o ettevõtetel on vaja selle aja vähendamine, kui tootlikud jõud seisavad kasutult Efektiivsuse seadused • Ainelises suhetes tegur-toodang esineb 3 erijuhtu: püsiv, kasvav, vähenev tootlikkus • Tootlikkuse seadust kasutame ainult siis kui on tegemist ainelise toodanguga • Väheneva tootlikkuse seadus o ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini o iseloomulik, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks Muutuvate suhete seadus (ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumine) o suhe tegur-toodang- muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang o suhe tegur-tegur- uuritakse üksikute tegurite suhteid, toodang konstante, suhtes
millised neist on suurema tasuvusega. Eelarve koostamist tuleb alata tootmise prg., millest selgub müüdava toodangu hulk ja tulud(ka tootmiskulud). Tuludest kulude lahutamisel saame teada mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, peale seda jääb alles puhastulu. Talunikel jääb lõpuks tulu, millest tuleb maha arvata sots. Maks ja üksikisiku tulumaks. 8. Püsi-ja muutuvkulud põllumajanduses, kattetulu arvutamise vajadus taime-ja loomakasvatuses. Muutuvkulu-on seotud toodangu ja selle müügiga(sõltub müüdud kaupade või teenuste hulgaga) nt. seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad Põsikulu-seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga nt. kui masin teeb rohkem tööd sis tuleb teha rohkem hooldustöid ja remonti masinale 9. Maismaa osatähtsus Maailmas, ühe elaniku kohta (põllu)maad keskmisena
Pikaajaline on see periood, mis on piisavalt pikk selleks, et kõigi tegurite hulk võiks muutuda. Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks. 8. Efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus) Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm. Muutuvate suhete seadus: ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist iseloomustav seadus. Eristatakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang (faktor-produkt). Kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang sel juhul
ette ennustada, kuidas läheb) 3.Rent- rendilepingud. Titipeale on mõtekam rentida maalapp ja palju dtalunikud jäävadki rentnikeks. 4.Sööta saab juurde- kui teravili osta siis ülejäänud sööda tootmiseks vaja ca 1,5ha maad lehma kohta. Lisaks on võimalus ka maad juurde rentida ja sööta osta. Nt- 2h maa kohta saab pidada 1 lehma 8)Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid, loomasöödad . Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. Eelarve koosneb 2.osast: 1) arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtud. Kogu toodangu ja muutuvkulude vaheg a saab kätte kogu kattekulu põllumajandus ettevõtete kohta. 2) tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud , mastavad intressid, ja muud maksud
proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest. Väheneva tootlikkuse seadus kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2.Suhted tegur tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne 3
proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest. Väheneva tootlikkuse seadus kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2.Suhted tegur tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne 3
2.2. Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsese hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Tootlikkuse erijuhud Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda 3 erijuhtu: püsiv, kasvav, kahanev tootlikkus. (JOONIS) 1. Väheneva tootlikkuse seadus - Kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. 2. Muutuvate suhete seadus Uuritakse 3 liiki suhteid: A. TEGUR-TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse kuidas muutub toodang) erijuht vahendid-toodang (söödaressurss püsiv, produktiivvahendite hulk muutuv) optimaalne suhe
Aja tegur tootmises: Lühiajaline periood- on see, kus kõikide tootmistegurite hulk ei saa muutuda. Pikaajaline periood- on piisavalt pikk selleks, et kõikide tootmistegurite hulk võiks muutuda. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda tootlikkuse kolm erijuhtu- püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus. Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. (See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm). Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang: kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse, kuidas muutud toodang sel juhul, pole püsivad vaid muutuvad.
vajadust aega kulutada. Ometi tekivad taolist põhimõtet järgides aja jooksul kindlasti probleemid. Omamata selget ülevaadet kui suured on kulutused toote valmistamisel või teenuse pakkumisel, seatakse ohtu ettevõtte areng. Näiteks tekib võimalus vastu võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient ilmselt juba uue partneri leidnud; · liiga suure allahindluse teadmata toote omahinda antakse suure tellimuse ootuses mõttetult suurt hinnaalandust ja tulemuseks on olematu kasum või
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, mille järel jääb alles puhastulu. Talunikule ja pereliikmetele jääb lõpuks tulu, mille kehtiv maksukorraldus võrdsustab töötasuga, millest tuleb maha arvata sots. Kindlsutusmaks ja üksikisiku tulumask Püsikulud ja Muutuvkulud ehk tegevuskuudon seotud toodangu ja selle müügiga muutuvkuud ningmuutuvad võrdeliselt toodetud seaduste, müüdud kaupade või teenuste hulgaga. Muutuvkulude hulka kuuluvad seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad ja sellelt makstav sots.maks Püsikulud on seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga.
Parameetri a1 analüüsimisel on oluline tähendus tema märgil. · Kui a1 on positiivne, siis X-i kasvades Y kahaneb. · Kui a1 on negatiivne, siis X kasvades Y kasvab. Elastsuskoefitsent on leitav E=-a1*(1/X*Y) Hüperboolset mudelit on kasutatud järgmiste majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimiseks. · Tarbimiskulutused ja sissetulekud (Engeli kõverad) · Inflatsioon (palgamuutus) ja tööpuudus (Philipsi kõver) · Püsikulud ja tootmismaht 18. Astmefunktsiooni (CobbDouglase tootmisfunktsiooni) parameetrite leidmine (labortöö). Cobb-Douglase tootmisfunktsioon toodangu mahu sõltuvus kapitalist (x1) ja tööjõust (x2). Funktsioon eeldab, et ressursid on vastastikku asendatavad Y=a0*X1a1*X2a2 A0=1 A1+a2=1 A1 ja a2 näitavad kapitali ja tööjõu osakaalu Ressursi kasutamise efektiivsuse hindamiseks kasutatakse osatuletist (funktsiooni muutumise kiirust)
Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9 Linnukasvatus 2012. a oli kanamuna kogutoodang 11,2 tuhat tonni. (2005.a. oli 59 milj t) Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C.
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA
üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. HEREFORD – vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Lõuna-Inglismaal. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Värvus on valdavalt punane erinevate toonidega. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid. Eestisse toodi 1978.a ning peeti rohkem 1980-ndatel aastatel, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. ABERDIIN-ANGUS – väikesekasvuline tõug on aretatud Ida-Šotimaal. Loomad on musta värvi ja nudid. Kehaehituselt on kompaktsed, tugevad ja vastupidavad. Iseloomult on rahulikud. Tõug on levinud üle maailma. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. aastal.
Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
kasvu, raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega. Tarvast põlvnevad kõik kodustatud veised, k.a seebu (kühmuga veis). 3) VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2. Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine- Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis
Teda ei ole kodustatud. 2. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) Loomaliik Maailmas s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa veistest asub arengumaades, kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Arengumaadele on iseloomulik ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. See tähendab, et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega ,enamasti looduslikel, põllumassiividel. Loomade produktiivsus on võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine. See tähendab, et vajalik kogutoodang saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis omakorda võimaldab loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et
Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima. · Veiseliha kogutoodang maailmas 2010 aastal oli 21,2 %. · Lõuna-Ameerikas 24,1% kogu maailma veiseliha toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 9,2 kg veiseliha. (vanad andmed) Maailmas on üle miljardi veise. Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias ja kõige vähem on veiseid Okeaanias
määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu kuni 4000 € kuus, sest 300 € eest renditaval pinnal on võimalik teenindada teatud hulka tarbijaid
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......
pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid. Esimesed limusiinid toodi Eestisse 1995. Aastal Hereford *Pärineb Lõuna- Inglismaalt Herefordi krahvkonnast. Teadlikku valikut hakati nende veistega tegema juba 17. Sajandil. On levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550...700 kg, pullid 800...1000 kg, kuid on suuremaid. Kohanevad erinevates kliimatingimustes. Head karjamaa- ja söödakasutajad. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Lehmadel head emaomadused. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga.. Eestisse toodi 1978. aastal Sarolee *Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievre maakondadest. Tõuraamatu pidamist alustati 1842. Aastal. Sel ajal kasvatati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid 1200...1400 kg
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv, hindade üldine tase Eestis. II loeng Majandussüsteemid · Kuna ressursid on piiratud, igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. See, kuidas
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär MRTS (marginal rate of technical substitution). Vaadeldes tööjõudu ja kapitali tootmisteguritena, näitab MRTS, kui palju ja kuidas (ilmselt vähenemise suunas) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Kogutoodang (total product, TP) on selline toodang, mille otseselt määrab ära tootmisfunktsioon. Ehk kui10 ühikut kapitali ja 20 ühikut tööd toodavad 500 kg apelsine, siis kogutoodang on 500 kg. Kui nüüd jagada 500 kg 20 tööühikuga, on tulemuseks 25 kg, mis näitab, et iga töötaja kohta keskmiselt vastab 25 kg toodangut. Sellist näitajat nimetatakse keskmiseks toodanguks (average product, AP).
inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne nõudlus toodangu maksimeerimiseks või kulude minimeerimiseks ja seejärel maksimeerida kasumit. Oluline palju toota ja milliseid tootmistegureid millises vahekorras kasutada. Tegurikomplekt ehk sisendikomplekt-konkreetne kombinatsioon saadaolevatest tootmisteguritest
*valitsuse (avaliku sektori) kulutused G *netoeksport (puhasväljavedu) X – M 21 Neid kõiki võib vaadata planeeritavatena, mida tegelikult alati ei ole võimalik teha, kuna ei ole selleks küllaldaselt toodangut ja tulu. Eeldatakse: *majandus on kahesektoriline: C ja I *tegelikud tarbimiskulutused võrduvad planeeritutega. Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused: Y = E, kus Y on kogutoodang ja E on kogukulutused. Kahesektorilise majandusmudeli puhul: Y = C + I, kui I = Id, siis Y = C + Id Yd = Y = C + Id Id planeeritud investeerimiskulutused Yd kasutatav tulu 2. Eratarbimine ja tarbimisfunktsioon Tarbimine – kodumajapidamiste jooksvad kulutused kodumaisele toodangule. Tarbimiskulutus koosneb kahest osast, autonoomsest ja indutseeritud osast. Autonoomne tarbimine– tarbimise suurus, kui Yd=0
pikaajaline arengukava (3 ja rohkem aastat) kirjeldatakse üldiselt, mida ettevõte soovib saavutada: ettevõtte suurus, toodang, tehnoloogia, kvaliteet, turg (uued turud, osatähtsus, hind). 4. Majanduskeskkond 4.1. Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus (valitud tegevusala reguleerimine, litsentside vajadus, maksud jms). 4.2. Makromajanduslikud tendentsid kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne). 4.3. Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs. 4.4. Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). 4.4.1 Vesi lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? 4.4.2 Kanalisatsioon, jäätmemajandus kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine,
ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
