Valitsemine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

doc

Demokraatia

Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism - vaadete paljusus ja võrdsus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Eelnevat kokku võttes võib öelda, et demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus valitsemine valitsetavate nõusolekul enamuse võim vähemuse õigused põhiliste inimõiguste tagamine vabad ja ausad valimised võrdsus seaduste ees korrakohane õigusemõistmine põhiseadusega piiratud riigivõim sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine

Ühiskond

16

doc

demokraatia AnnaAbi

enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism - vaadete paljusus ja võrdsus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Eelnevat kokku võttes võib öelda, et demokraatia tugisambad on järgmised:  rahva suveräänsus  valitsemine valitsetavate nõusolekul  enamuse võim  vähemuse õigused  põhiliste inimõiguste tagamine  vabad ja ausad valimised  võrdsus seaduste ees  korrakohane õigusemõistmine  põhiseadusega piiratud riigivõim  sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism  sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine

9. klassi ühiskond

2

odt

Ühiskonna kordamine 3. peatükk

A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Demokraatia vormid ja areng

kaitsmine. ~4~ Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osa paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval. Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikus riigis valitseb pluralism vaadete paljusus ja võrdsus. Kokkuvõttes on demokraatia tugisambad: 1. rahva suveräänsus; 2. valitsemine valitsetavate nõusolekul 3. enamuse võim; 4. vähemuse õigused; 5. põhiliste inimõiguste tagamine; 6. vabad ja ausad valimised; 7. võrdsus seaduste ees; 8. korrakohane õigusemõistmine; 9. põhiseadusega piiratud riigivõim; 10. sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism (ideede paljusus); 11. sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Ühiskonna valitsemine

Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte

Ühiskonnaõpetus

14

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.  Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes.  Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond.  Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.  Siirdeperiood- toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale  Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist  Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Ühiskonna valitsemine

e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine: 1) riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ega risti vastupidiste eesmärkidega; 2) enesekaitsevõime; 3) aus mäng (inglise keeles fair play); 4) riigi üldises välispoliitilises kursis peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: 1) rahva suveräänsus; 2) valitsemine valitsetavate nõusolekul; 3) enamuse võim; 4) vähemuse õigused; 5) põhiliste inimõiguste tagamine; 6) vabad ja ausad valimised; 7) võrdsus seaduste ees; 8) korrakohane õigusmõistmine; 9) põhiseadusega piiratud riigivõim; 10) võimude lahususe printsiibi järgmine; 11) sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; 12) sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia

Ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile. 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)