konkurentsiga · Võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas EL-i eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest).
põllumajanduspoliitika. Selle aja jooksul on tegelikult saavutatud ainult mõned neist eesmärkidest. Põllumajanduse tootlikkus ja põllumajandustoodang on kahtlemata oluliselt tõusnud ja mitmete produktide osas kaugelt üle tegelike vajaduste. CAP algusaastatel oli kõige olulisem "tagada Euroopa toiduainetega varustamine", eelistatavalt kodumaal kasvatatud toiduainetega, et vältida sõltuvust välistest tarnijatest. Ühtse põllumajanduspoliitika tulevased suunad määrati nõukogu poolt 1960. a. vastu võetud põhiprintsiipidega: põllumajandustoodete vaba liikumine ühenduse piires; kõigi põllumajandustoodete ühtne hinnatase; õiglane sissetulek põllumajandustöötajatele, s.t. hinnatoetus; ühtne impordilõivude süsteem kõigile importtoodetele ja ekspordihüvitused; riikide struktuurireformide meetmete kooskõlastamine.
Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur on kõrge ja stabiilne aastaläbi. Sademete rikkas periood vaheldub kuivaga. Kasvatatakse hirssi, maapähkit, niisutatavatel aladel puuvilla ja riisi. Ekvatoriaalne kliimavööde kuumad ja niiseked õhumassid. Huumuse vaene muld, sest vesi peseb selle välja. Kasvatatakse kakao-, kautsiki-, ja kohvipuuid ning õlipalme. 1.2.1 Majandulike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika. Väetis aine või ainete segu. Mis parandab taimede toitumistingimusi, suurendab taimekasvatustoodangut ja parandab selle kvaliteeti. Intensiivne põllumajandus kasutatakse väikest maa-ala, mahutatakse sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja palju väetist. Kasutatakse palju tehnikat. On iseloomulik arenenud riikidele. Ekstensiivne põllumajandus kasutatakse suurt maalappi, vähe tööjõudu, vähe kapitali ning saaki saadakse vähem
rahastamist. IRL püüab: 1)luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt arvestatava riigi tuntuse; 2)seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest. Majandus- ja põllumajanduspoliitika Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärgiks on vähendada inimeste tööpuudust ja tagada nende sissetulekute suurenemine. Selleks alandame maksukoormust ja vabastame investeeringuid inimvarasse maksudest. IRL seisab selle eest, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika jääks ühtseks ja ühiselt rahastatavaks. Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärgiks on see, et Eesti põllumehed ja toiduainetetööstus suudaksid pakkuda maitsvat ja tervislikku Eesti toitu nii kodumaistele tarbijatele kui ka välismaale müügiks. Kasutatud kirjandus: www.irl.ee www.google.ee
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest
keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas saadakse. Millised mullad ja milline on muldade viljakus? Kui suur osa tööjõust on hõivatud põllumajanduses? Millised põllumajandusliku tootmise vormid on esindatud? Kas kapitali põllumajanduse arendamiseks jätkub ja kas tead, milline on valitsuse põllumajanduspoliitika? Euroopa Liidus on ühine põllumajanduspoliitika. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? Kas taime- või loomakasvatusele? Millised on peamised põllukultuurid ja mis piirkondades neid kasvatatakse? Kas mõne põllu- või istandusekultuuri kasvatamise poolest on valitud riik maailmas esimeste seas? Millised on enamarenenud loomakasvatuse harud ja millistes piirkondades? Kas valitud riik on mõne
Aasta ringi soe. Iseloomulik sademete ebaühtlus. 7. Ekvatoriaalne vööde. Sademeid liiga palju ja mullad on väheviljakad. 3. Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus. Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse kõrge toodangu kasv väikeselt maa-alalt, suurte kapitalimahtuvusega, tööjõu ja rohke väetise kasutusega. Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatakse toodangu kasv põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade aru suurendamisega. 4. Põllumajanduspoliitika olemus. Põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. Kuna eriti Põhja riikides on põllumajanduslik tootmine muutunud suhteliselt vähetasuvaks ja põllumajandusega tegeleva rahvastiku elatustase on hakanud langema, siis on põllumajanduspoliitika väga oluline. 5. Mis on talu? Talu on maal elavate inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus. 6. Mis on ühistu?
