Majanduspoliitika (0)

Majanduspoliitika p�hivaldkonnad on: 1. Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA p�hivaldkond,mille raames tehakse p�hiotsuseid.Otsuste p�hine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.V�istluse konkurentspoliitika -konkurentsiseadused; tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;m�� ratakse juhtimise k�simused;maade ja varade tagastamise k�simused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1. Regionaalpoliitika -riigi-ja omavalitsusorganite koosk �lastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle �ksikosade tasakaalustatud arengule 3.V�ike-ja keskmise ettev�tluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettev�tlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1. Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.V�lismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni m��detakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mis saadakse kaubagruppide hundade muutuse v�rdlemisel erinevate perioodidega. V� LAKIRJAD E. VOKSLI 1.L�hiajalised �lakirjad 2.Keskmised v�lakirjad 3.Pikaajalised v�lakirjad makset�htaeg,intressim��r Kindlustamata v�lakirju nim. debentuurides V�lakiri kinnisvaraga -h�poteek V�lakiri v��rtpaberitega- obligatsioon Kokkuv�tlikult �eldes, antakse v�lakirja kasutamisel laenu ettev� ttele , mis vajab raha ja vastutasuks annab ettev�tte v�lakirja. RAHVUSVAHELISED INVESTEERINGUD On v�lismaiste varade ja v��rtpaberite ostmine. Investeerija-kapitali eksportija Investeerungute sihtriik -kapitali iportija 1.Portfelli-investeeringud e. kaudsed investeeringud. 2. Otsesed investeeringud-v�lismaise vara majandus�ksuste(tehased,hotellid) ost. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD Kaupadele kehtestatakse mahulised piirid 1.Kvoodid-kindel koguseline v�i v��rtuseline limiit 2.Litsents-m��ratakse kindlale ettev�ttele,teatud perioodiks V�LISKAUBANDUST ERGUTAVAD MEETMED 1.Otsesed ekspordisubsiidiumid-lisatasud,mille saab ettev�tte riigilt v�ljaveo eest 2.Kaudsed subsiidiumid -maksusoodustused,madalama intressiga laenud v�ljaveetavate kaupade tootmises jne. 3.Korrigeerivad tollimaksud Majanduspoliitikat v�ib klassifitseerida ka sektorite j�rgi. 1.Primaarne sektor (p�llumajandus) 2. Sekundaarne sektor(t��stus) 3.Tertsioorsektor(sisekaubandus) Mikromajandus, Makromajandus FINANTSTURU FUNKTSIOONID 1.Ettev�te,�ksikisik-tarbib v�hem,kui teenib-s��stja 2.Ettev�te,�ksikisik-tarbib rohkem,kui teenib- laenaja Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab s��stjate vabade rahade j�udmist laenajateni. Laenaja saab v�lakirja,mis kohustab kindlaks t�htajaks raha koos protsentidega tagasi maksma. Sellega on tekkinud v��rtpaber. Omandireformd ja p� hieesm �rgid Eesti vabariigi omandireformi p�hilised valdkonnad 1. Maareform maa tagastamine �igusj�rgsetele omanikele maa munitsipaliseerimine 2.Ettev� tete erastamine ja munitsipaliseerimine. ettev�tete tagasiminek endistele omanikele (v�ike osa) omandireform . ettev�ttete puhul peab kindlustama ettev�tte arengu ja tagama konkurentsi v�ime. sageli on ettev�tete erastamine j�relmaksuga (laenuga) v�i on leitud investeerija. 3.Elamispinna tagastamine erastamine ja munitsipaliseerimine Omandireform on pikaajaline