100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anxyke
Õppematerjali autor
Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem jõukamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodete hinda. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist. Riigil on võimalik soodustada
suurus sõltub andja varandlikust seisust. Tuleb silmas pidada, et see maks pole sponsorlus, vaid sundkorras nõutav ohver. Ohrimaks sarnaneb maksudega seetõttu, et tal puudub otsene vastutasu. Sellise maksu tasumine (ohverdamine) on olulises sõltuvuses riigi autoriteedist ja sellest kui tugevad on riigi institutsioonid, kes jälgivad ohverdamist. Antud ohvirmaks on osades riikides toimiv. 5) Piirvajaduse teooria erinev sissetulek võib omada ühe ja sama indiviidi jaoks erinevat tähendust ja kaalu keskmisest suuremal sissetulekul on maksumaksja jaoks väiksem tähendus kui väiksemal sissetulekul, mis vajalikk esmaste vajaduste rahuldamiseks. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suhteliselt suurema osa nõudmine maksudeks ei valmista maksumaksjale selliseid ebameeldivusi, mida need teevad väiksema sissetuleku puhul
Äriseadustik näiteks määrab kindlaks kõigi ettevõtete õiguslikud alused, tarbijakaitseseadus määrab kindlaks tarbijate põhiõigused ja viisid, kuidas neid tagatakse. Töösuhteid reguleerivad töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne. Vaba konkurentsi kaitse tagamiseks ja monopolide mõjuvõimu vältimiseks on enamikus riikides vastu võetud monopolivastased seadused. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele. Negatiivsed välismõjud on näiteks saastatus, reostus, müra jne. Ühishüvised on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Tulude ümberjagamise eesmärk on tulude õiglasem jaotumine ühiskonnaliikmete vahel (pensionid, sotsiaaltoetused jne). Majanduse stabiliseerimise eesmärk on tagada täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi
subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele. Maksusüsteem on neutraalne siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, -- isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga. Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 500 krooni kuus. Sellisel juhul maksab 1000 kroonise sissetulekuga inimene maksudeks vaid
1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused mõlemad on kitsamalt suunitletud majandusteoreetilised distsipliinid, mis uurivad majanduselu konkreetseid valdkondi ja seovad mikro- ja makroökonoomilise käsitluse. 2 1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid