Majandusopetus Saksa Eesti (0)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

MAKSUNDUS

) 40 000-10 000(sisendkm)=30 000 5) Ettevõte ühendusesisene käive 2012. märtsis on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on tal siseriiklik käive 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Teistelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. aprilliks 2012? Ühendusesisese käibe maksumäär on 0% (sellelt käibemaksu tasumisi ja laekumisi Eesti ei toimu), siseriiklikult käibelt laekub 1000 eurot, teistele käibemaksukohustuslastele tasub 1000 eurot sisendkäibemaksu. Seega, kuna sisendkäibemaks võrdub käibelt laekuva käibemaksuga ja maksukohustust ei teki. Teine lahenduskäik: ÜS käive 20 000+0% SR käive 5 000+20%=1000EUR SR Ost 6 000-20%=5000EUR(km 1000 eur) 1000 -1000=0 6) Eestis tegutsev ettevõte ostab ühes kuus Euroopa Liidu liikmesriigist kaupa 5 000 euro väärtuses (ilma käibemaksuta).

Maksundus

6

docx

MAJANDUS ettevõtluse mõisted: palga näidisülesanne

ETTEVÕTLUS – kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine, ärakasutamine, riskide võtmine. ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID – kasu saamine, kindel lõpptulemus, MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜ

Ettevõtlus

3

pdf

Saksamaa maksusüsteem

Saksamaa maksusüsteem Saksamaa kui föderaalse vabariigi makse koguvad keskvalitsus (Bund), liidumaad ja linnavalitsused. Palju on otseseid ja kaudseid makse, millest olulisimad ning suurimat tulu toovad on käibemaks ja tulumaks. Kuigi Saksamaa on föderaalne liidumaa, on 95% makse kehtestatud keskvalitsuse tasandil. Enamike maksude üle otsustavad keskvalitsus ja liidumaad ühiselt. Erandiks on toll, mille üle otsustab keskvalitsus üksi; liidumaad otsustavad iseseisvalt kohaliku aktsiisi üle ning linnavalitsused võivad otsustada väiksemate maksude nagu näiteks koertemaks üle. Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · �

Majandus

2

odt

Sotsiaal-, käibe- ja tulumaks.

kuupäevaks. Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu tuleb teil maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik ­ näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam. Sotsiaalmaksu määr on 33% töötaja brutotöötasust (näiteks 10000-kroonise brutotasu puhul tasute töötaja eest sotsiaalmaksu 3300 krooni). Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil

Majandus

2

docx

Maksude võrdlusanalüüs

Yuliana Drigel Kelli Viisimaa SR169 MAKSUDE VÕRDLUSANALÜÜS Eesti Saksamaa Eraisiku maksud Eesti maksusüsteem Saksamaa maksusüsteem koosneb riiklikest ja koosneb füüsilisest isikust, kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest.

Maksundus

7

doc

EESTI MAKSUSÜSTEEM

2  SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks,

Maksundus

8

docx

Majandus- ja ettevõtlusõpetuse konspekt

Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus ­ tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu ­ tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ­ ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu ­ on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu ­ on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? ­ milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? ­ neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? ­ lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus ­ riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( E

Ettevõtluse alused

7

doc

Eesti maksusüsteem

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre  Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................

Majandus

Kommentaarid (0)