sõjavaremed kadusid, · majandusime jätkus; 5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg). Algsed liikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Ja need riigid, kuna nad olid majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital, eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone ehk pealemaksmine ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine.
True False Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi aktsionäridele makstavaid dividende Question 8 Ettevõtja toodab tumbasid, mille turuhinnaks on 120 €/tk. Ühe tumba maksumus sisaldab 20 € eest porolooni, 30 € eest mööbliriiet ning 10 € eest ülejäänud Complete materjalide ja tööjõu kulusid. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: 120 € 80 €
Kontod, mille vahel seos tekkis, on korrespondeeruvad kontod. 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) Tulumaks - Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik. Ametilähetusega seotud kulud ei kuulu maksustamisele ettenähtud piirmäärades. Riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi ei maksustata. Ettevõtlustulu pealt maksab tulumaksu Füüsilisest isikust ettevõtja.Enne tulumaksu arvestamist on lubatud erinevad mahaarvamised, nagu näiteks maksuvaba tulu, elatis, eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm. Kuni 2006. aastani arvestati residentidest füüsiliste isikute 26%, aastal 2006 24%, 2007. aastal 22% ja 2008. aastal 21%.[1] Käibemaks - Käibemaksumäär oli Eestis kuni 1
mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis kulges linnast kaugemal lõunas asuvaist kullakaevandustest Mosambiigi ranniku sadamatesse, kus Aafrika kulla ja elevandiluu vastu saadi Araabiast ja Kaug-Idast pärit kaupu. Suur-Zimbabwe varustas rannikul paiknevaid asulaid ka tinast, vasest ja rauast esemetega. Tõenäoliselt oli selle linna valitsejal piisavalt võimu, et nõuda piirkonna väikematelt pealikutelt tribuuti kaupades makstavaid makse. Kui esimesed uurijad oletasid, et suure ringmüüri ehitistes võidi sulatada kulda, siis nüüd arvatakse, et see oli kuninga elupaik, võimalik, et ainuüksi valitseja naise päralt. Valitseja ise oli pooljumal ja Suur-Zimbabwe arvatavasti ka usuline keskus. Sageli nimetataksegi suurt ringmüüri templiks. Müüri sees seisab mitu torni. Neist üks koonustorn näeb välja nagu hiigelsuur mesilastaru. See on umbne ehitis ja näib, et tal pole olnud mingit praktilist otstarvet
võiksid väärida maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis näiteks viitas, et praktiliselt 50% perearste ei maksa makse rohkem kui ainult kasumilt. Samas on nad väga sõnakad olnud oma õiguste kehtestamisel.[18] Poliitik õpetab Arvestades, et Reformierakonda tuntakse ettevõtjate eestkõnelejana, olid ka nemad sunnitud oma seisukoha välja ütlema. Reformierakond ei näe võimalust tõlgendada äriühingute omanikele ja töötajatele makstavaid dividende sotsiaalmaksuga maksustatava töötasuna. Reformierakonna juhatuse liige, kaitseminister Jürgen Ligi märkis oma blogis: Oludes, kus nii väga pingutame tulumaksusüsteemi pärast, ei tohiks me teise käega sotsiaalmaksu juurde panna. Miks peaks kapital seda ootama jääma?[19] Peaminister Andrus Ansip võttis natukene tagasihoidlikuma poosi ning märkis, et peab ettevõtjate makstavate dividendide kontrollimist Maksu ja Tolliameti poolt õigustatuks. [20]
teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kodumajapidamistööd loetakse kodumajanduse (koduteenused ja kodutootmine) osaks, mis moodustab majapidamiste tegevuse väljaspool SKP-d. Küsimus 7 3 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks või enam: kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi aktsionäridele makstavaid dividende väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Tagasiside Kodumajapidamistega seonduvad nimetatutest eelkõige kulud kaupade ja teenuste ostmiseks ning ka väärtpaberite ostmiseks tehtavad kulutused, viimast aga ei käsitleta tarbimiskulutusena vaid investeeringuna. Küsimus 8 4 Ettevõtja toodab tugitoole, mille turuhinnaks on 120 /tk. Ühe tooli maksumus sisaldab ka 20 eest porolooni ja 40 eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus?
tööülesannete kirjeldusega lepingu Töötasu arvutamise viis olulisemad tingimused Töötasu maksmise kord · Töö tegemine eeldab tasu maksmist! Töötasu sissenõutavaks muutumise aeg Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö ehk palgapäev eest makstavaid tasusid Tööandja makstavad ja kinnipeetavad · eelduseks on töötaja ja tööandja vaheline maksud ja maksed kokkulepe! Koostas: A. Juurikas 2010-2011 21 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 22 Tööandja maksab Töötaja töötasult peetakse kinni
seaduses ettenähtud juhud, ja kelle sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Eelpool nimetatud sissetuleku hulka ei arvata: 1) tööturuteenuste ja-toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 2) tööturuteenuste ja-toetuste seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest; 3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust; 4) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele; 5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi; 6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101; 7) perehüvitiste seaduse alusel makstavat ealtisabi;
kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist: katseaeg tuleneb seadusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Töötasu- hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades (kuutasu, päevatasu, tunnitasu, või ka tasu töö soorituste eest(tükitöö)). Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale makstakse tasu tööandja majandustulemustelt, siis tuleb see fikseerida TL-s, kuid siis peavad Pooled olema kokku leppinud tasu sissenõutavas muutumise tähtajas.Tasu sissenõutav muutumise tähtaeg- päev,
Seda hoonet ei ole veel ennistatud. maks-seadusega kindlaksmääratud korras määratav rahaline kohustis. Palgast lähevad maksud maha. Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Aktsiisimaks. Käibemaks. Sotsiaalmaks. Tulumaks. Maksumaksja makse- maksmine; millegi eest tasutav summa. Maksed kommunaalteenuste eest. Sularahamakse. Kaardimakse. Ettemakse. Sissemakse. Maksekorraldus. Makseteatis Kommunaalteenuste eesti makstavaid makseid võtavad vastu mitmed pangad. Palgast võetakse maks maha. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed. ajastama-ajaliselt sobitama, ajaliselt kooskõlastama. Proovime ajastada tantsijate füüsilist tippvormi esietenduseks. Firmad ajastavad kaupade jõudmise kauplustesse novembri teiseks pooleks. Tehased ajastavad oma uudis toodete väljatoomise messi ajaks. Ujuja käte ja jalgade töö peab olema hästi ajastatud ajatama- (majanduses) maksmist mitmele tähtpäevale jaotama
EUROOPA ÜHINEMISLIIKUMINE 1950.a alanud ühinemisprotsess sai tõuke 1957.a, mil Roomas sõlmiti 2 olulist lepet, millega loodi: Euroopa Aatomienergia koondis ja Euroopa Maj.ühendus ehk ühisturg. Asutajaliikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt liikusid inimesed, kaup, kapital. Asuti kooskõlastama põllumaj-, väliskaubanduspoliitikat eesmärhols oli ühtlustada ettevõtjale ja põllumaj.tootjaile makstavaid dotatsioone ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Koostöö ostutus edukaks. 3. ÜLIRIIGID AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1956.a valiti USA presidendiks uuesti vabariiklane Dwight Eisenhower, kunagine NATO vägede ülemjuhataja. Ta 8.a ametiaeg oli maj.mõttes edukas ja president populaarne. 1956.a oli vastuoluline ühest küljest sai kogu Läänega lüüa, teisalt oli Suesta kriis tõstnud USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks. 1957
Enamikes riikides, ka Eestis, varieerub intresside maksukoormus. Üldiselt maksustatakse tulumaksuga residendi ja mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh.kapitalirent, liising) või muudelt väärtpaberitelt, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse. Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi
Vastavalt seadusele on Vabariigi valitsusel igal kalendriaastal õigus otsustada töötuskindlustuse makse määra osas. Konkreetse aasta töötuskindlustusmakse määr avaldatakse Vabariigi Valitsuse määruses. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal on 2,8% ja tööandja maksab makset määraga 1,4%. Töötaja makseid makstakse kinnipidamise teel väljamakse tegemisel sarnaselt tulumaksule. Töötaja maksed laekuvad fondi, kust finantseeritakse töötuks jäämise puhul makstavaid hüvitisi. Tööandja maksed laekuvad fondi, kust toimub teiste hüvitiste finantseerimine (töö- või teenistussuhete ülesütlemine või tööandja maksujõuetus). Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud palkadelt töötaja makset kinni ei peeta
töötajaid täistööajaga töötamise võimalustest. teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid vabadest töökohtadest, kus on võimalik töötada tähtajatu lepingu alusel. Töötasu maksmine (§§ 29 33, 35 39) Seaduses asendub senine mõiste ,,palk" mõistega ,,töötasu". Töötasuna käsitletakse kõiki töötajale töö eest makstud summasid, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid. Töö mitteandmisel peab tööandja maksma keskmist tasu (va juhul, kui töö andmata jätmise põhjustas töötaja süüline käitumine). Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevatel põhjustel (nt aja eest, kui töötaja käib tööajast arsti juures). Töötaja kulude hüvitamise kohustus (§ 40) tööandja peab hüvitama kõik töötaja mõistlikud kulutused, mis on tehtud tööülesande täitmisel.
makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus tasuda maks ja makse, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu ja makse hüvitamist. 7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. 4.2 Töötasu maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39) Seaduses asendub senine mõiste „palk“ mõistega „töötasu“. Töötasuna käsitletakse kõiki töötajale töö eest makstud summasid, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid. Töö mitteandmisel peab tööandja maksma keskmist tasu (va juhul, kui töö andmata jätmise põhjustas töötaja süüline käitumine). Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevatel põhjustel (nt aja eest, kui töötaja käib tööajast arsti juures). 4.3 Töölepingu näidis TÖÖLEPING
Saksa DV tunnustamise teiste riikide poolt, väites, et Saksa DV on ainult ajutiselt okupeeritud ala. 5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg). Algsed liikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Ja need riigid, kuna nad olid majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes (minu ajusünnitis). Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital, eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone (inglisekeelne def. Law the act of giving a dowry; endowment, toetused vist pmst) ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Lk 57 1.USA ja NL näitel üliriikide iseloomustus. Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend?
töötaja võib nõuda kulude hüvitamist enne lähetust. Seadus näeb ette päevaraha maksmise ainult lähetuse korral välisriiki. (1:309, 5:1) 3.2.3 Töötasu maksmine Töötasu maksmine on sätestatud TLS §§ 29 33, 35 39. Seaduses asendub senine mõiste ,,palk" mõistega ,,töötasu". Töötasuna käsitletakse kõiki töötajale töö eest makstud summasid, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid. Töö mitteandmisel peab tööandja maksma keskmist tasu (va juhul, kui töö andmata jätmise põhjustas töötaja süüline käitumine). 17 Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevatel põhjustel (nt aja eest, kui töötaja käib tööajast arsti juures). (5:2) 3.2.3.1 Töötasu maksmise aeg, koht ja viis
poolt tehtavatele kulutustele lisanduvad maksumaksjatele kaudsed kulutused. Neid kulusid nimetatakse nõusolekukuludeks Nõusolekukulude puhul tuleks eristada kahte liiki kulusid: 1) kulusid, mida kannab maksumaksja seetõttu, et neid kulusid nõuavad toimingud, mis on maksuametniku poolt peale sunnitud 2) kulusid, mida maksumaksja tõmbab endale vabatahtlikult, sooviga vähendada riigile makstavaid makse 3. Maksusüsteem peaks olema paindlik - reageerima kergesti, mõnel juhul isegi automaatselt majanduses toimuvatele muudatustele. 4. Maksusüsteem peaks olema läbipaistev ja poliitiliselt vastutav maksumaksjate ees - sellest tulenevalt on maksud, mille maksjad on teada paremad kui maksud, mille koormuse kandja ei ole nii ilmne ehk näiteks üksikisiku tulumaks on hea maks ja ettevõtte tulumaks ei ole hea maks. 5
15. Inflatsioon võib olla seotud: a) ainult SKP-ga; b) SKP kasvu või alanemisega olenevalt selle arenemise allikast; c) ainult SKP langemisega; d) SKP kasvuga kui majandus areneb täishõive tingimustes; e) kõik vastused ebaõiged. 16. Reaktstsiooniks ettenägematu inflatsiooniga seotud riski kasvule võib olla: a) pankade poolt riskipreemia kehtestamine krediitide väljastamisel; b) valitsuse püüdlus indekseerida fikseeritud tulu saavaitele isikutele makstavaid hüvitusi; c) pankade püüdlus müüja kinnisvara ostjatele tagatisi (pante) muutuva määraga; d) inimeste püüdlus paigutada raha inflatsiooni ajal väärtust mitte kaotavatesse aktivatesse; e) kõik vasstused õiged. 17. Ettenägematu inflatsiooniga kaasneb tavaliselt: a) majandusliku kahju puudumine; b) majanduse effektiivsuse langus; c) rikkuse ja tulude ümberjaotumine; d) õiged ainult b) ja c); e) kõik vastused valed. 18
Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka: 1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi; 3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; 4) riigi tagatisel antud õppelaenu; 5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
Lühiajalisi laene kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalised laenud võetakse arvele saadud õiglases väärtuses ning arvestatakse intressikulu sisemise intressimäära meetodit. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi, üle- ja alakursse. 11 3 TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS 3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik Töösuhteid reguleerivad õigusaktid on Töölepinguseadus, Palgaseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Võlaõigusseadus. Legaalsete töösuhete aluseks on leping. Töö tegemiseks võib sõlmida töölepingu, käsunduslepingu või
ühiskonna huvi kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel. - Haiguslehe puhul põhjusega ,,terviseseisundile vastava töö andmine" vastavalt TLS $ 18 lg-le 2. Töötasu - TLS $ 5 lg 1 p 5 järgi peab tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud ehk töötasu. - Töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist - Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Töötasu suurus - Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasu on kokku lepitud - Kokkulepitud töötasu peab olema vastavuses töölepingus kokkulepitud tööga. - Töötajale arvutatakse kokkulepitud töötasu brutosummana. Brutosummast arvestatakse maha seaduses töötasult ettenähtud maksud ja maksed. Majandustulemuselt makstav tasu
3) Tööülesannete kirjeldus. Töösuhte seisukohalt üks olulisemaid töötingimusi. Selle võib koostada ka eraldi dokumendina, mis moodustab kirjaliku lepingu lahutamatu osa (saab lepingule juurde lisada). 4) Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Õiguslikud tagajärjena on siin eelkõige silmas peetud eeliseid, näiteks varasemale pensionile vms. 5) Töö eest makstav tasu. Töötasu, pooled peavad olema kokkuleppinud. Töötasu hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades. Töötasu määrades mõistetakse kas kuutasu, päevatasu, tunnitasu või tasu töö sooritamise eest e. tükitöö. Sellisel juhul esitatakse töölepingus see kokkulepitud töötasu määr. Uus töölepingu seadus näeb ette, et tasu saab maksta ka tööandja majandustulemustelt, siis tuleb see kindlasti fikseerida töölepingus. Töötaja ja tööandja
ühiskonna huvi kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel. - Haiguslehe puhul põhjusega ,,terviseseisundile vastava töö andmine" vastavalt TLS $ 18 lg-le 2. Töötasu - TLS $ 5 lg 1 p 5 järgi peab tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud ehk töötasu. - Töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist - Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Töötasu suurus - Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasu on kokku lepitud - Kokkulepitud töötasu peab olema vastavuses töölepingus kokkulepitud tööga. - Töötajale arvutatakse kokkulepitud töötasu brutosummana. Brutosummast arvestatakse maha seaduses töötasult ettenähtud maksud ja maksed. Majandustulemuselt makstav tasu
täistööaeg - tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõtetele nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, aga eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; - tööaeg kokku ei tohi nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4 kuulise perioodi jooksul; - pikema kui 6 tunnise töötamise kohta tuleb ette näha vähemalt 30 minutiline tööpäevasisene vaheaeg; 5 Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Seadus ei keela töölepingus kasutada varem kehtinud mõisteid põhipalk, lisatasu, tulemustasu, jne. Samas loetakse töötasuks vaid seda tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest, seepärast ei kuulu töötasu mõiste alla mitmesugused hüvitised, mida tööandja maksab töötajale erinevate kokkulepete alusel. Töölepingu pooled võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades ajatöö alusel (kuutasu, päevatasu, tunnitasu) või ka tasu töösoorituse eest
See on seda muret tekitavam, et viimased aastad on riigieelarve jaoks olnud väga pingelised, samas on riigi õigusabi tellimuse maht (seda eriti tsiviilasjades) märkimisväärselt kasvanud ning ei ole alust eeldada kasvu pidur- dumist. On ütlematagi selge, et riigieelarvest eraldatavad vahendid peavad õigusabi osutamisele ja kor- raldamisele lisaks võimaldama advokatuuril mõistlikult suurendada riigi õigusabi osutamisel makstavaid tasusid, et tagada advokaatide õiglane tasustamine tehtava töö eest. Advokaatide tasud ei ole suurenenud viimastest riigieelarve kärbetest alates, need ei suurene ka 2012. aastal sellele vaatamata, et riigieelarve eraldist suurendatakse kolmandiku võrra. Suurenenud eelarve maht kulub täies ulatuses õigusabi suurene- nud tellimuse täitmiseks. Advokatuuri juhatuse ees, kelle seadusest tulenevaks kohustuseks on tagada riigi
tegelikud vajadused seda lubavad, sest alati võib ette tulla ootamatuid situatsioone. Praktikas valmistavad kaks esimest probleemi FJ-le kõige rohkem tööd ja muret. Kõik ülejäänud on rohkem soovituslik, mida tuleb arvestada ja parimal viisil ära kasutada. 7) Refinatseerimise otsus. Peab pidevalt analüüsima ja üle vaatama olemasolevaid kohustusi. (rendilepingud, liisingulepingud jne). Peamine on hinnata nende lepingute hinda, st makstavaid intresse. Kui mõni osutub liiga kalliks, tuleb püüda neid refinantseerida. Ettevõte võib olla väga tihedalt seotud ühe laenuandjaga. Kui firma ongi sellises olukorras, siis isegi ühe kallima laenu tagasimaksmine kogu laenuportfellist ei muuda krediidiasutuse ja firma suhteid paremaks. Teiseks probleemiks võib olla see, et suurem osa firma arvestatavast varast on juba välja antud erinevate laenutagatistena. Seega võib uue laenu saamine osutuda tagatise tõttu
perekonna sissetulekute hulka: 1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetus 3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; 4) riigi tagatisel antud õppelaenu; 5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust ning töötutukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
+ 2% isikustatud SMga maksustatud väljamaksetest samas kalendrikuus e summeerituna maksuvabastus kalendriaastas: 384 eurot (12 x 32) + 2% isikustatud SMga maksustatud väljamaksetest kalendriaastas. Aasta kestel pidev maksuvabastuse summeeritud arvestus. DIVIDENDID JM KASUMIERALDISED: Eesti residendist äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldiste väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Ei maksustata: fondiemissiooni, dividendiarvelt makstavaid dividende. MÕISTED: Dividend- väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Alates 2009.a tuleb maksta tulumaks aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ja aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete
2) Kahjulik töötaja tervisele 3) Tööandja ei täida tööohutuse ja töötervshoiu nõuedeid Töötasu Töötasu mõiste §5 (1).5 töölepingu kõige olulisem mõiste, kuna tööleinguks saab lugeda vaid sellise töö tegemise kokkulepet, mille eest makstakse tasu ehk töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajatele makstavaid tasusid. Kuna seadus ei näe ette, mis alusel ja mis viisil tuleb töötasu arvestada võivad tööandja ja töötaja kokku leppida maksmise ajaühiku(tunni,kuu) eest või ka töö soorituse eest(tükitöö), Töölepinguseaduse järgi võib nõuda ainult kokkulepitud töö tegemist, et tööandja ei saa ühepoolselt panna täiendavaid ühepoolseid tööülesandeid ja maksta selle eest omal ära nägemisel. Täiendavate lisatöö eest peavad töölepingu pooled kokku leppima töötasus selle
(1) Määruses sätestatakse töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (edaspidi töötaja) tööandja ettevõtlusega seotud töö- või ametilähetusega (edaspidi töölähetus) kaasnevate, tööülesande täitmiseks tehtud kulude hüvitamise kord ning välisriiki toimunud lähetuse (edaspidi välislähetus) päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord. Samuti sätestatakse piirmäärad, millele vastavaid tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavaid töölähetuse kulude hüvitisi ega päevaraha ei maksustata. Töötaja vastutus Üldpõhimõtted Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus on sätestatud VÕS §-s 127. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Töötaja vastutus: VÕS § 101 sätestatud
4) Seleta lahti ITIL mõisted/lühendid: CI, ISO 20000, NPV - NetPresent Value, TOP, CSF CI - (Configure item) - Komponent, mida on vaja hallata IT teenuse osutamiseks. Tavaliselt IT teenused, riist ISO 20000 - rahvusvaheline standard IT-teenuse haldamiseks. See kirjeldab protsesside komplekti, mis on loodud selleks, et aidata saavutada efektiivsemaid IT-teenuseid. Kohaldatav iga suurusega ettevõttes NPV - (Net Present Value) - Võrdleb saadavaid ja makstavaid rahavoogusid, aitab teha kapitali kulutamise otsuseid. Positiivne NPV = väärtuslik investeering TOP - (Technical Observation Post) - Teenuste täiustamisel, probleemi uurimisel ja käideldavushalduses kasutatav tehnika. Tehnilise toe meeskond koguneb IT teenuse käitumise ja sooritusvõime jälgimiseks ja teeb täiendusettepanekuid. CSF - (Critical Success Factor) - Kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPI.
6. Enamasti on kõigil tööandjatel olemas oma struktuur v. koosseisude nimekiri, kus on töö tegemiseks vajaikud töötajad loetletud ametinimetuste kaudu. 7. Töö eest makstav tasu. Tööandja on kohustatud TL kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud. Töö tegemine eeldab tasu maksmist. Uus TLS näeb ette ainukeseks mõisteks töötasu. Töötasu- hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades (kuutasu, päevatasu, tunnitasu, või ka tasu töö soorituste eest(tükitöö)). Tööandjal on õigus otsustada, mil viisil ta töötasu otsustab. Kuid tööandja peab töötajat töötasu määrast teavitama. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale makstakse tasu tööandja majandustulemustelt, siis tuleb see fikseerida TL-s.
kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tühistus, vigastus riigi või ühiskonna huvi kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel.Haiguspäevade puhul ei arvata kalendripäevade arvust maha rahvuspüha ja riigipühasid. 15. Tööandja peab töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud ehk töötasu. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Kokkulepitud töötasu peab olema vastavuses töölepingus kokkulepitud tööga. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2). Töötajale arvutatakse kokkulepitud töötasu brutosummana, millest arvestatakse maha seaduses töötasult ettenähtud
kaevandamast. Ähvardas suure konflikti puhkemine. Vahendaja rolli asus USA, kellel olid oma huvid mängus. 1924. aastal käidi välja Dawes'i plaan. Dawes oli USA majandustegelane. USA andis Saksamaale laenu, et nad saaks marga stabiliseerida ja edasi reparatsioone maksta. Lisaks vähendati reparatsioonide kogust ja maksmise aega pikendati. USA laen--> Saksamaa --reparatsioonid--> Inglismaa/Prantsusmaa <laen-- USA 1929 Youngi plaan. Vähendati veelgi Saksamaa makstavaid reparatsioone. Sellel ajal tuli majanduskriis. Aastaks külmutati kõikide laenude tagasinõudmine. 1932 Lausanne'i konverents, kus ajutiselt peatati reparatsioonide sissenõudmine Saksamaalt. 1933 tulid võimule natsid ning rohkem raha ei makstudki. Liitlaste meelest maksis Saksamaa ära 20 miljardit, Saksamaa arvab, et ta maksis ära 53 miljardit. Erinevus uli sellest, et Saksamaa maksis osa tooraines, aga seda on võimalik eraldi hinnata.
(maksustatakse sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja liitunud isikul ka kohustusliku kogumispensioni maksega) isiklikus kasutuses olnud vara (näiteks arvuti, sõiduauto) müük töötaja poolt tööandjale · stipendium - isikule korrapäraselt antav rahaline toetus, mille eesmärk on edendada tema hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust Tulumaksuseaduse § 19 alusel ei maksustata tulumaksuga seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume. Samuti ei maksustata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad Eesti valitsuse kehtestatud tingimustele · Kui stipendiumi makstakse seoses ettevõtluse, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, on saadav stipendium maksustamisel üldjuhul võrdsustatud töötasuga Maksud · töösuhte lõppemisel
Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus. ALGNE SOETUSMAKSUMUS. Finantsvarad ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest
6 Kellele võib maksta tulumaksuvaba stipendiumi? Stipendiumit saab näiteks maksta haridusasutus oma õppurite nimekirjas olevale õpilasele või üliõpilasele ning sellist stipendiumit tulumaksuga ei maksustata. Stipendiumi määramise või stipendiumilepingu sõlmimise ajal peab õpilane või üliõpilane olema stipendiumit maksva kooli õpilane, et saaks maksuvabastust kohaldada. Samuti ei maksustata 2020. a augustis tööd alustanud Haridus- ja Noorteameti makstavaid stipendiume. 7 Kellel on õigus maksta tulumaksuvaba stipendiumi? tulumaksuvaba stipendiumi maksmine onlibatud kui see on sätestatud seaduses või valla-või linnavolikogu määruses või mida makstakse riigieelarvest, mida maksab oma õpilastele või üliõpilastele EV haridusseaduses nimetaud õppeasutus või sellega samaväärne välisriigi 8 Millised maksusoodustused kehtivad tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud organistatsioonidele? 1
hulka? Kas töötasu hulka kuuluvad ka tööandja poolt makstavad toetused, sh sünni- ja matusetoetus, preemiad, nagu näiteks jõulupreemia ja preemia staaži pealt? VASTUS: TLS § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sh majandustulemustelt ja -tehingutelt makstav tasu. Töötasu hulka ei arvestata puhkusetasu, ravikindlustushüvitisi, lähetuskulusid, samuti erinevaid tööandja makstavaid toetusi, nagu jõulu-, sünni-, juubelitoetus jne ning eritasusid, nagu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu eest makstavat tasu, varalise vastutuse eest makstavat hüvitist, kuna tegemist ei ole tasuga, mida makstakse töötajale töö tegemise eest. 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;(nt. mobiili kasutamine- kasutatakse limiite, auto kasutamine- kõik tuleb kirja panna) 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
Tööajaarvestuse puhul keskendutakse konkreetsemalt summeeritud tööajaarvestusele ja ületunnitööle. Samuti toob töö autor välja tööajaarvestuse seose raamatupidamisega ning milleks on raamatupidajal vaja tööajaarvestust. Lühidalt kajastatakse ka erinevate tasude ja hüvede 4 arvestamist. Ühtlasi saame teada, kuidas kajastatakse erinevaid tasustamisi, hüvitisi ning neilt makstavaid ja kinnipeetavaid makseid ning makse raamatupidamisarvestuses. Hüvitistest tuuakse eraldi välja ajutise töövõimetuse hüvitis. Kuna tegu on tööandja jaoks täiesti uue kohustusega, täpsustatakse, millistel puhkude maksab nimetatud hüvitist tööandja ja millistel puhkudel Haigekassa. Kui esimeses peatükis keskendutakse tööajaarvestusele üldisemalt, siis teises peatükis keskendutakse rohkem ületunnitööle. Eraldi tuuakse välja summeeritud tööajaarvestuse korral
täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- 64 või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepolse otsuse alusel. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise kroda. Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Võrdse tasustamise põhimõtte kohaselt on keelatud kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi. Samas on töötajal õigus nõuda selgitusi palga arvestamise aluste kohta.
2) Kahjulik töötaja tervisele 3) Tööandja ei täida tööohutuse ja töötervshoiu nõuedeid Töötasu Töötasu mõiste §5 (1).5 töölepingu kõige olulisem mõiste, kuna tööleinguks saab lugeda vaid sellise töö tegemise kokkulepet, mille eest makstakse tasu ehk töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajatele makstavaid tasusid. Kuna seadus ei näe ette, mis alusel ja mis viisil tuleb töötasu arvestada võivad tööandja ja töötaja kokku leppida maksmise ajaühiku(tunni,kuu) eest või ka töö soorituse eest(tükitöö), Töölepinguseaduse järgi võib nõuda ainult kokkulepitud töö tegemist, et tööandja ei saa ühepoolselt panna täiendavaid ühepoolseid tööülesandeid ja maksta selle eest omal ära nägemisel. Täiendavate lisatöö eest peavad töölepingu pooled kokku leppima
Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus. ALGNE SOETUSMAKSUMUS. Finantsvarad ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest
Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus. ALGNE SOETUSMAKSUMUS. Finantsvarad ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest
Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus. ALGNE SOETUSMAKSUMUS. Finantsvarad ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest
o Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" (TLS § 29 lg 5) Töötasu töö eest makstav tasu, milles pooled on kokku leppinud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töölepingu mõistest lähtuvalt saab töölepinguks lugeda vaid sellise töö tegemise kokkulepet, mille eest makstakse tasu. Töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Kuna seadus ei näe ette, mis alusel ja mis viisil tuleb töötasu arvestada, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida maksmise ajaühiku (tunni, kuu) eest või ka töö soorituse (tükitöö) eest. Tööandja võib töötajalt nõuda ainult kokkulepitud töö tegemist, mis tähendab, et tööandja ei saa ühepoolselt panna töötajale täiendavaid tööülesandeid ja tasuda selle eest omal äranägemisel. Täiendavate
Arvutamisel saadakse keskmine päevapalk 6 kuu palgasumma jagamisel 6 kuu tööpäevade arvuga. Teatavatel juhtudel on maksesumma arvutamise aluseks palga alammäär. Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. 13.5.3. PALGATINGIMUSED Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutmisel on tööandja kohustatud muutma palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. Kehtib võrdse tasustamise põhimõte, mille kohaselt on keelatud kehtestada eri soost
lihtsustatult ega ei arvestata piisa-valt mitterahaliste tasude ja motivaatoritega. 227 Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 255 Seadusandja on erine-valt varemkehtinud seadusest, mis nägi ette hulga erinevaid mõis-teid töötasu kohta (palk, lisatasu, preemia, juurdemakse), kehtestanud töö eest makstava tasu ainukeseks mõisteks töötasu. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid.228 Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. See eeldus kehtib, kuna töölepingu sõlmimi-sel peavad pooled töötasus olema kokku leppinud, sest vastasel juhul töötaja ei teeks tööd. Tõendamiskohustus, et töötasu kokkulepe oli olemas ja millises suuruses oli töötasu kokku lepitud, on tööandjal. Kuna seadus ei näe ette, mis alusel ja mis viisil tuleb töötasu arvestada,
Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muu- ta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. (5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätes- tatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. 1. Paragrahv 100 reguleerib töölepingu ülesütlemisel makstavaid hüvitisi. 2. TLS § 100 lõike 1 alusel maksab tööandja koondamise korral töötajale hüvitist tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Muudel tööandja poolt töölepingu ülesütlemise juhtudel ei ole tööandja kohustatud töötajale hüvitist maksma. 163 5. ptk T öölepingu lõppemine ja üleminek § 100