TMK MA08 õppeaine "Tollinduse alused" Eesti tollitariifistiku (ETT) tarkvara kasutamise kodutöö ülesanded Kodutöö esitaja nimi: M Kodutöö esitaja sünnipäeva (kuu)päev: 06 Kodutöö esitaja vanus: 22 Maksimaalne punktide summa on 10: 1. ülesanne 4 punkti, 2. ja 3. ülesanne 3 punkti. Kõik väärtusega seotud tabeli lahtrid (maksubaas, maksusumma) täida EURides. Ülesanne 1. Firma X importis 2011.a jaanuaris Sinu sünnipäeva (kuu)päeval 1,5 tonni Türgi päritolu värskeid tomateid kaubaarvel oleva maksumusega (statistiline väärtus) 1150 eurot (EUV). Firma esitas ühise sisenemisdokumendi ja sertifikaadi värske puu- ja köögivilja vastavuse kohta ühenduse turustusnormidele. TR-Türgi kood 1.1.Millist TARICi koodi firma kasutas? 0702000099 1.2
Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke
Maksu kõrvalmõjud ei tohiks muutuda sedavärd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad, seega kujundamisfunktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksu kogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksu suhe on õiguslik suhe, mis tuleneb seadusest. Kohustuslikud elemendid: · maksu pealkiri või nimetus · maksusubjekt (maksusuhte kohustatud osapool, kes on kohustatud maksu arvestama , vajadusel deklareerima ja tasuma) maksuobjekt ja maksubaas - Tegevuse või toimingu resultaat või tulemus, asi või väärtus, mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtestatud seadusele. Maksuobjekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatvt objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada, siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peera otseselt maksusuhte elemendiks, kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada. · maksumäär- aritmeetiline näitaja , mille alusel toimub täpne maksusumma
21. Seaduslikkuse põhimõte Ühetaolise maksustamise põhimõte Maksuvõimelisuse põhimõte Õiguskindluse põhimõte Sotsiaalriigipõhimõte Majandusliku tõlgendamise põhimõte 22. Maksud kehtestatakse ainult seadusega ning see on Riigikogu ainupädevuses. Maksuseaduste rakendamiseks antud määrustel võib olla üksnes abistav ja selgitav iseloom. 23. Nimetatud põhimõte väljendub eeskätt selles, et maksuobjekt, maksubaas, maksu tasumise kord ja maksumäär peavad olema ühesugused kõikide suhtes, kes seaduses ettenähtud tunnustele vastavad. 24. Maksukoormus on sõltuvuses maksumaksjate potentsiaalsest maksevõimest, st majanduslikult edukamad ehk varakamad isikud maksaksid makse suuremas summas, kui väiksema maksevõimega isikud. Maksevõime avaldub tulu, omandi ja tarbimise kaudu. 25
loodusvarade kaevandamise kohta Siirdehind TuMS § 8 lg 2 seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§48). OECD Mudelleping art 9(1): Ettevõtted seotud: Kontroll kapitali üle Juhtimisõigus Kapitalist osalus Maksubaas – siirdehinna (seotud isikute vahelise tehingu hind) erinevus turutingimustel sõlmitud sarnase tehingu hinnast. Siirdehind oluline maksubaasi liigutamise takistamisel, kujundada enda maksubaasi. Millal on siirdehind oluline? Kui on piiriülesed tehingud, maksubaas liigub Eesti seadusest välja. Kui puudub maksuleping, siis teine riik ei tunnusta esimeses riigis toimunut. 2 riiki tunnustaks teineteise õigusi. 1) Kas maksuleping 2) Kas seotud osapool
Nad jätkasid ekspansiooni. IX sajandil vallutasid Korsika ja Sardiinia ja 846 aastal olid Rooma väravate all. Oma ekspansiooni alguses araablased ei surunud alistatud rahvastele peale oma usku. Nad ehitasid kindlus-linnu (Kufa, Qum, Mosul, Basra jne.) ja korjasid andamit dhimmide ehk teiseusuliste käest. Karistati ainult maksude mittemaksjat. Umar II (717-720) oli esimene kaliif, kes alustas alistatud rahvaste vägivaldset islamiseerimist. Edu ei olnud, kuna kadus dhimmide maksubaas. Peale tema surma nõudsid siiidid võimu üleandmist Ali otsestele järglastele. 749 aastal Ali pooldajad vallutasid Kufa linna ja kukutasid Umejaadide viimase kaliifi. Uus abbasiidide hõimu kaliif Abu- al Abbas al- Saffa (750-754) tapab kõik Umaijaadide suguvõsa mõjukad liikmed. Algas absoluutse monarhia kujunemine, mis oli selle ajani islamile võõras. Araabia kultuuri ja poliitika keskuseks sai 762 aastal rajatud Bagdad.
