Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Maailma rahvaarv ja suuremad riigid.
    Maailma rahvaarv – 6,1 miljardit inimest.
    Suurimad riigid: Hiinad, India, USA, Indoneesia , Brasiilia ja Venemaa
  • Maailma rahvastiku paiknemine territooriumil
    Tihedalt – India, Aasia kagurannik, P-Ameerika lääne poolne rannik . Kesk-Ameerika saared,Lõuna-Euroopa, Lõuna-Inglismaa.
    Hõredalt – Põhja-Ameerika põhjapoole osa, Põhja-Aasia, Austraalia siserannik, Põhja-Aafrika, Brasiilia, Gröönimaa
  • Rahvastiku protsessid ühiskonna erinevatel arenduastemel.
    Traditsiooniline
    Industriaal
    Infoühiskond
    Sündimus kõrge, suremus kõrge (Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Esineb palavvöötmes.
    I periood - Loomisel sündimus jääb kõrgeks, suremus aga langeb. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 saj. teisel poolel algas industrialiseerumine.
    II periood – Sündimus langeb, suremus jääb madalaks. Eluiga pikk. Vanainimeste osatähtsus tõuseb.
    Madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aegalane kasv. Sündimus reguleeritav. Laste osatähtsus väheneb. Inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb. Surmapõhjused suhteliselt stabiilsed.
  • Rahvastiku püramiidide iseloomustus.
  • Rännete liigid, põhjused ja barjäärid
    1. Riigisisene ja riikide vaheline ränne.
    Riigisisene ränne on valdavalt maalt linnadesse. Välisränded on valdavalt arenenud riikidesse.
    2. Kestvuse alusel.
    Alaline , ajutine ja sessoonne ränne.
    3. Rände iseloomult liigitatakse rändeid
    Vabatahtline ränne, sundränne(küüditamine), kaasränne.
    Põhjuste alusel rännete liigitamine
    1. Majanduslikel põhjustel – Töö ja palk.
    2. Elukeskkonna pärast.
    3. Poliitilised ja usulised põhjused
    4. Loodusõppetused
    5. Perekondlikud põhjused
  • Rännete suunad minevikus ja tänapäeval
    Minevikus:
    Euroopast – Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia
    Indiast – Ida-Aafrikasse, Paapua-Uus Guinea poole
    Hiinast – Ameerikasse
    Tänapäeval:
    Venemaalt – Lõuna-Euroopasse
    Hiinast – Ameerikasse
    Kesk- Ameerikast – Põhja-Ameerikasse
  • Sotsiaalpoliitika:
    Kultuuri teostamine , Transpordi teostamine
    Regionaalpoliitika :
    Riigipoolsed toetused riigi territooriumi ühtlaseks arenemiseks .
    Infrastruktuuri välja arendamine, teedevõrk, koolid, lasteaiad, arstid.
    Tööd pakkuvad firmad saavad väiksemate kulutustega hakkama. Äärealadel tehakse firmadele maksusoodustused. Sisserände kvoodid piirkondadele.
  • Linnastumise iseloom erinevates inimühiskondades.
    Agraarühiskond
    Linnalised asulad hakkasid kujunema 5-6000a tagasi L-Euroopas ja Lõuna- ja Ida-Aasias. Veeteede äärde. Põhjusteks olid kaubavahetus, rahvastiku kihistumine , valitseva klassi teke, riikide teke. Linnades elas 5-10% rahvastikust.
    Industriaalühiskond
    Algas kiire linnastumine . Tööstuse, teeninduse, kaubanduse tõttu. Puudust ei tulnud linnadesse tulevate inimestega. Euroopas ja P-Ameerikas toimus industrialiseerumine
    I periood: 17-19 saj. Iseloomulikuks oli vanade linnade väha kiire kasvamine ning paljude linnade teke. Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest.
    II periood: 20 saj. esimene pool. Uute linnade teke aeglustus, jätkus suurlinnade kasvamine. Arenesid välja linna lähedased asulad ning kasvasid kokku põhilinnaga. Linnastumise tase tõusis 70-80%-ni.
    Infoühiskond
    Need portsessid algasid Lääne-Euroopa ja P-Ameerikas 20saj. viimasel veerandil. Hakkab toimuma vastulinnastumine . Suur linnastute teke. Lähestikku paiknevad linnad kasvavad kokku. Hiidlinnade teke.
  • Linnade sisestruktuuri osad.
    1. Kesklinn koosneb 2-est valdkonnast – ajalooline ja äripiirkond. Euroopas linna süda on vanalinn ja teda ümbritseb äripiirkond. P-Ameerikas äärelinn ja vanalinn segunenud.
    2. Elamurajoonid paiknevad grupiti moodustades korterelamute või villade rajoone.
    3. Eeslinnad , kuhu on koondunud tööstus, suured kaubanduskeskused ja lennujaamad.
  • Rahvastik #1 Rahvastik #2 Rahvastik #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Macx Õppematerjali autor
    Konspekt 10-nda klassi geograafiast, käsitleb rahvastiku muutumist jms.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Maailma rahvastik ja linnastumine

    megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp ­ rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu ­ e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine ­ protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47% Marginaalne rahvastik ­ mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika ­ riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp ­ rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika ­ riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Rahvastik

    2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUMINE LOOMULIKUL TEEL Loomulik iive

    Geograafia
    thumbnail
    2
    doc

    Maailmarahvastik

    a) Agraalühiskonnas ­ Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis ­ Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas ­ Väga kiire linnastumine. 16 ­ 18 saj. *I Etapp ­ Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp ­ 19 ­ 20 saj algus ­ Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon ­ Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side.

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Rahvastik

    m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:

    Geograafia
    thumbnail
    3
    rtf

    Geograafia KT, 10.klass, "Linnastumine"

    1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused.

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Tsivilisatsioon ja usundid

    * Lääne tsivilisatsioon ­ Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ­ segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3. Maailma rahvaarv praegu. Üle 6 miljardi inimese. 4. Mis on demograafiline plahvatus? Sellega kaasnevad probleemid. Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala.

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Rahvastik

    GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk.

    Geograafia
    thumbnail
    10
    doc

    Rahvastik

    1. Looduslikud tegurid a) kliima b) pinnamood c) mullastik d) veekogud e) loodusvarad 2. Majanduslikud tegurid a) kapitali olemasolu b) infrastruktuuri olemasolu (teed) c) teenindusasutused, elumajad, töökohad, sotsiaalsed tegurid 3. Poliitilised tegurid a) sõjad b) poliitiline ebastabiilsus c) riigitoetused Maailma tihedamini asustatud piirkonnad: Lõuna-, Ida- ja Kagu-Aasia; Lääne-Euroopa, USA ida osa. Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt? Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Riigi rahvastiku iseloomustus riik vali ise · Rahvaarv + aastaarv + kas rahvaarv kasvab/kahaneb · Sündimus, suremus, loomulik iive · Keskmine eluiga · Migratsioon e. ränne · Sooline koosseis (püramiidilt) · Vanuseline koosseis (arvutan ­ 0-14 a; üle 65) Tabel ja rahvastiku püramiid: www.census.gov/ipc/www/idbpyr.html sealt valid: Data Access

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    j4n profiilipilt
    j4n: Väga hea, täpselt mida vaja oli !
    14:47 01-02-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun