Eesti rahvastiku kurb olukord (0)

Eesti rahvastiku kurb olukord
Viimastel kümnenditel on Eesti rahvaarv nähtavalt vähenenud ning äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku?
Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu . Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss . Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bussiliiklus . Seal tõi üks vanem naisterahvas hea lahenduse välja, mis toimib ka Rootsis. Nimelt rahvavähestes paikades koostatakse bussiliiklus inimeste vajaduste järgi, mis muudaks inimeste elu palju lihtsamaks. Teine probleem on töökohtade puudus. Riik võiks selles valdkonnas kaasa aidata. Riik võiks anda ettevõtetele toetust, mitte tõsta makse. See omakorda aitab luua turismitalusid, mis meelitaks turiste avastama Eesti loodust. Samas saaks kasu nii Eesti riik kui ka inimesed. Riik saaks makse ja inimesed saavad tööd.
Viimastel aastatel on paljud inimesed läinud välismaale paremat elu otsima . Nende seas on nii noored, tavatöölised kui ka kõrgelt kvalifitseeritud teadmistega töötajad. Noored lahkuvad Eestist, et saada parem haridus , mõnes nimekas ülikoolis. Tööjõulised inimesed liiguvad teistesse riikidesse ühel eesmärgil – kõrgem palk. See omakorda tekitab perekondades probleeme. Oma elust saan tuua näite, kus mu tädimees töötab transpordifirmas. Ta sõidab kolm nädalat Rootsi – Soome vahet ja ühe nädala saab kodus perega olla. Sedasi on keeruline elada, aga olukord sunnib elama niimoodi. Kindlasti ei ole minu tädi perekond ainuke Eestis, kus üks vanematest töötab välismaal. Selle probleemi saaks lahendada, kui riik soosiks firmade loomist Eestis, mis tooks tagasi väljarännanud tööjõu. Riik võiks korralikult läbi mõelda maksusoodustused firmadele, sest paljud suurettevõtted ostavad kütuse Lätist, kus on soodsam - Selle tulemusena jääb riigil saamata suur osa maksudest. Peale riigi võiksid ka pangad panustada rohkem ettevõtete loomisesse.
Teiste Euroopa riikide kõrval on Eesti laste sündimus üks madalamaid. Selle kohta on teada tuntud laulusõnad „Maa tuleb täita lastega“. See tsitaat on tõsi, aga selle täitmine on raske. Noored ei soovi enne peret luua, kui on olemas kindel elukoht ja keskmisest kõrgem palk. Kahjuks Eestis seda saavutada on väga raske. Elukohahinnad on kerkinud taevasse ning korterilaenu sissemakseks on vaja neljakohalist summat . Hetke seisuga saavad seda endale lubada väga vähesed noored. Seepärast on sünnitajate vanus tõusnud või ei soovita üldse järglasi, sest majandus on ebastabiilne. Valitsus peab tõsiselt mõtlema, kuidas muuta Eesti maksusüsteemi, mis soosiks elatustaseme tõusu ning tõstaks rahvastiku iibe kõrgemale.
Ühest lahendust nendele probleemidele polegi. Loodetavasti aeg parandab olukorda, kuid kindlasti peab ka riik midagi kiiremas korras midagi ette võtma. Vastasel juhul pole Eesti rahvaarvust varsti midagi järel.
Karl Johan Leichter