Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti (0)

Referaat
Üro ja Eesti
Robert Rootsi
LE10
2013
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 192 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu .
ÜRO on kompleksne rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO-l on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat . Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn “ÜRO organisatsioonide perekond”), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid ÜRO Haridus -, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon. ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi ja ÜRO Arenguprogrammi.
Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude okupatsiooni vältel.
ÜRO 5 regionaalgrupist ( Aasia , Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi , Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi.

Eesti on praegu järgmiste ÜRO süsteemi kehamite liikmeks

• ÜRO Inimõiguste nõukogu (Human Rights Council) 2013-2015
  
• ÜRO Lastefondi täitevnõukogu (UNICEF) 2011–2013
  
• ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women ) täitevnõukogu büroo 2012-2013
  
• ÜRO Naiste staatuse komisjon (CSW) 2011- 2015
  
• ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti täitevnõukogu (UNHCR ExCom) al. 2007, liikmesus tähtajatu
  
• UNESCO maailmapärandi komitee (WHC) 2009-2013
  

UNESCO programmi Inimene ja Biosfäär rahvusvaheline koordinatsiooninõukogu (MAB) 2012- 2015

Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus

Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis.
Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia-Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonilLõuna-Liibanonis.
Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos ja Afganistanis koosseisus , samuti Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas.

Inimõiguste kaitse

Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid ning esitanud ka nendest tulenevad aruanded konventsioonide järelvalvekomiteedele. Viimati, 2007. aasta juulis arutati ÜROs Eesti 4. perioodilist aruannet naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooni täitmise kohta. Augustis 2006 toimus rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (ICERD) täitmist puudutava Eesti kuuenda ja seitsmenda aruande arutelu.
24. septembril 2003 kirjutas president Arnold Rüütel New Yorgis alla ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollidele laste relvastatud konfliktidesse kaasamise keelustamise kohta ning laste müügi, lasteprostitutsiooni ja pornograafia keelustamise kohta - viimase protokolli ratifitseeris Eesti 2004. a. augustis. 21. septembril 2004 allkirjastas president Rüütel New Yorgis ka piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli.
Lisaks sellele võtab Eesti osa töögruppidest, mis töötavad välja rahvusvahelist inimõiguste alast õigust: hetkel valmistatakse ette rahvusvahelise majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti lisaprotokolli. Uusimaiks rahvusvahelisteks inimõigusalasteks kokkulepeteks on 2006. detsembris ÜRO Peaassambleel vastu võetud puuetega inimeste õiguste konventsioon ning kõigi isikute pealesunnitud kadumiste vastu võitlemise rahvusvaheline konventsioon. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ning selle valikuline protokoll astusid jõusse mais 2008; pealesunnitud kadumiste konventsioon jõustub peale ratifitseerimist kahekümne liikmesriigi poolt.

Arenguabi

Eesti peab oluliseks ÜRO rolli rahvusvahelises arengukoostöösüsteemis ning arengueesmärkide saavutamisel ning püüab järjest aktiivsemalt lisaks kahepoolsele koostööle toetada ÜRO ja selle allorganisatsioonide tegevusi arengumaade toetamisel. Eesti on vabatahtlike annetuste näol toetanud ÜRO arengukoostööga seotud organisatsioone alates 1998. aastast: rahalisi annetusi on tehtud regulaarselt ÜRO Lasteorganisatsioonile , ÜRO Arenguprogrammile,ÜRO Rahvastikufondi ja ÜRO naiste arengu fondi.Lisaks on sihtotstarbeliselt toetatud allorganisatsioonide temaatilisi programme , nt UNFPA reproduktiivtervise sihtfondi.
Katastroofiabi
ÜRO oluliseks ülesandeks on abistada loodus- või inimtekkeliste katastroofide tõttu kannatanud riike ning koordineerida rahvusvahelist humanitaarabiandmist katastroofide korral. Eesti püüab kasvava aktiivsusega toetada ÜRO katastroofiabisüsteemi tugevdamist ning ÜRO allorganisatsioonide tegevust katastroofide korral. Eesti leiab, et tõhusaim ja tihti operatiivseim viis on toetada looduse põhjustatud või inimtekkelistes katastroofides kannatanuid rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Enamik Eesti humanitaarabi panustest on abivajajateni toimetatud selliste rahvusvahelise organisatsioonide kaudu nagu ÜRO pagulaste ülemkomissari, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, ÜRO Lasteorganisatsiooni, Maailma Toiduprogramm . Juba aastaid on Eesti nimetatud organisatsioonide ja OCHA tegevust toetanud ka iga- aastaste vabatahtlike annetustega.
Alates 2000. aastast osalevad Eesti esindajad ÜRO alalises valmisolekus oleva kriiside ja katastroofide hindamise ja koordineerimisega tegelevas meeskonnas UNDAC . Eesti on osa võtnud UNDACi missioonidest Iraanis, Sudaanis, Kõrgõzstanis, Türkmenistanis, Jakuutias ja Gruusias, samuti oli Eesti päästemeeskond abiks 2005. a. alguses Kagu-Aasiat ja India ookeani piirkonda tabanud tsunami tagajärgede likvideerimisel Indoneesias Acehis ning 2005. a. sügisel peale maavärinat Pakistanis.
Sisukord

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti

Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus

Inimõiguste kaitse

Arenguabi

Katastroofiabi