aastani riiklikke toetuseid. Põllumajanduse SKP-s langes, tootmise taastumine võttis aastaid aega. Nüüdseks on põllumajandus taandunud kolmandajärguliseks majandusharuks. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eestist saanud ühtse Euroopa Liidu osa, kus kehtib ka liidu ühine agraarpoliitika. Eesti põllumajanduse taset hindavad asjatundjad valdavalt heaks, seda võrreldakse tehnoloogiliselt Soomega ning on nimetatud ka Baltimaade efektiivseimaks. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames püütakse muuta ka Eesti põllumajandust keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, võideldakse kliima- ja keskkonnamuutustega. Üha laiemalt levivad nii IT-tehnoloogiad kui ka mahepõllumajandus. Statistikaameti hinnangu järgi kasvab põllumajanduse majandusharu toodangu maht 2015. aastal ligi 7,8 protsenti 874 miljoni euroni. 2015 aastal on põhieesmärkideks tõsta järgmiste valdkondade osatähtsust riigi põllumajanduses: - tõuaretus ning loomse toodangu kasv;
Viinamarjad, melonid, tomatid, virsikud, apelsinid ja teised puu- ja köögiviljad. Loomad ja loomakasvatus moodustavad olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust. Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on lambapiim, mida kasutatakse tuntud Kreeka fetajuustu tegemisel. Põllumajanduses on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud, mesitarud ja tuvid. 4) Valitsuse põllumajanduspoliitika - Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames on Kreeka primaarne sektor saanud suuri toetusi, ent vastuoluliste tulemustega. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud - taime- või loomakasvatusele? 1) Peamised põllukultuurid - Kreekas on palju erinevaid kultuure, mis kasvatatakse selles riigis. Näiteks, oliivid(2000000t), viinamari(856600t),tomatid(1169900t), puuvillakiud,
rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate ja lautade ehitamiseks ning veekoguäärsete kündmata ja niitmata puhverribade pidamiseks. Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu. Ka põldu mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja- ja pinnavette. Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi keskkonnasõbralikumaks, võib eutrofeerumisprobleemi vähenemist loota alles aastakümnete pärast. Põllumajanduse järel tähtsuselt teiseks toiteelementide allikaks on asulate reoveed, mida EL-i riikides praegu õnneks üsna hästi puhastatakse. Ka Eesti keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel. Suurteks
Toiduainetööstus Toiduainetööstus tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega. Seega sõltub ta tugevasti kohaliku põllumajanduse ja kalanduse arengust. Kuna Eestis puudub siiani kindlasuunaline põllumajanduspoliitika, siis tulenevad sellest ka raskused toiduainete tootmises ja vastava kaubanduse arendamises. Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimeselevt! ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Kõige mahukamad on piima, jookide ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust:
· Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest ta: · - väävlisisaldus jääb alla 0,001%; · - tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; · - kasutamist loetakse CO2-neutraalseks; · - ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; · - on kergesti biolagundatav, mistõttu ta laialivalgumine ei ohusta pinnast ega põhjavett; - head määrimisomadused säästavad mootorit. Biodiisel ei ole mürgine Ühtse põllumajanduspoliitika alusel võib biodiisli toorainet kasvatada ka söötis ja väheväärtuslikul põllumaal, mis muidu jäetaks kasutamata.
Põllumajandusministeeriumi tutvustus Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264. Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Töötajate arv · Inimesi töötab üle 20.