• Maksude alandamine, kui sellega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid: • Ekvivalentsus- maksustamine ühishüvide kasutamise alusel (bensiiniaktsiis) • Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) • Neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus... Maksubaas ehk maksu objekt- tulu, tegevus, väärtus vms Maksusubjekt ehk maksukohuslane- füüsiline või juriidiline isik Maksumäär- progressiivne (lineaarne/astmeline) ja proportsionaalne, regressiivne Maksukoormus (Eestis ca 32-33%) Piirmaksumäär (tegelik maksumäär)
Nt kauba importimisel, mis saabub 5 kuu pärast kui kauba saabumise ajaks on vastuvõtja makseraskustes ja ei ole võimeline tollimaksu tasuma, siis ei ole võimalik ka kaupa territooriumilt kätte saada sel juhul on kohustatud isikuks garant, kes peab maksud tauma ning kauba vastu võtma. Kui tegemist garandina esineva kolmanda isikuga, siis muutub ta sel hetkel maksukohuslaseks ja üldjuhul maksutähtajale järgneval päeval. 3) Maksuobjekt ja maksubaas tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida vastavalt Eestis kehtivatele maksuseadustele maksustatakse (tegevuse tulu, kaupade käive, reklaami paigaldamine jne). Maksuobjekt (kujutatakse maksustattavat nähtust tervikuna) on abstraktne mõiste ning kui seda täpsustada, konkretiseerida (konkreetne maksuobjekt saadakse pärast seaduses ettenähtud juurde- ja mahaarvamisi) saadakse maksubaas
Garantii kolmas isik võtab endale kellegi maksukohustuse, kui viimane ei suuda või ei taha seda täita. Tolliseadustikust lähtudes, peab importijal olema garant. 3. maksuobjekt ehk baas selleks on mingi tehingu või toimingu tulemus, ese või väärtus, mida vastavalt kehtivatele maksuseadustele maksustatakse. Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja kui seda objekti täpsustada (reeglina vähendada) ehk komplektiseerida ja sellisel juhul saadakse maksubaas, mis on konkreetne mõiste. Käibemaksu maksuobjektiks on käive, on ka käibemaksu vaba käive, seega 4 arvestatakse osa maksuvabast objektist välja. Tulumaksuobjektiks on kogu saadav tulu. Vähendades tekib maksubaas, mis on maksustatav tulu. Maksuobjekti võib väljendada rahaliselt (käive, tulu) või mitte rahaliselt
õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär
- Eesmärgid (koalitsioonilepe, strateegiad) - Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised - Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja
suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks) Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid. Maksuobjekt – ehk maksubaas. Selleks võib olla tulu, tegevus, rahavoog või muu toiming, millelt maksu kavatsetakse koguda. (Nt maamaksu puhul maa turuhind, km puhul kaupade/teenuste väärtus, iksikisiku tm puhul inimeste tulud) Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Tihti on erineva suurusega tuludel erinevad maksumäärad. 24
olema proportsionaalsed nõudluse ja pakkumise elastsusega. Suurema hinnaelastsusega kaupadele ja teenustele rakendatakse madalamaid maksumäärasid ja väiksema elastsusega kaupadele rakendatakse kõrgemaid maksumäärasid. Lafferi kõver: maksumäärade ja majandusliku aktiivsuse vahelise sõltuvuse kõver. Kõrged maksud vähendavad töömotivastiooni ja õõnestavad avaliku sektori maskubaasi. Optimaalsed maksud lisavad töömotivatsiooni ning tulude kasvu ja avaliku sektori maksubaas suureneb. Kõver näitab, et esineb mingi punkt, millest alates maksudtulud hakakvad vähenema. Stiglitza hea maksusüsteem: Maksud peavad olema majanduslikult efektiivsed; Maksusüsteem peaks olema õiglane; Maksude administreerimine peaks olema võimalikult lihtne Maksusüsteem peaks olema paindlik; Maksusüsteem peaks olema läbipaistev ja poliitiliselt vastutav maksumaksjate ees (l6p52-57); Maksude kehtestamisel peab analüüsima:
Kohaliku omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise ja seaduses antud vahemikku kuuluva maksumäära kehtestamisega. Ka selle osas on maamaks erandlik, et seaduses on antud vaid maksumäärade alam- ja ülemmäärad. Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlgu sisse nõuda. (Lehis 2004:453) Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu objekt on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt tulu teenitakse. Maksubaas on maa hind, st maa potentsiaalne tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuses kasutada, siis on ettenähtud maksuvabastus (nt looduskaitsealad, kalmistud, vt MMS §4). Omandit loetakse küll üheks maksuvõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumiseks omandist loobuma. Maamaksu puhul on sellest lähtuvalt
mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine) Maksusüsteemi funktsioonid · Fiskaalne raha kogumine eelarvesse · Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksusüsteemi printsiibid · Ekvivalentsus maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis) · Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) · Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ... Maksustamise põhiterminid · Maksubaas ehk maksu objekt (tulu, tegevus, väärts vms) · Maksusubjekt ehk maksukohuslane (füüsiline või juriidiline isik) · Maksumäär (progressiivne (lineaarne või astmeline); proportsionaalne, regressiivne) · Maksukoormus (Eestis ca 32-33%)
10. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist? 11. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad? 12. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? 10. Valitsuse roll ja eelarve Wagneri seadus, valitsussektor, avalik sektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, riigieelarve, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksevõimelisus, maksubaas, maksusubjekt, maksuobjekt, maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär, Lafferi kõver, üldine maksukoormus, maksude ülekandumine, automaatsed stabilisaatorid. 1. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus? 2. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? 3
10. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist? 11. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad? 12. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? 10. Valitsuse roll ja eelarve Wagneri seadus, valitsussektor, avalik sektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, riigieelarve, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksevõimelisus, maksubaas, maksusubjekt, maksuobjekt, maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär, Lafferi kõver, üldine maksukoormus, maksude ülekandumine, automaatsed stabilisaatorid. 1. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus? 2. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? 3
Riigikogu poolt vastu võetud dokument, milles kajastuvad plaanitud kulutused ja tulud. Ühiskonna fiskaalpoliitiline instrument ning riigi majandusprogrammi rahaline kandja Eelarve defitsiit olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid Eelarvepoliitika valitsuse tegevus avalike hüviste strukturi ja mahu kujundamisel ning rahastamisel. Peamised instrumendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse avalike hüviste pakkumine. Maksevõimelisus - sissetulek Maksubaas maksuobjekt, tulu, tegevus, rahavoog millelt maksu kavatsetakse koguda (nt inimese tulu, maamaksul turuhind, tulumaksul kauba hind) Maksusubjekt maksukohuslane, füüsiline või juriidiline isik, kellele on seadusega pandud maksukohustus Maksuobjekt=maksubaas Maksumäär näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Keskmine maksumäär ATR näitab kui palju maksustamise aluseks olevatest
................... 10 2.1.2.3 Väärtpaberite võõrandamine......................................................................................................12 2.1.2.4 Metsa võõrandamine.................................................................................................................13 2.1.2.5 Vara kindlustushüvitised.......................................................................................................... 14 2.2 Töövõtutulude maksubaas..................................................................................................................14 2.3 Kindlustusmaksed ...............................................................................................................................15 2.4 Mahaarvatavad kulud...........................................................................................................................16 2.4.1 Eluaseme laenu intressid ........................................
