EESTI MAKSUSÜSTEEM (0)

3 KEHV

EESTI MAKSUSÜSTEEM

SISUKORD

EESTI MAKSUSÜSTEEM 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
a. Tulumaks 4
1.2 Sotsiaalmaks 4
1.3 Käibemaks 4
1.4 Aktsiisid 5
2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest 6
2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest 6
2.3 Aktsiiside muudatustest 6
KASUTATUD ALLIKAD 7

SISSEJUHATUS

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast , liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse , kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet . Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks , hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ) ning raskeveokimaks . Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse.
Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks – näiteks soodustada majanduse arengut ja tempot või maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist. Maksude kehtestamisel lähtutakse maksustava hüve tarbimisest ja maksumaksja maksevõimest.
Neli kaalukamat maksu Eestis on tulumaks ja sotsiaalmaks ( otsesed maksud), aktsiisid ja käibemaks ( kaudsed maksud). Maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks ja raskeveokimaks moodustavad umbes 2% kogutud maksudest.

Tulumaks

Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%. Ettevõtte tulumaksu määr on 21/79. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksudeklaratsioon TSD tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Füüsilise isikud maksavad tulumaksu kogu tulult (brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt, puhkusetasudelt jms väljamaksetelt, mida loetakse palgaks). Selleks, et maksumaksja töötasult või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetakse maksuvaba tulu arvesse, tuleb maksumaksjal väljamakse tegijale esitada kirjalik avaldus. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile.

Käibemaks

Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija.
Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Osadele kaupadele ning teenustele kehtib maksumäär 9%, näiteks raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, perioodilised väljaanded, majutusteenused ning sotsiaalministeeriumi poolt määratud ravimid , sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isikutele isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed. Käibemaksumäär 0% kehtib mitmetele kaupadele, sealhulgas eksporditavale kaubale, teise Euroopa Liidu liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale konsultatsiooniteenusele, aga ka rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vee- ja õhusõidukitele. Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb teil esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Aktsiisid

Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest.

Tulumaksuseaduse muudatustest

Tulumaksuseaduses jõustus 2012. aasta aasta alguses kõige rohkem muudatusi. Ühe olulisema muudatusena vähendatakse tulust tehtavate mahaarvamiste ülempiiri. 3196 euro asemel hakkab nn vabatahtlike mahaarvamiste (eluasemelaenu intressid , koolituskulud, heategevuslikud kingitused ja annetused) maksimaalse mahaarvamise summa ühe inimese kohta olema 1920 eurot aastas.
Kaob lähetustega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär nii riigisisese kui ka välislähetuse korral. Lähetustega seotud majutuskulu loetakse sõltumata selle suurusest ettevõtlusega seotud kuluks ning sellega ei kaasne täiendavat maksukohustust.
Alates 01.01.2012 ei maksustata tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III pensionisambasse. Tööandjale on tulumaksuvaba limiit 15% töötajale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.
Alates 2012. aastast on maksumaksjal samal või 3 järgneval maksustamisperioodil õigus maksustatavast tulust maha arvata ka metsa majandamisega seotud kulud.
Alates 2012. aasta jaanuarist on tööandjatel võimalik oma töötajatele anda tasemekoolitust (sh ülikooliharidust), ilma et sellega kaasneks erisoodustusena maksustamine.

Käibemaksuseaduse muudatusest

Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võib käsitada kauba ekspordina, kui võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot.

Aktsiiside muudatustest

1. jaanuarist tõuseb tubakaaktsiis keskmiselt 10% ja 1. veebruarist alkoholiaktsiisi keskmiselt 5%.
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatuste kohaselt piiratakse alates 01.01.2012 kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse kasutusala. Muudatuste kohaselt keelatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus - ja ehitustöödel.

KASUTATUD ALLIKAD

2012 maksud ja määrad.
Kättesaaadav: http://www.raamatupidamine4you.ee/2011-maksud-ja-maarad

Maksud ja toll.
Kättesaadav: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/maksud_ja_toll

Eesti maksusüsteem.
Kättesaadav: http://www.fin.ee/maksundus
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 87 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juss8 Õppematerjali autor

tulu tulu maksud tulumaks käibemaks seadus euro maksusüsteem sotsiaalmaks toll aktsiisid tolliamet töötaja maksumaksja

Kasutatud allikad

https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/maksud_ja_toll

Sarnased õppematerjalid

odt

Sotsiaal-, käibe- ja tulumaks.

kuupäevaks. Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu tuleb teil maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam. Sotsiaalmaksu määr on 33% töötaja brutotöötasust (näiteks 10000-kroonise brutotasu puhul tasute töötaja eest sotsiaalmaksu 3300 krooni). Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil

Majandus

docx

Maksud ja määrad

MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne fu

Maksundus

docx

Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused

........................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme kolmeks – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalituse avalik-õiguslike ülesannetega täimiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks

Maksud

docx

Maksunduse eksam

Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub mitteresidendi maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel ning mahaarvamist tulust ei tehta.  Füüsilise isiku residentsuse määramisel lähtutakse kas isiku elukohast või Eestis viibimise ajast (TuMS § 6 lg 2). Mõlemad tingimused ei pea olema korraga täidetud.  Juriidilise isiku residentsus määratakse selle järgi, kas isik on asutatud Eesti seaduste järgi või mitte (TuMS § 6 lg 3)  Elukoha mõiste sisustamisel tuleb juhinduda tsiviil-seadustiku üldosa § 14 toodud definitsioonist: isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamisest elab  Isiku residentsuse määrab residentriigi maksuhaldur ning selle kohta antakse vajadusel välja residentsustõend  Madala maksumääraga territooriumi (TuMS § 10) mõistet kasutatakse mitmes

Maksundus

doc

Eesti maksusüsteem

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................

Majandus

docx

Maksusüsteemid Eestis ja mujal (2016)

Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi

Euroopa Liidu Majandus

odt

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud

Maksundus

doc

Maksud

saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid