esitatud vaiet läbivaatav Maksu- ja Tolliamet vajaduse ilmnemiselt nõuda vaide esitanud maksukohustuslaselt täiendavate tõendite esitamist, on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid ka alles vaidemenetluse faasis ning seda nii maksuhalduri nõudmisel kui ka maksukohustuslase omal initsiatiivil. Uute tõendite ilmnemisega võib kaasneda läbiviidud menetluse uuendamine. MKS võimaldab maksukohustuse vähendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada ka mõne uue maksukohustust mõjutava asjaolu või tõendi ilmnemisel kohtumenetluse ajal. Kuid silmas peab pidama, et selle hilisem teatavaks saamine ei tohtinud olla põhjustatud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Selline õigus eksisteerib seetõttu, et sarnaselt haldusmenetlusele kehtib ka halduskohtumenetluses uurimisprintsiip, mis kohustab kohut vajaduse korral omal initsiatiivil tõendeid koguma, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi
Tööandja on kohustatud kandma SM keskmine suurus on 21%. 50% ulatuses sotsiaalmaksu Sotsiaalmaks SM on 33%, miinimummäär on 390 EUR Need, kes teenivad vähem kui 400 maksukohustust (sinna alla käib EUR, on vabastatud SM tasumisest ravi-, töötukindlustus- ja pensionimaks) Astmeline tulumaks. Üksikisiku Tulumaks on 20%.
sooritamiseks. Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus). 2 MAKSUMENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1) Uurimispõhimõte (§11) MTA-l on uurimisorgani teatud õigused, seega on tal võrreldes teiste tavaametkondadega suuremad volitused (õigus ära võtta originaaldokumente, siseneda tööruumidesse jt.). Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke ning piisavaid tõendusmaterjale. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (ta võib infot saada juurde ka kolmandalt isikult). Maksuhaldur peab arvestama, et:
ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. aprilliks 2012? Ühendusesisese käibe maksumäär on 0% (sellelt käibemaksu tasumisi ja laekumisi Eesti ei toimu), siseriiklikult käibelt laekub 1000 eurot, teistele käibemaksukohustuslastele tasub 1000 eurot sisendkäibemaksu. Seega, kuna sisendkäibemaks võrdub käibelt laekuva käibemaksuga ja maksukohustust ei teki. Teine lahenduskäik: ÜS käive 20 000+0% SR käive 5 000+20%=1000EUR SR Ost 6 000-20%=5000EUR(km 1000 eur) 1000 -1000=0 6) Eestis tegutsev ettevõte ostab ühes kuus Euroopa Liidu liikmesriigist kaupa 5 000 euro väärtuses (ilma käibemaksuta). Teistelt Eestis tegutsevatelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta kaupa 10 000 euro väärtuses (ilma käibemaksuta). Tema siseriiklik käive on 30 000 eurot (ilma käibemaksuta). Milline on selle
vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi
käibemaks aktsiisid tollimaks Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Maksuvaba tulu on 2009. aastal -- 27 000 krooni aastas (s.o 2250 kr kuus). Tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on 2009. aastal -- 21%. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osade tagasiostmisel. Erijuhte on teisigi. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu
3196 euro asemel hakkab nn vabatahtlike mahaarvamiste (eluasemelaenu intressid, koolituskulud, heategevuslikud kingitused ja annetused) maksimaalse mahaarvamise summa ühe inimese kohta olema 1920 eurot aastas. Kaob lähetustega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär nii riigisisese kui ka välislähetuse korral. Lähetustega seotud majutuskulu loetakse sõltumata selle suurusest ettevõtlusega seotud kuluks ning sellega ei kaasne täiendavat maksukohustust. Alates 01.01.2012 ei maksustata tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III pensionisambasse. Tööandjale on tulumaksuvaba limiit 15% töötajale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Alates 2012. aastast on maksumaksjal samal või 3 järgneval maksustamisperioodil õigus maksustatavast tulust maha arvata ka metsa majandamisega seotud kulud. Alates 2012. aasta jaanuarist on tööandjatel võimalik oma töötajatele anda
ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel 37. Konkurents – kahe või enama isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas; eesmärgi saavutamine ühe isiku poolt vähendab sele võimalikkust teisele; ettevõtete võitlus tarbija pärast 38. Käibemaks – universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra; olemuselt tarbimise ja kulutuste maks 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust; ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida teeme tarbijana, töötajana, ettevõtjana või riigiametnikuna. 40. Majanduskasv – tootmismahu suurenemine; täpsemini riigi hüviste
muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta. Maksumenetluse üldpõhimõtted: 1. uurimispõhimõte - maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid; - kontrollimisel otsustab maksuhaldur toimingute vajalikkuse, nende ulatuse, määrab kontrolli meetodid ning aja. Samuti otsustab, milliseid tõendusmaterjale koguda. Maksumenetluses ei ole maksuhaldur seotud üksnes maksukohustuslase poolt esitatavate tõenditega vaid ta võib neid koguda ka mujalt, kolmandatelt isikutelt. - maksuhalduril on uurimisorgani teatud õigused, mida teistel ametkondadel
raamatupidamisprogrammid suudavad vastava faili genereerida. INF-ide täitmise kohta on täpsem selgitus olemas siin. Lisaks on olemas VD ehk ühendusesisese käibe aruanne, kus tuleb deklareerida EL riikidesse müüdud kaubad ja teenused, klientide lõikes. VD-d saab parandada ainult parandusdeklaratsiooniga, VDP. Käibedeklaratsioon ja kõik lisad tuleb esitada järgneva kuu 20. kuupäevaks. 3. INF deklaratsioonid INF tähendab seda, et need deklaratsioonid on ainult lisainfo jaoks, maksukohustust need endaga kaasa ei too. Tavalisi ettevõtjaid puudutavad peamiselt ehk dividendide deklaratsioon INF 1 ja isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksmise deklaratsioon INF 14. Igaks juhuks toon siiski loetelu ära. INF 1 Dividendide ja muude kasumieraldiste saajate deklaratsioon. Täidetakse koos TSD lisa 7-ga, selle kuu kohta, kui dividende (või omakapitali väljamakseid) tehti ja samaks tähtajaks, 10.kuupäevaks
• Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. • Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. • Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksud, maksed • Otsesed ja kaudsed maksud • Käibemaks • Tulumaks • Sotsiaalmaks • Töötuskindlustusmakse • Pensionikindlustusmakse • Erisoodustused ja maksusoodustused Turumajanduse toimimises • Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad. • Sõlmida töövõtjatega lepingud: tööleping või võlaõiguslik leping (käsundileping; töövõtuleping; juhatuse liikme leping vms)
Muu dokumendina ei ole piisav sõiduauto kasutamise kuludokument, sest kuludokument ei näita, et sõiduautot kasutati ainult töösõitudeks. Tööandja poolt deklareeritav erisoodustuse hind on 256 eurot. 2. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse nõuetekohaselt arvestust, millest selgub, et kõik sõidud on seotud tööandja ettevõtlusega. Töötaja tööülesanded ja töö tegemise koht on tööandja poolt vormistatud. Töötaja hüve ei saa ja tööandjal maksukohustust ei ole. 3. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole. Tööandja muu vara kasutamine tasuta või soodushinnaga Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara
Eraldi tuleks siinkohal välja tuua tehingute õiguskindluse järjepidev suurenemine. Et küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja, paremat vastust leida seletan lahti, mis vahe on eraõigusel ja avalikul õigusel. Eraõigus reguleerib õigussuhteid, millest tulenevad õigused ja kohustused võivad puudutada igaüht meist. Näiteks saab igaüks omada kinnisvara, sõlmida lepinguid. Aga igaüks ei või trahvida hooletuse eest, kehtestada maksukohustust ega konfiskeerida piraatkaupa- see kuulub riigi valdkonda ehk avaliku õiguse alla. Eraõiguslikus suhtes osalejad on võrdsed ehk nad ei allu üksteisele. Iseloomulikuks tunnuseks eraõiguse puhul on üksikisiku tegevusvabadus, mis väljendub lepinguvabaduses, kus leping on tüüpiline tegevusvorm. Vastupidiselt eraõigusele reguleerib avalik õigus õigussuhteid, kus vähemalt üks pooltest tegutseb kõrgema võimu kandjana
ülempiir on kehtestatud ning teiste puhul mitte. Kui pensionikindlustuse vahenditesse suunatava osa puhul saaks seda veel kuidagi põhjendada, siis ravikindlustuse osa puhul kindlasti mitte. Kui üritada eelnevat kuidagi kokku võtta, siis võiks nimetada sellised märksõnad: majanduslik tõlgendamine, sisuselt osaletakse töös, vajalik oleks juhendi kehtestamine, et maksumaksja ise samuti oskaks potentsiaalset maksukohustust rehkendada, ülemmäära kehtestamine. Ehk siis soovitus maksuametnikele: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ja parem kui näpud alles jäävad, vist. Martin Huberg EML vanemjurist MaksuMaksja õigustoimetaja
6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 7) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmine. 8. Mis on uurimispõhimõte? Uurimispõhimõte tähendab, et maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kohub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega. 9. Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele?
tagasitäidetud. 4. Teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Teeseldud on tehingu hulk, kui see tehti mõne teise tehingu varjamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid maksusätteid. Nt: Äriühing rendib oma töötajale äripinna, kes tegelikult kasutab seda eluruumina. Tekib erisoodustus. Töö-või äripindade rendihinnad on madalamad kui eluruumide hinnad. 5. Maksukohustus tekib ka siis, kui püütakse varjata maksukohustust. Siia kuuluvad need tehingud, mis ei kuulu eelnevate alla. Maksudeklaratsioonid Kõik deklaratsioonid ei kanna deklaratsiooni nimetust. Lisaks käsitletakse ka deklaratsiooni maksuaruannet. Käsitletakse ka muid maksuseadusest tulenevaid dokumente, mille esitamine ja koostamine on kohustuslikud. Vajadusel võib maksuhaldur nõuda veel täiendavaid dokumente. Maksukohuslane on kohustatud esitamakogu talle teada oleva info ning kinnitama seda allkirjaga. Põhisumma arvutamine
Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Nõuda sisse maksuvõlad. Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes karistusi. Teostada järelvalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. §10 (2) 8. Mis on uurimispõhimõte? Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjad tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusi. §11 (1) 9. Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele? Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. Vajadusel selgitab maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. §14 (1);(2) 10
dividendi tulult ei pea maksma tulumaksu dividendi saajad. Maksustamisele ei kuulu deposiitide intressid- ei loeta finantsinvesteeringuna. Tänu sellele et on maksustavad finantsinvesteeringute tulud on võimalik avada pangas investeerimis konto vms. Analoogne arvelduskontole, erinevus et sinna laekuvad investeeringutest saadavad tulud ja sellelt kontolt saab teha investeeringuid ehk osta uusi väärtpabereid. ( annab võimaluse oma maksukohustust edasi kantida). Maksame kontole sisse nt 100 eurot ja eelmine aasta nt laekus sinna investeerimistulu 50 eurot, samuti laekus 100 eurot mingit investeerimistulu. Nüüd tekib vajadus teha uus finantsinvesteering ja ostame 100 euro eest uusi väärtpabereid, siis meie jääv seis tähendab, et maksukohustust ei teki, kuna 100 eurot on meie sissemakse. Tehnilised turumõjud. Pikemaajalise toimega. Tehnilised turumõjurid tulenevad sellest et
maksuperiood aasta.Maksuvaba tulu on 2012.a Kapital(reaalkapital,finantskapital),Inimkapital(tööjõud,ettevõttlikus). SKP 14.4kuus.tulumaksumäär 21%. Äriühingud maksavad kasumi jaotamisel. Kui kasumit ei jaotata, koosneb:eratarbimine,investeeringud,valitsuse lõpptarbimine,puhaseksport(eksport-import, kui on maksukohustust ei teki.Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali neg, siis->osa SKP-st kasutatakse väljaspool koduriiki loodud väärtuste vähendamisel ja aktsiate osade tagasiostmisel. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, tarbimiseks).ALTERNATIIVKULU-ühe hüvitise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga
tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega. Maksupoliitika peaks pigem kaasa aitama majandusarengule ja motiveerima ettevõtlusele. Tuleviku prognoosid Eesti maksukoormusele kodanike seisukohast paistavad väga head, sest nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just tarbimisele, kui puhtalt palgalt mahaarvestusele. Maksukoormus sõltub tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete suurusest. Kui töötuskindlustusmakse alanedes ja II sambasse maksed taastuvad, siis tööjõu maksukoormus alaneb. Samas erinevate tulumaksusoodustuste kaotamine või uued töötasust sõltuvad kindlustusliigid(tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või hoolduskindlustus) tõstavad taas ka tööjõu maksukoormust.
Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksuhaldur on kohustatud hoidma saladuses maksukohustlast puudutavat teavet. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või
põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende
41. Kaasaaitamise kohustus: Oluliste asjaoludest teatamine Arvestuse pidamine, dokumentide säilitamine, maksuarvestuse esitamine jne Maksuhalduri tegevuse takistamise keeld 42. Uurimispõhimõte - maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid; - kontrollimisel otsustab maksuhaldur toimingute vajalikkuse, nende ulatuse, määrab kontrolli meetodid ning aja. 43. Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunniraha rakendamine: Deklaratsiooni ei ole esitatud. Deklaratsioonis esinevad puudused.
püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks
majandustegevus Eestis. 10.Mis maksukohustuslaste register ? See on vabariigi valitsuse poolt asutatud register andmekogude seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega sätestatud korras täitmiseks. 11.Maksu revisjon ja üksikjuhtumi kontroll; Maksurevisjon viiakse läbi ettevõtte maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks. Revisjoni käigus vaadeldakse maksumaksja tegevus tervikuna. Eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava ettevõttega seotud asjaolud nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad. Revisjoni etteteatamist tähtaeg on 7 päeva ette. Võib viia läbi ka ootamatuid revisjone, kui on teada, et esineb kuritarvitamisi. Üldjuhul hõlmab revisjon mitme maksuseaduse kontrollimist. Revisjon erineb üksikjuhtumi kontrollist selle poolest, et revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust ei saa üldjuhul muuta. Revisjoni ajaks peatub maksumääramise aegumine. Kontrollitav periood võib hõlmata tagasiulatuvalt kuni 3 aastat.
teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta, maksuvaba tulu 2010. aastal 27000 krooni s.o. 2250 kr kuus. Füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu arvestamine toimub kassapõhiselt, ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt (mitte kasumi teenimisel nagu teistes riikides) alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 26% jaotatavast kasumist (e. 21/79 dividendi summast). Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% (20% sotsiaalkindlustus + 13% tervisekindlustus) reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2010. a on 4350 krooni. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal. Füüsilisest isikust ettevõtja
15. Maksurevisjon. Miks seda koostatakse, mida kontrollitakse, kuidas läbi viiakse, kuidas selguvad tulemused. Teade peab tulema enne revisjoni Maksurevisjoni reguleerib maksukorralduse seadus. Kehtiv maksukorralduse seadus eristab maksukohustuslase kontrollimisel üksikjuhtumite kontrolli ning üldkontrolli ehk revisjoni. Ametnik tuleb kontrollib raamatupidamis õigsust.1 Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.(2) Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.(3) Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt maksu kinni pidama. (4)
Revidendil on õigus teha koopiaid ja ärakirju ning nõuda maksukohuslaselt selgitusi. Revisjoni lõpus koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus, kus maksukohuslane saab esitada oma arvamusi, seisukohti, mille alusel koostatakse revisjoni lõplik akt. · Kui maksukohuslane ei nõustu lõppaktiga saab ta esitada kirjaliku eriarvamuse. Sellekohane märge tehakse revisjoniakti. · Kui revisjoni käigus ei selgu asjaolusid, mis muudaks maksukohustust, siis ei pea akti tutvustama ja maksukohuslasele esitatakse kirjalik teade revisjoni lõppemisest. Teade võrdsustatakse maksuotsusega ja seetõttu on ta siduva iseloomuga, kui sisaldab mingeid nõudeid. VAIE. · Vaide või esitada maksuhalduri toimingu või haldusakti peale. · Vaide esitamiseks on aega kuni 30 päeva haldusakti kättetoimetamisest või teatavaks tegemisest, või päevast, kui maksukohuslane sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast toimingust.
teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 7) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatüki alusel madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmine. 8. Mis on uurimispõhimõte? - Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. (MKS § 11 lg 1) - Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. (MKS § 11 lg 2) 9
·laekumine: 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Raskeveokimaks ·maksuobjekt: Eestis registreeritud veoautod või autorongid, mille registri-või täismass on vähemalt 12 tonni. ·maksumäär: sõltub veoauto registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist. · laekumine: 100% riigieelarvesse. Käibemaks Universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustust eelmiste müükide ajal makstud maksu võrra. ·maksumäär: 20%, 9%, 0%(eksport). ·maksumaksja: käibemaksukohustuslane või importija. ·maksustamisperiood: reeglina kuu. ·laekumine: riigieelarvesse. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis Tarbimismaksud, millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi. · maksumaksja: laopidaja, kaupleja, importija. · maksumäär: erinevad määrad sõltuvalt kaubagrupist. ·laekumine:
koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud
NB ! Praegu eksisteerivad erinevad kogumispensioni määrad: · isikud, kelle palgalt ei tule kogumispensioni makset kinni pidada · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 1% kogumispensioni makset · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset Näide: Agnese pangaarvele laekus dividendidena 5 000 eurot. Järgmisel kuul peab ettevõte tasuma dividendide tulumaksu sumamas 5 000 * 21/79 = 1329,11 eurot. Agnesel maksukohustust ei teki, maksu tasub ning deklareerib ettevõte. Näide: Ettevõte maksab kinni oma töötaja korteriüüri summas 100 eurot, tegemist on erisoodustusega. Ettevõttel tuleb maksta: · tulumaksu 21/79 * 100 = 26,58 ning · sotsiaalmaksu 33% * (100 + 26,58) = 41,77 Seega kokku tuleb ettevõttel maksta makse summas 68,35 eurot. Sotsiaalmaks Ettevõte maksab sotsiaalmaksu palgalt ning erisoodustustelt. Kasutatud kirjandus Lehte Alver, Jaan Alver, Lauri Reinberg; Finantsarvestus;
tulumaksuga maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud. 46. Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma? Residendist juriidiline isik ning mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kulude ja väljamaksete ning maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. Eelmises lauses nimetatud isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane, välja arvatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata eelmises lauses nimetatud kulude, väljamaksete või maksukohustust mõjutavate asjaolude esinemisest nimetatud maksustamisperioodil. Maksumaksja on kohustatud kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja
· Töötuskindlustusmaksu 1,4% o o Tulumaksukohustus juriidiliste isikute puhul o Tulumaksukohustus tekib : · dividendide väljamaksmisel ehk kasumi jaotamisel omanikele; · erisoodustuste tegemisel töötajatele (nt isikliku mob kompensatsioon); · kingituste ja annetuste tegemisel (erandid tulumaksuga mittemaksustavate org nimekiri); · ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tegemisel.Ainult kasumi teenimisel maksukohustust ei teki. o o Käibemaks o Maksumäärad: 20%; 9%; 0%. o Maksukohustuslased: FIE; Juriidiline isik. o Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eur (250 000 krooni), tekib ettevõtjal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida Maksu- ja Tolliameti registris. o Käibemaksu makstakse järgnevalt: o - Ostuarve: ostuhind + SKM (sisendKM tasutakse müüjale)
kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. (TuMS § 54 lg 1) Residendist juriidiline isik ning TuMS §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete ning TuMS §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. Eelmises lauses nimetatud isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 21 nimetatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata eelmises lauses nimetatud kulude, väljamaksete või maksukohustust mõjutavate asjaolude esinemisest nimetatud maksustamisperioodil. (TuMS § 54 lg 2)
puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, mis 2012. aastal on 278,02 eurot. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel. 11. FIE ja Tulumaks. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Alates aastast 2003 maksustatakse kogu jaotatud kasum olenemata kasumieraldise saajast. Kui dividendi saajaks on teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda. Lisaks traditsioonilisel kujul kasumi jaotamisele maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine
Albert suunata põhitähelepanu Eestimaa alistamisele. Ta nimetas senise Daugavgrīva kloostri abti Theoderici Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskus kavatseti luua Läänemaale Lihulasse, kuid selle piirid jäid esialgu täpsemalt määratlemata. Samuti Eestimaal valdusi ihaldanud Mõõgavendade ordu taotles paavstilt enda poolt vallutatud aladele eraldi piiskopkonna loomist, kuid paavst keeldus sellest. Samal ajal kergendas piiskop liivlaste palvel nende maksukohustust, saades vastutasuks lubaduse ustavalt osaleda paganatevastastes võitlustes. Pärast neid korraldusi lahkus Albert taas Liivimaalt, et uusi ristisõdijaid värbama minna. Beverini piiramine (1211) Vahepeal asusid taas tegevusse ugalased ja sakalased, kes rüüstasid latgalite aladel, tappes teiste seas palju Russini kaaskondlasi. Enne lahkumist tehti ka edutu katse vallutada Beverini linnust. Sõjakäik Sakala põhjaossa Seepeale palusid Beverini vanemad Paike ja Dote Riiast abi
sotsiaalmaksu. Sisuliselt lubatakse tulumaksuga maksustamisele kuuluvast summast maha arvata seaduse järgi tasumisele kuuluv, kuid veel tasumata sotsiaalmaks. TuMS § 14 lg 52 ongi erisäte selleks puhuks, kui FIE enam ettevõtlusega ei tegele ning ettevõtjale tavapäraselt lubatavaid mahaarvamisi maksustatavast tulust enam teha ei saa. Viidatud mahaarvamiste eesmärgiks on ühtlustada ettevõtlustulu ja palgatulu maksukohustust ning see saavutatakse ettevõtlustulu jagamisel koefitsendiga 1,33 enne maksumääraga korrutamist. Juhul, kui FIE on käibemaksukohustuslane, tasub ta vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikele 10 registrist kustutamisel käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Sätet ei rakendata põhivara
isik. Emaühing ei vastuta tütarühingu kohustuste eest. Kuid kõik filiaali kohustused on emaettevõtte omad. § 384 (2) Filiaali kasum läheb välisriigi maksuametile. Tütarühingu puhul vastupidi. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. P.384 lg 3 Kui tütatühing on eraldiseisev äriühing siis emaettevõte ei vastuta selle eest. Filiaal on välismaa äriühingu osa, st kõik õigused ja kohustused võtab tegelikult emaühing. Maksukohustust on võimalik tütarettevõtte puhul edasi lükata kuni kasumit ei tekki Eestis. Filiaali korral läheb kasum kohe maksustamise alla emaettevõttel. Filiaalil ei ole kapitalinõude suurust, ainult emaettevõttel. 31. Kas filiaali kohta avatakse äriregistris A- või B-osa registrikaart? Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris
· ettevõtte juhtkond saab kontrollida dividende, aga mitte aktsiate hindu; · investeor usub rohkem dividende. Maksueelistuse teooria (tax preference theory) Et dividendid on otseselt maksustatavad, siis eelistavad eelkõige suuremad aktsionärid kasumi reinvesteerimist, mis ühtlasi tähendab ka tulevaste rahavoogude ning kasumi kasvu. See aga omakorda annab põhjust aktsiate turuväärtuse suurenemisele. Teisisõnu, aktsionärid eelistavad lükata oma maksukohustust järgmistele perioodidele. USA tingimustes lisandub siin veel maksumäärade erinevuse asjaolu. Kui pikaajaline kapitali kasvutulu on maksustatav 28%-ga, siis dividenditulu tegelikuks maksumääraks kujuneb kuni 39,6%. Viimane aga annab alust eelistada dividenditulule hoopis kapitali kasvutulu. Madalad dividendid suurendavad aktsiate väärtust: · maksud dividenditulult teevad investorile liiga; · makse makstakse siis, kui dividendid kätte saadakse;
(riigikassa täitmine), vajadus koguda maksustatavate kaupade tarbimisest tingitud lisakulutuste kattes raha või hüvitada kaudselt teenuse osutamise kulusid; käitumise mõjutamine. ERIEESKIRJAD: Ajutine aktsiisivabastus nt aktsiisilaost aktsiisilattu toimetamisel, tootmine või ladustamine aktsiisilaos jms - tagatise nõue. Aktsiisivabastus (ATKEAS § 27); eksporditav kaup- ajutine maksuvabastus aktsiisilaost; imporditav kaup- maksustatakse maksukohustust võib edasi lükata aktsiisilattu importimisega; sihtkohamaa põhimõtte rakendamine - aktsiisiladu, registreeritud kaubasaaja ja saatja, aktsiisi tagastamine; aktsiisikauba kaugmüük - müüja maksukohustus sihtriigis; maksuvaba kaubandus - rakendatakse territooriumil kehtivat maksuseadust; Laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5% üle Eesti Kultuurkapitalile. ALKOHOLIAKTSIIS: alkohol - kääritatud jook, muu alkohol, vahetoode, vein, õlu.
et miks kuninganna kuulab madalast soost inimeste nõu, eriti majandusalal). Väljapääs sadamateni. Hansalinnad otsivad ka lahendust, miks tsaar nii tegi(ilmselt kaubalinnade küssa, aga tegelt mitte). Reaalsuses tsaaril nii polnud. Vm-l hädavajalik maa. Suure sõjaväe pidamiseks talupoegadega maad, Liivimaal oli seda. Need jagati kohe pärast vallitust teenismõisnikele välja. Kujunenud siiras arusaam, et Lm Vm tsaari alune maa. Fikseeritud Tartu piiskopi maksukohustust Pihkva ees. Kui sõna ei kuulata, ss sõjaga mindi karistama . Sõja kuultustes, Vm poolel alati see, et kõik teised süüdi. Liivi sõja põhjused : Poola tegur, konkurets Poola-Leeduga. Oli selge, et Liivim ei saa kaua nii püsida. Tegelikult Liivi sõda ei nähtud oma kaasaajas tervikliku sõjakäiguna. Terve rea erinevate sõdadega tegu, aga mis üheks tervikuks koos ühtse eesmärgiga. (kas Liivi sõda üldse olemas?) 1558-61 Vene-Liivi sõda; 1561 Vene-Leedu
§ tollimaks § aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, mootorsõiduki- ja pakendiaktsiis) § raskeveokimaks Tulumaks - Füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu arvestamine toimub kassapõhiselt, ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte kasumi teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 22% jaotatavast kasumist (e. 22/78 dividendi summast), maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibemaks - Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 5% ja 0% määra. Uus käibemaksuseadus on oma sisult vastavuses Euroopa Liidu acquis'ga.
Tulumaksu maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult. Maksustamisperiood on aasta. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Ette on nähtud ka tulumaksuvaba miinimum nii kuus kui aastas. (1728 EURi aastas, 144 EURi kuus) Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingutel tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osakute tagasiostmisel. Käibemaks on tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks.
regressiivne maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Tulumaksu maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult. Maksustamisperiood on aasta. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Ette on nähtud ka tulumaksuvaba minimum nii kuus kui aastas. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingutel tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osakute tagasiostmisel. Käibemaks on tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks.
regressiivne maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Tulumaksu maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult. Maksustamisperiood on aasta. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Ette on nähtud ka tulumaksuvaba miinimum nii kuus kui aastas. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingutel tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osakute tagasiostmisel. Käibemaks on tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks.
Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. See tähendab, et kui füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise hetkeks ei ole isik oma välismaist maksukohustust täitnud, ei saa ta selle summa võrra vähendada eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu. Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 3848) artiklis 11 ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust.
annaabi.ee 