töötuskindlustus aastal 2012 / 2013 ? Arvuta. Liida maksukuludele ka tarbimisega kaasnev käibemaksu osa. Kui suure osa väljateenitust panustab Marge riigieelarvesse? Sarnaselt üksikisikuga on ka riigi huvi hoida eelarve tasakaalus. Tasakaalus eelarve korral katavad kogutulud kogukulusid. Eelarve ülejääk tähendab, et kogutulud on suuremad kui kogukulud. Eelarve ülejääk tekib majanduskasvu tingimustes kui suurenevad tavaliselt ka maksutulud, sest maksubaas tarbimise näol kasvab. Seevastu majanduslanguse ajal võib tekkida eelarve defitsiit, sest maksutulud kahanevad ja kogutulud on väiksemad kui kogukulud. Riigieelarve defitsiit on probleemiks paljudes riikides ning selle tasakaalustamine on riigi majandustegevuse üks tähtsamaid ülesandeid. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks ja majanduskasvu väljendamiseks kasutatakse sisemajanduse ja rahvamajanduse koguprodukti näitajaid
Viimasel ajal režiimid konvergeeruvad, suureneb erarahastuse osa sots-dem. maades. Suureneb valitsuse roll korporat. maades (slaid 19). Deklareerimata töökohtade põhjused: mõlemad pooled võidavad (odavam), ei leita regulaarset töökohta, maksud on kõrged, tunne, et riik ei tee minu jaoks midagi, miks mina peaksin riigi jaoks tegema? Pole süsteemilisi erinevusi skandinaavia ja 3 Balti riigi vahel. Ressursikogumise põhiprobleemid: 1. kõrged tööjõumaksud (50-60% HOR eelarvest). 2. Maksubaas aheneb: ebasoodne ülalpeetavus-suhe; ebakindlad tööturud. 3. Ootused poliitikatele on kasvanud: tasuta kõrgharidus, tervishoid (mitte ainult haigusraha) 4. Majanduse ja hõive muutumise tõttu juhtimisstruktuur muutub: A/ü-de mõju väheneb, „fiskaliseerumine“ (nt Pr) Lahendused: 1. Vähendada tööandja sissemakseid, eriti madalapalgaliste ja noorte kohta 2. Laiendada maksubaasi: Maksustada tarbijaid (käibemaks). Juurutada uusi makse (keskkonnatasud;
tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksu funktsioonid: 1) ’koormamisfunktsioon’ – rahalise tulu saamine 2) Kujundamisfunktsioon – majanduspoliitiline funktsioon (käitumise muutmine), sotsiaalpoliitiline funktsioon (ümberjaotamine) 1 maks võib täita ka erinevaid eesmärke. Maksubaas – konkretiseeritud maksu objekt. Maksumäär – kui suur osa maksubaasist läheb maksudeks. Maksukulud – Eestis 2013: u 320 mln Eur: täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (126 mln), eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär (58 mln), käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele (30 mln). Maksu piirmäär (MTR) – täiendavalt teenitud rahaühikult makstav määr = ∆ (muut) makstud maksusummas / ∆ maksubaasi väärtuses.
Lisaks, kuna situatsioonikohase poliitika korral ei järgita mingeid reegleid, vaid otsused võetakse vastu jooksvalt, võib probleeme tekitada valitsuse suutmatus kinni pidada varem antud lubadustest. Sellist nähtust nimetatakse dünaamiliseks ebakõlaks (dynamic inconsistency). See seisneb selles, et näiteks kui valitsus annab lubaduse hoida maksud madalal tasemel, siis kui sellega kaasneb kiire majanduskasv ja maksubaas laieneb, võib valitsusel olla otstarbekas oma lubadust murda. Teise näitena võib valitsus lubada hoida inflatsioon stabiilsena (mis paratamatult võib tähendada teatud perioodidel ka kõrgemat tööpuudust), kuid valimiste lähenedes võidakse jällegi sellest lubadusest taganeda, et oleksid paremad võimalused osutuda taasvalituks. Kõiki neid põhjuseid arvestades on mitmed majandusteadlased välja tulnud ideega
paadimaks (kaotati riigi poolt 2011), parkimismaks või koerte ja kasside maks – saadav tulu on sümboolne. Keskmiselt moodustavad kohalikud maksud ainult 2% omavalitsuse tuludest. Ülejäänud tuleb riigilt. Märkimisväärne osa sellest tuleb küll automaatselt – nimelt 8,5% üksikisiku palgafondist, kuid ülejäänud osa nõuab konkreetseid lahendusi. Siin aga avaneb just riigile mängumaa avaldamaks survet kohalikule võimule. Oluline maksubaas on loodusvarade kasutamise tasu (eriti Ida-Virumaal). Volikogu Volikogud valitakse nii Eesti Vabariigi kodanikkonna kui ka alalist elamisluba omavate välismaalaste poolt. Loomulikult peavad need inimesed olema valimisealised – 18 aastat, nad ei tohi kanda vanglakaristust ja peavad olema teovõimelised. Välismaalaste – siia hulka kuuluvad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud – osatähtsus on kõige suurem Ida-Virumaal , kus nende hulk ületab mõnevõrra kodanike hulgal.
annaabi.ee 
