Rahvaarvu kasv (1)

Rahvaarv muudkui kasvab
Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,5 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport . 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu.
Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule.
Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul. Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast lõuna poole jäävas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. Samas 39-s riigis rahvaarv väheneb, sealhulgas Jaapanis, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Venemaal. ÜRO raporti järgi suureneb rahvaarv vaatamata tõsiasjale, et AIDS teeb Aafrika rahvastiku seas tõsist hävitustööd.
Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele. Täna tunnistavad eri maailmajagude elanikud, et talluvad üksteisel varvastel. Oleme harjunud mõttega, et meid elab Maal liiga palju.
Samal ajal hõreneb Euroopa. Et ühiskond end uuendaks, peaks iga naine sünnitama keskeltläbi 2,1 last. Kuid ÜRO raportist nähtub, et sündivus Euroopas on juba aastakümneid hämmastavalt madal. 1,8 lapsega naise kohta on Iirimaa ja Prantsusmaa Euroopa esireas, mujal on lood tõsisemad. Saksamaa reiting on 1,4 last naise kohta, järgnevad Itaalia ja Hispaania 1,2 lapsega. Ida-Euroopas vaevleb sündimus hoopis valulikes krampides. Berliini Arengu ja Demograafia instituudi direktori Reiner Klingholzi sõnul on enamik Ida- Euroopa maadest juba praegu väga hõredad.
Erandeid Euroopas ja mujal. Positiivseteks eranditeks on Kosovo , Albaania, Mongoolia , Pakistan ja Filipiinid . Nendes riikides on sündivus tõusuteel. ÜRO järgi kahekordistub ka Lähis- Ida 326-miljoniline rahvaarv. Sealne sündivuse rekord kuulub Jeemenile, kus naine sünnitab keskmiselt 7,2 last. Järgmised on Palestiina territooriumid 5,9 ja Saudi- Araabia 5,7 lapsega. Kuigi enamus Lähis-Ida ja Põhja- Aafrika territooriumist on õnnistatud rohke lastearvuga, elavad Tuneesia , Liibanon ja Iraan negatiivse iibe piiril. Aafrikas jääb aga sündivus vaatamata epideemiaile ning näljahädadele kõrgele tasemele.
Õnneks pole tulevik läbinisti tume. Euroopas on hakatud ettevaatlikult immigratsioonile mõtlema. Valdav osa lääneriike on plussis tänu sellele, et neil on olnud korralik välismigratsioon. Prantsusmaa ja Madalmaad on küll välja töötanud perepoliitikad, mis võimaldavad naistel perekonna- ja tööelu ühendada. Selleks on loodud eritoetused ja maksusoodustused. Käimas on kampaaniad iganenud arusaamade pehmendamiseks: tänapäeval käivad naised tööl ja mehed hoolitsevad pere eest. Skandinaavias on sündivuse määra suudetud stabiliseerida eritingimuste loomisega noortele emadele, tugev ravikindlustussüsteem, kohakaaslusega töökohad, ning noortele peredele loodud hea rahaline
toetus motiveerivad noori laste peale mõtlema.