a) Liikmesriigid on jõudnud üksmeelele sotsiaalse dumping taunitavuse ja hukkamõistu suhtes b) Sotsiaalpoliitika peamiseks ajendiks on olnud isikute vaba liikumise tagamine Euroopa Liidus c) Sotsiaalpoliitika sai alguse vajadusest ühtlustada liikmesriikide sotsiaalse turvalisuse nõudeid d) Sotsiaalpoliitika ühtlustamismeetmete õiguslik alus on läbi EL ajaloo tuntavalt laienenud 10. Missugune alljärgnev väide EL ühise põllumajanduspoliitika kohta on korrektne a) Põllumajanduspoliitika osakaal EL eelarves on läbi ajaloo pidevalt suurenenud b) EL põllumajanduspoliitikaga kehtestatakse ühtsed hinnad kõikidele põllumajandustoodetele c) Sekkumishindade langetamine ei ole EL püllumajandustootjate reaalsissetulekuid langetanud d) Nii turukorralduse kui struktuuripoliitika põhieesmärgiks on EL põllumajandustootjate toetamine
niisutusmeetoditega võrreldes hinnanguliselt 95% tõhusamaks. Põllumajandussektoris tõhusamate niisutamistavade kasutamise ärgitamisel mängib poliitika üliolulist rolli. Näiteks varem ei nõudnud mõnede Euroopa riikide veehinnapoliitika põllumajandustootjatelt tingimata vee tõhusat kasutust. Põllumajandustootjad pidid harva maksma keskkonna- ja ressursikulusid sisaldavat tegelikku vee hinda. Kaudselt julgustasid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja teiste meetmete kaudu saadavad põllumajandustoetused põllumehi kasvatama ebatõhusal viisil põllukultuure, mis tarbisid palju vett. Näiteks Córdoba provintsis paranes puuvilla niisutamise tõhusus ligikaudu 40%, kui 2004. aastal toetused ja puuvillatootmine eraldati osaliselt üksteisest. Tõhusaid kasutajaid soosiva vee hinnakujundusstruktuuri ja ebasoodsate põllumajandustoetuste likvideerimise tulemusena
liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused,
Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksportimist poliitilistel eesmärkidel Rumeeniasse, Tsehhoslovakkiasse, Bulgaariasse, Poola ja isegi Prantsusmaale. - Põllumajanduspoliitika ei muutunud, sundkoormised jäid samaks või suurenesid veelgi, Baltimaades sundkollektiviseerimine, kaasnesid ka repressioonid Välispoliitika, massirepressioonid - Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas NL ette valmistama uut sõda (ideoloogilist), vaenlasteks äsjased liitlased USA, Inglismaa - 1945 esitas NL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia
PÕLLUMAJANDUS- MENISTEERIUM Angelina Šilova 9.a MINISTER JA KANSTLER Helir-Valdor Seeder Ants Noot PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatööta...
(teisene töötlemine, turundus, kaubastamine); regionaalpoliitika (riikide eri meetmete rakendamine keskmisest madalama tasemega regioonide suhtes: tööhõive, vanuseline struktuur); maaelu (sotsiaalne keskkond/valdkond, elulaad, põllumajandussaaduste tootmine oma tarbeks). Põllumajandus ja agraarpoliitika erinevus agraarpoliitika teostus on eri valdkondade koosmõju ja eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19
ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine: Tavapärases riikidevahelises koostöös tõlgendavad riigid otsuseid erinevalt. Loob raamistiku õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele. 3. 1957. aastal sõlmiti eurooplaste toiduainetega varustamise tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika leping. Selle sammuga pandi ühtlasi alus Euroopa Majandusühendusele ( EMÜ). 4. 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingud ning nende täiendused ja muudatused. 2) Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis. 3) Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb EL lepingu VII jaotisest * Sätted tihedama koostöö kohta. 4) institutsionaalsed meetmed, mis on seotud inimõigustega lähtudes * Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist.
arendamiseks. 1) Kapitali olemasolu Kapitali annavad ilmselt palju suured pangad, samuti toetatakse põllumajandust mitmesuguste toetustega, ka riigi eelarves on koht põllumajanduse jaoks. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses Tööhõive põllumajanduses on ainult 4,3%, kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% tervest Euroopa Liidu toodangust. 3) Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. 4) Valitsuse põllumajanduspoliitika Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale (EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad hinnad põllumajandustoodete tarbijatele) ning püüab olla võimalikult keskkonnasäästlik. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud - taime - või loomakasvatusele? Peamiselt on spetsialiseeritud taimekasvatusele, kuid mingil määral tegeletakse ka loomakasvatusega. 1) Peamised põllukultuurid
........................................................ 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika.................................................... 7 Maaelu- ja põllumajanduspoliitika............................................ 7 Kohalik omavalitsus.................................................................. 8 Regionaalareng.......................................................................... 8 Keskerakonna koosseis............................................................ 8 Keskeerakonda sümboliseerivaid pilte..................................... 9 Kasutatud kirjandus................................................................. 10
Üle poole arenguabist annavad EL ja selle liikmesriigid, seega on nad ühiselt suurimad abiandjad maailmas. Suurem osa abist antakse madala sissetulekuga ja vähim arenenud riikidele. EL on aastakümnete jooksul välja töötanud keskkonnastandardid, mis on ühed kõrgeimad maailmas. Keskkonnapoliitika aitab kaitsta Euroopa looduskapitali, julgustab ettevõtjaid muutma ELi majandust keskkonnasäästlikumaks ning kaitseb ELis elavate inimeste tervist ja heaolu. ELi põllumajanduspoliitika – ühine põllumajanduspoliitika – teenib mitut eesmärki: see aitab põllumajandusettevõtjatel lisaks toidu tootmisele kaitsta ka keskkonda, parandada loomade heaolu ja säilitada elujõulisi maakogukondi. 3. Euroopa kaart: oskad kaardil märkida Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvaid maid, samuti riike, mis kasutavad eurot ja/või kuuluvad Schengeni viisaruumi;pa PILT 4. Terrorismi probleem tänapäeval: terrorismi põhjused, erinevad
