Eestimaa rahvaliidu esitlus (0)
Eestimaa Rahvaliit
Juhendaja:
Teostajad:
Erakonna asutamine
Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt:
*Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a);
*Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a);
* Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime
Eestimaa Rahvaliiduks).
2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti.
Erakonna ideoloogia
Rahvaliit toetub :
1. mõõdukale rahvuslusele
2. konservatismile
3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve
Nende veendumust mööda peaks riik säilitama:
1. oma rolli strateegilistes majandussektorites
2. kontrollima väliskaubandust
3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed
maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav
maksustamine).
Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja
sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on
Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest.
Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine
maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa
edukamalt leida liitlasi.
Erakonna juhtpoliitikud
Erakonna esimees
Andrus Blok
Erakonna aseesimehed
Mai Treial
Riina Kull
Arno Sild
Osalemine valimistel
Riigikogu valimised
2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati,
keskmine vanus 49, 7 aastat
Valituks osutus 13 kandidaati:
Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart
Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan,
Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja
Mai Treial
2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati,
keskmine vanus 49, 5 aastat
Valituks osutus 6 kandidaati:
Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika
Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo
2011 Riigikokku kandideeris 88 Rahvaliidu kandidaati,
valituks ei osutunud ükski kandidaat, sest erakond ei
ületanud valimiskünnist (5%)
Kohaliku omavalitsuse valimised
2005 tulemused:
Eestimaa Rahvaliit sai 61 871 häält, mis on 12,47%
2009 tulemused:
Eestimaa Rahvaliit sai 12 683 häält, mis on 1,9%
Loosungid ja kampaaniad
* ÕIGLANE JA TUGEV RIIKHEAOLU INIMESELE JA KINDEL TULEVIK
RAHVALEEESTIMAA RAHVALIIDU PLATVORM2003. AASTA RIIGIKOGU
VALIMISTEKSRahvaliidu eesmärk on eestluse elujõu tagamine, ehitades
selleks üles inimest austava ja väärtustava Eesti ühiskonna ning riigi.
* RAHVALIIT ühendab koduarmastuse kodumaaarmastusega ja peretunde
rahvustundega, et saavutada eesti rahva ühine arengueesmärk: eestluse,
rahva, ühiskonna ja riigi tugevnemine ning Eestile maailmakaardil kindla ja
väärika koha kindlustamine.
* RAHVALIIT teostab poliitikat, mille kohaselt riigi majandusliku olukorra
paranemisest saavad kasu enamik Eesti elanikkonnast ja kõik Eesti osad.
* RAHVALIIT töötab välja sellise riikliku perepoliitika, mis toetab perekonna
tugevnemist ja taotleb rahvastiku kasvu; käsitab kõiki rahvastikurühmi (lapsed,
eakad, tööealised, puuetega inimesed jne) perepoliitika võrdsete osistena; seab
perepoliitika eesmärgiks sündimuse tõstmise.
* RAHVALIIT rakendab ühtse hariduspoliitika ja loob tervikliku haridussüsteemi, mis tagab
kõigile lastele võrdse võimaluse võimetekohase hariduse saamiseks jaoma annete
arendamiseks.
* RAHVALIIT peab tervishoiukorralduses esmatähtsaks rahva tervise kaitset, arstiabi
kättesaadavust igas Eestimaa paigas ja kõigile inimestele.
* RAHVALIIT taastab rahva usu õigluse võimalikkusse Eestis. Muudame seadused
arusaadavaks ja kättesaadavaks igaühele.
* RAHVALIIDU poliitika võimaldab saavutada Eesti majanduse kasvutempoks vähemalt
10 protsenti aastas.
* RAHVALIIT tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte.
* RAHVALIIT tagab põhiseadusest lähtuvalt kohalikule omavalitsusele majandusliku ja
poliitilise sõltumatuse keskvõimust.
* RAHVALIIT rakendab selget ja avalikustatud valitsemisviisi, mis taastab inimeste usu
sellesse, et Eestis on riigivõim rahva teenistuses.
*RAHVALIIT on seisukohal, et Eestil on vajalik ühineda Euroopa Liiduga, kuid
ühinemistingimused peavad täielikult vastama iseseisva Eesti rahvuslikele huvidele.
LOOSUNGID:
* Teeme aastas 60 000 krooni maksuvabaks!
* Tõstame pensioni 6 000 kroonini kuus!
* Seame sisse tudengipalga!
* Hambaraviks 1 000 krooni aastas!
*Tugimaanteed mustkatte alla!
Kampaania: Kaitse Eesti metsa!
TÄNAME!
erakonna asutamine, erakonna ideoloogia, erakonna poliitikud, loosungid ja kampaaniad
Sarnased õppematerjalid
2
doc
Eestimaa Rahvaliit
Kokkuvõte ühe Eesti poliitilise partei programmist
Erakond Eestimaa Rahvaliit
Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna Eesti Maaliidu (EML; asutatud
1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja
Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa
Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti.
Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni
ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel
valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi
presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants
128
docx
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
Politoloogia – Political Science
Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta
hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru
poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil
luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus,
mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate
väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas
käituda.
Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted,
avalik haldus. Politoloogid ta
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid