Erakond Rohelised (0)

Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Roheliste(EER) tekkel ei ole kindlat kuupäeva, selleks võib-olla lausa mitu võimalust. Registrisse kanti , Erakond Eestimaa Roheline, 6.detsembril 2006.a. Erakonna alguseks võib lugeda ka 2005 aastat, kus 10 inimest andsid allkirja lepingule. Nende kümne inimese seas oli näiteks Marek Strandberg. Tegelikult oli erakond ajaloos ka varem eksisteerinud. Eesti Roheliste Erakond, nad alustasid 1992 a, kuid lõpetasid oma tegevuse 1998 a, kuna erakonna suurus pidi olema 1000 liiget, aga neil oli ainult 250. Enne oma uue erakonna asutamist toetati üksikkandidaate või siis erakonda, mis oli küllalt keskkonna sõbralik. Nüüd lähme natuke rohkem ajalukku tagasi. 20.septembril 1989 loodi Eesti Roheline Liikumine(ERL). See oli esimene registreeritud erakond ENLKP kõrval. Esimesse juhatusse kuulus ka Lennart Meri ning Andres Tarand . Aastani 1992 oli Eestis kaks rohelist erakonda. Teine oli Eesti Roheline Partei(ERP), mille lõid Kivistik ja Made, kes lahkusid ERL-st.
1990 aastal sai ERL Ülemnõukogusse 8 kohta ning Ülemnõukogu juhiks valiti Arnold Rüütel. Tehti ajalugu, said esimest korda Valitsusse. Eelmainitud, Eesti Roheliste Erakond, koosnes ERL-st ja ERP-st. Nad liitusid , kuna nende populaarsus hakkas vähenema. Kokku sulamine, aga ei toonud samuti edu.
EER on arusaanud, et inimene hävitab enda tegevusega planeeti Maa. Ning nad üritavad teistele inimestele seda samuti selgeks teha ja ka muidugi muuta seda hävitavat tegevust. EER tahab anda võimu ka inimestele, et nad saaksid otsustada asjade üle nii valimiste ajal, kui ka nende vahel ehk siis otsedemokraatia realiseerimise soov. Nad ei poolda tuumaenergia kasutamist, rääkimata tuumajaamast endast. Tahavad kasutada taastuvenergiaallikaid (näiteks tuul, biomass, päikeseenergia) maksimaalselt - elektri, soojuse ja mootorikütuste loomiseks. Erakond propageerib kodumaiseid toiduaineid ning tahavad vähendada sõltuvust teistest riikidest. Samuti pooldavad nad tasuta kõrgharidust, sellega seoses leiavad nad, et ülikoolides peaks olema rohkem tasuta kohti.
Rohelised toetavad eurole üleminekut. Samuti leiavad nad ka, et iga inimene peaks ise enda kulud kandma. Nad tahaksid teha eelarvet läbipaistmaks ja mõistetavamaks ning nad märgiksid kindlasti ära loodusressurssidele kuluvad rahasummad.
Pooldavad madalaid makse. Madalat tulumaksu, mis muudetaks kaheks osaks. Üks osa laekuks riigile ja teine osa vallale . Ökoloogiline maks - tahavad teha nii, et saastaja maksab maksu. Ressursside kasutamine peab nende meelest muutuma mõistlikumaks. Tahavad kehtestada tervist kahjustavatele tarvetele maksupoliitikat. Sooviksid piiarata hasartmängude tegevust.
Ma ise arvan, et kindlasti toetavad ERR-i inimesed, kes ise samuti hoolivad keskkonnast ning leiavad ühiseid jooni teiste ERR-i mõtetega. Kahjuks on aga näha, et nende toetus on kokku kuivanud.
Tugevad küljed: siiski on keegi, kes üritavad inimestele sisendada keskkonna hoolivust. Ning panevad inimesi hoolima loodusest ja selle saadustest .
Nõrgad küljed: ei suuda ennast paljudele kuuldavaks teha, sellest ka vähene toetus. Jahuvad pidevalt ühest asjast ning ei näe asja laiemalt, et tuleks vahelduseks ka muudest asjadest rääkida. Nende pidev jutt käis tuulegeneraatoritest.
Märkimisväärseks saavutuseks võib lugeda selle, et nad pääsesid kuue mandaadiga Riigikokku(2007a). Rohkem nii väga suuri saavutusi ei ole neil, minu arust, olnud.
Esimehe asemel on ERR-il eestkõnelejad. Valimisnimekirja liider oli Aleksei Lotman . Kuna neil ei ole otsest juhti ja kuna neil on juhatuse liikmed ning neid on üheksa, siis ma loetleksin kõik ülesse, jätmata kedagi olulist välja: Peeter Jalakas, Dagmar Mattiisen, Mikk Sarv, Airi Hallik- Konnula , Elmer Joandi, Olev Leesmend, Andrus Mäesepp, Riho Raassild, Tanel Tammet , Peep Tobreluts. Need isikud on valitud juhtkonda aprilli lõpuks.
2010 aastal on ERR olnud meedias oma sisekriiside tõttu. Neil olid suured probleemid. Endised juhid visati erakonnast välja ning siis võeti uuesti tagasi. Vahepeal oli erakond täitsa ilma juhtideta. Kuna nad on kaotanud palju toetajaid, siis on nende tegevus ka üsna piiratud. Hetkel oli neil suurem probleem oma erakonna kooshoidmisega, et ei suudetud väga muule rõhku panna. Seega jäi nende 2010 aasta tegevus kesiseks.
Praegu on neil kuus kohta Riigikogus. Need kuus saadikut on Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Mart Jüssi, Toomas Traipido, Valdur Lahtvee ja Marek Strandberg. Mart Jüssi kuulub ka Keskkonnakomisjoni. 1. septembri seisuga oli ERR-i esindajaks Valdur Lahtvee. Kuuluvad Reformierakonna ja IRL-ga opositsiooni.
Mina isiklikult, kui keskkonna huviline, ei leidnud, enne selle ülesande tegemist, ERR-ist midagi põnevat. Nüüd kui ma olen selle uurimise läbi teinud, leian ma, et on kahju, et nad ei suuda oma plaane teoks teha. Nii mõnedki on väga kasulikud ning ettenägelikud, kasvõi taastuvenergia kasutamise suurendamine . Kurb on ka see, et neid on siiski liiga vähe ja nende populaarsus on väike. Loodan, et see hakkab mingi aeg kasvama. Püüan isegi teha selle jaoks midagi.
Ma arvan, et nendel Riigikogu valmistel, mis leiavad aset 2010 aastal. Saavad nad samasugust toetust nagu 2007 aastal, umbes 7%. Kui, siis on see protsent natukene tõusnud, aga kindlasti mitte trastiliselt. Kuna hetkel on meil ’’pop’’ protestvalimine, ehk siis valitakse kellegi vastu, mitte kellegi poolt. Ning inimesed isegi, kes tahaksid neid hääletada, kardavad, et erakond ei suuda midagi ära teha, et neid hääli jääb ikkagi väheks. Ning selle ärahoidmiseks toetavad nad juba mingit suuremat erakonda. Samuti ei suuda ERR ennast suurematele hulkadele valijatele teha huvipakkuvaks. Eestlased kahjuks ei hooli nii palju keskkonnast, et neid inimesi valida, kes neid sellisel teel esindaks.