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust. Euroopa Liidu liikmena on Hispaanial EL’ ga ühine põllumajanduspoliitika. Puuduvad tariifid liikmesriikide vahel, kuid kehtivad ühiseid maksud. Toimib vaba siseturg. Euroopa põllumajandussektor kasutab ohutuid, puhtaid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid; Liikmesriikide valitsused kavandavad ELi tasandil Euroopa põllumajanduspoliitika ning seda teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute toetamisele, motiveerides neid samas tootma kvaliteetseid tooteid, mida nõuab turg,
Liitumisajad 1957 Belgia , Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja prantsusmaa 1973 Suurbritannia, Iirimaa ja Taani 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1990 ülejäänud osa Saksamaast 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros 2007 Rumeenia ja Bulgaaria Euroopaliidu eesmärgid Solidaarsuspoliitika - Piirkondlik abi -´Ühine põllumajanduspoliitika - Sotsiaalne mõõde Uuenduspoliitikaga - Keskkond ja säästev areng - Tehnoloogia uuendamine - Energia Euroopa eest tasumine Kasutatud materjal Et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit http://europa.eu/index_et.htm En.wikipedia.org/wiki/europe_union 9nda klassi geograafia vihik
FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siser...
veevajadus) Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh Kohv Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning kasvatamist nõlvadel) Peamiselt Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko Toiduainetööstus Eestis Puudub kindlasuunaline põllumajanduspoliitika On üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid. Annab tööd pea 17 000 inimesele, mis moodustab 14% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast, samuti annab 3% SKPst ja 10% kogu riigi ekspordist. Eesti ekspordib näiteks piima ja lihatooteid Venemaale Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust: Trendid aastaks 2011
· tööjõu odavus · väliskapitali hoogne sissetung · välisturismist saadud ja saadav tulu · riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust. Joonis : Hispaania tööjõu hõivastus põllumajanduses Euroopa Liidu liikmena on Hispaanial EL' ga ühine põllumajanduspoliitika. Puuduvad tariifid liikmesriikide vahel, kuid kehtivad ühiseid maksud. Toimib vaba siseturg. Euroopa põllumajandussektor kasutab ohutuid, puhtaid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid; Liikmesriikide valitsused kavandavad ELi tasandil Euroopa põllumajanduspoliitika ning seda teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute toetamisele, motiveerides neid samas tootma kvaliteetseid tooteid, mida nõuab turg,
Kas kapitali vaba liikumine on tagatud: EL liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel 7. Kaupade koguselised piirangud Eurooa Liidus: On keelatud. 8. Mida mõeldakse Euroopa Liidus "teenuste vaba liikumise" all? Ainult tasuliste piiriüleste teenuste osutamist 9. Millist mõju avaldab impordimaksude kaotamine? On kaupade vaba liikumise eelduseks 10. Millistes piirides on Euroopa Liidus tagatud töötajate vaba liikumine? Kõikide EL liikmesriikide piires TEST 15: Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 1. Millal võeti kasutusele otsetoetused? 1992 2. Milline loetletud printsiipidest ei kuulu ÜPP põhiprintsiipide hulka? Rahvuslike põllumajandustoodete doteerimine 3. Milline tähtsus oli Stresa tippkohtumisel? ÜPP finantseerimine toimub EL poolt liikmesriikide eelarvete kaudu 4. Millise lepinguga sätestati esmakordselt ÜPP eesmärgid? Rooma lepinguga 5. Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Eurooa Liidu ainupädevusega 6
Kapitali olemasolu on väike. Ei kasutata väga palju tehnikat, ei ole tähtis oskusteave. · Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Põllumajanduses tööjõu hõive on suur, sest tegu on arengumaaga ja seal on odav tööjõud, mistõttu töötavad paljud inimesed põllumajandus valdkondades.. · Põllumajandusliku tootmise vormid. Tootmise vormiks segapõllundus, ekstensiivne karjandus, istandused ja talud. · Valitsuse põllumajanduspoliitika. Tollimaksuvaba poliitika, · Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Loomakasvatusele · Peamised põllukultuurid. Tsitrulised, tubakas, Nisu, suhkruroog, puuvill, mais · Enamarenenud loomakasvatusharud. Veised ja lambad · Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Eksporditakse tubakat, puuvilla, suhkrurooga, tsitruselisi · Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Maisiga, nisuga, piima
1.Põllumajandus-majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandustoodangu tootmisega tegelevaid ja neid põllumajandussaaduste esmatöötlemisel otseselt teenindavaid majandusüksusi Vegetatsiooniperiood-aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad Roheline revolutsioon-üritus parandada maailma toitlusolusid, suurendades peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut Põllumajanduspoliitika-põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus Ühistu-vähemalt kolme isiku asutatud ning nende juhitav ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon, mille eesmärk on toetada liikmeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid 2.Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad looduslikud tegurid, majanduslikud tegurid, tehnika ja tehnoloogia tase 3.(lk 16) 4. Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllum...
Alates 1960ndatest ei ole Saksa põllumajanduspoliitikat koostanud Saksamaa, vaid Euroopa Komisjon. Kõik agrikultuuriga seonduvad seadused ja määrused on kirjutatud Brüsselis, sageli pärast raskeid läbirääkimisi toitu tootvate ja tarbivate riikide vahel. Nende läbirääkimiste peamine eesmärk on saada kõrge sissetulek põllumajandustootjatele, hoides samas turuhinnad piisavalt madalal, et vältida tarbijate proteste. Et tasa teha seda vahet, võttis EK vastu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), toetuste programmi ja ekspordisubsiidiumi programmi, mis mõlemad toovad kasu nii Saksa põllumajandustootjatele kui ka teiste ELi põllumajandustootjatele. Vastutasuks on Saksa põllumajandustootjad järginud Euroopa direktiive toodangu kvaliteedi ja koguste suhtes.
Seal inimesed karjatavad loomi või teevad heina. • Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna kliimat, maastiku ja inimressursse. • Maailma loomakasvatus- 37% sealiha, 25% linnuliha, 20% veiseliha, vähem lamba ja kitseliha ning muude loomade liha.
879 miljonit krooni, kuna liitumine toimus maikuus. Uued omavahendid: · käibemaks. Kuni 0,5% liikmesriikide maksustatavast käibest läheb EL eelarvesse · rahvuslikul kogutoodangul põhinev maks, kus iga riik maksab eelarvesse protsendiühiku rahvuslikust kogutoodangust Traditsioonilised omavahendid: · tollimaks Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kaupadele Kulud Euroopa Liidu eelarve kulude pool koosneb laias laastus viiest osast: · ühine põllumajanduspoliitika · struktuurifondid, mis loodi peamiselt regionaalpoliitika rahastamiseks · sisepoliitika (nt teadus, haridus jmt) · välispoliitika (suhted kolmandate riikidega, abi arengumaadele, abi liituvatele riikidele) · juhtimiskulud
loomasööt, mille osatähtsus loomakasvatussaaduste tootmiskuludes on enam kui pool. Teravilja hinnatõus põhjustab loomakasvatuse tootmiskulude kasvu ja seega hinnatõusu kogu toiduketis põllult toidulauani. On aastaid, mil me kasutame oma teravilja jõusöödana, kuid on ka 10 aastaid, mil peame seda importima. Õigem ja tasakaalukam olekski just kombineeritud põllumajanduspoliitika. Euroopa Liiduga ühinemine oli igal juhul õige otsus arvestades seda kui väike riik me oleme. EL annab meile turvalisema tunde sissetungijate eest (eriti ida poolt) ja soodustab kaupade liikuvust liikmesriikide vahel. Oleme ka vähemalt Euroopa kontekstis ennast kunagise NSV liidu riigi mõjust välja rebimas, kuigi protsess on pikk ja valulik (eriti vanema generatsiooni jaoks). Tootmise intensiivistamise tulemusena on ELi
MAAPIIRKONNAD VÄÄRIKAIKS ELUKOHTADEKS! (maaelu) EESMÄRK: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna maaelu- ja põllumajanduspoliitika eesmärgiks on maal elavate inimeste elukvaliteedi parandamine, maaregioonide tasakaalustatud areng ning meie loodusrikkuste otstarbekas ja säästlik kasutamine. Tahame, et elukeskkond maapiirkondades oleks atraktiivne ka noorte jaoks. Soovime, et nad oleksid valmis siduma oma tuleviku maaeluga. Leiame, et tuleb igati toetada igipõliseid peretalude traditsioone hoidvaid ja traditsioonilisi väärtusi kandvaid talunikke. ASTUME MAAELU EDENDAMISE NIMEL 5 SAMMU:
Kaubandus Euroopa Liidus muutused Eesti väliskaubanduses Euroopa Liiduga ühinemisel. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on üks Eesti majandust mõjutavatest võtmeteguritest. Seejuures avaldavad muutused väliskaubanduses mõju Eesti kui avatud väikeriigi majandusele tervikuna. Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises tausts...
