, fraktsioonid ja komisjonid. 25.Riigikogu koosseis ja Riigikogu tööorganid. PS §60 jt kohaselt koosneb Riigikogu 101 liikmest, kes valitakse otsestel, üldistel, ühetaolistel ja salajastel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Eestis toimib isikuvalimiste, mitte aga poliitiliste valimiste põhimõte. Riigikogu liige pole seotud valimistel omandatud mandaadiga, mis tähendab tema mitteseostust valimistel antud lubadustega ja õigust vabalt teha vajalikke poliitilisi otsuseid. Riigikogu tööorganid määratletakse PS IV peatüki ja Riigikogu kodukorra seadusega ja nendeks on Riigikogu esimees, Riigikogu juhatus, Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu komisjonid ja Riigikogut teenindav Riigikogu Kantselei. 26.Riigikogu korralised ja erakorralised valimised. Riigikogu korralised valimised
õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium. Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti: 1. Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. 2. Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 4. Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne)
Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande. RK liige on sõltumatu, täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega. Ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest, ei saa võtta vastutusele, ei või takistada tema ül täitmast, ei tohi olla üheski muus riigiametis, volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. 14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. Osalejad: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne
valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-,
valitsejate ja valivate tahe on identne; nt Hugo Chavez väljendab rahva tahet) - Konkurentsi- ehk eliiditeooria (Montesquieu, Kant, Madisson; olemas konkureerivad huvid ning seetõttu pole olemas absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi põhimõttel, arvestades demokraatia reegleid ning inimõigusi; üks väljendusi representatsioon; valitsejad pole mandaadiga seotud, kuid ametiaja lõppedes annab rahvas tema tööle hinnangu; ,,valitsus rahva nõusolekul") Demokraatia eeldab, et valijal on õigus teha valik konkureerivate parteide ja inimeste vahel, kellel on konkureerivad huvid (tuleb leida tasakaal ning leida lahendus, mille järgi teostatakse enamuse tahet antud perioodil). Võib vastandada: - Otsedemokraatiat (vahetu, plebisitaarne)
Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 43. Vaba mandaat – mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See loob õiguslikud eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt. 44. Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.
2.Kaudse kontrolli vormid: Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 43. Vaba mandaat mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See loob õiguslikud eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt. 44. Vastutamatus (indemniteet) mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.
· Eesti parlamendi süsteem on mõneti kui politoloogia õpikute musternäidis (vastab paljuski õpikute pildile) · Parlamendiliikmete arvu vähenemine toob kaasa teiste liikmete koormuse kasvu Riigikogu liige · Peab olema vähemalt 21 aastat vana · Pole mandaadi põhine (saadikut ei saa tagasi kutsuda, sest pole kedagi, kes kutsuks) o Mõned liikmed just kui ei esinda kedagi, nagu näiteks kompensatsiooni mandaadiga riigikogulased o Tagasikutsumise süsteemi ei eelistata, kuna sellel on nõukogude liidu aegne maik küljes · Volitused kas peatatakse või lõpetatakse o Peatatakse ministriks saamise või lapsepuhkuse puhul. Selle punkti plussiks on see, et minister saab sedasi professionaalsemalt oma tööle keskenduda (pole kõrvalkohustust). Miinuseks see, et nende inimeste asemele tulevad
14. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad: a. surveabinõu e repressaal, b. vastuabinõu e retorsioon, c. mõjutamisabinõu e impressaal. d. sõda 15. Mis on humanitaarne interventsioon a. Sõjas kannatada saanud riigile erinevat liiki abi (riided, raviimid, toit, joogivesi) saatmine b. rahuvalvurite riiki saatmine korra tagamiseks ja sõja ära hoidmiseks c. ühe riigi sekkumine teise siseasjadesse d. sekkumine teise riigi siseasjadesse ÜRO mandaadiga setena, identiteetide ning representatsioonide tasandil (Venemaa on suur karu, kes meile käpaga äsada võib, Soom vad võimu pärast, ssiooni tõrjumiseks ing riikide siseelu mõjutavad üha olulisemal määral sellega seotud riigid (nt riigid, millest on tulnud olulisel määral äpaga äsada võib, Soome on vapper väikeriik, kes ajab oma asja), nimetatakse on tulnud olulisel määral immigrante, riigid, mis on antud riiki investeerinud vms), nimetatakse
pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
3)Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. 3.19 Riigikogu liikme ametivanne •Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale (PS §61 lg 2) 3.20 Vaba mandaadi põhimõtte •Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62) •Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda, ei rahvas, kes teda on valinud, ega ka erakond, kelle nimekirjas ta on parlamenti valitud •Peab langetama oma otsuseid südametunnistusest lähtuvalt •Ei ole seotud valimistel antud lubadustega 3.21 Saadikupuutumatus •Riigikogu liige on puutumatu
pärast valimiste väljakuulutamist. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. §61. Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. §62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. §63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. §64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus. Haldusjaotuse tänapäevased mudelid. Keskvõimu ja regionaalvõimu suhted. Demokraatlik süsteem Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
annaabi.ee 