Ühiskonnageograafia põhimõisted Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine. Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi.
statistika jaoks. Nende aruannete tollile esitamine ei ole vajalik. 1.Kliendi impordi ja ekspordi andmed. 2. Kliendi impordi ja ekspordi andmed lisadokumendi valikuga. 3.Lao aruanne paigutamine ja väljastamine. 2.1.2.Elektrooniline Tollideklaratsioone esitamine. Tollideklaratsioonide esitamiseks on kasutusel elektrooniline internetipõhine andmetöötlussüsteem Complex. Lisaks tollideklaratsioonidele on võimalik esitada reisija deklaratsioone, varude teateid ja ühtse põllumajanduspoliitika alla (CAP kaubad) kuuluvate kaupade eelteateid. Andmetöötlussüsteemi kasutamiseks peab isik sõlmima Maksu- ja Tolliametiga e-maksuameti/e-tolli kasutamise lepingu ja taotlema Complexi kasutajaõigused. 2.1.3.Protseduuride passid. 5 Protseduuri pass on dokument, mis sisaldab viidet tollieeskirjade artiklitele ning
seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. 1 16.03.2010 Eesti prioriteedid Euroopa Liidus · Tugevam Euroopa Liit · Konkurentsivõimeline majandus · Energeetika ja kliimamuutused · Tõhus otsustusprotsess · Paremini suunatud eelarveraha kasutamine · Tänapäevane põllumajanduspoliitika · Täieliku lõimumise suunas · Avatud liit ELi õigusaktide rakendamine · Direktiivide ülevõtmine eeldab reeglina siseriiklike õigusaktide muutmist või vastu võtmist. · Direktiivi ülevõtvate õigusaktide koostamise eest vastutab reeglina ministeerium, kes eelnevalt oli peavastutajaks direktiivi eelnõu menetluse eest Euroopa Liidu Nõukogus · Direktiivi vastuvõtmisel tagab vastutav ministeerium selle ülevõtmiseks vajalike siseriiklike õigusaktide
Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile Riigist lahkus ubes 500 tuhat inimest Esirinnas isikuvabadustes Benluxi, NATO, Euratomi, ESTÜ asutajaliige Euroopa Liiduga ühinemine Oli ESTÜ asutajaliige 1957 koos teiste ESTÜ asutajate kirjutas alla Rooma Lepingule, asutades sellega Euroopa Majandusühenduse (EEC/EMÜ) 1958 sai Hollandi põllumajandusministrist esimene Euroopa Komisjoni põllumajanduse volinik Juhtis ühise põllumajanduspoliitika välja töötamist Euroopa põllumajandsureformid on Hollandile olnud väga kasulikud Holland on suuruselt teine põllumajandussaaduste eksportija maailmas 2005 kukkus Hollandis läbi ELi konstitutsiooni referendum Euroga liitumine Eurotsooni liige alates 1999 aastast Ühines koos 11 teise riigiga, kes koheselt kvalifitseerusid 2002 aastal, kui tulid välja füüsilised euro rahatähed, lõppes Hollandis kahe
· Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävida vee- ja tuuleerosiooni tõttu. · Vale maaharimine vähendab samuti viljakust. Tuule- ja veeerosioon kahjustavad muldi http://www.buckmanager.com/2007/09/19/fertilizing- your-food-plot/ Põllumajanduspoliitika · Igal riigil on võimalik põllumajanduslikku tootmist reguleerida põllumajanduspoliitikaga. http://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhine-pollumajanduspoliitika/ Põllumajanduspoliitika · Oma riigi siseturgu kaitstakse tollide, kvootide või teiste impordipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks. Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõuded kehtestades.
• Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävida vee- ja tuuleerosiooni tõttu. • Vale maaharimine vähendab samuti viljakust. Tuule- ja veeerosioon kahjustavad muldi http://www.buckmanager.com/2007/09/19/fertilizing- your-food-plot/ Põllumajanduspoliitika • Igal riigil on võimalik põllumajanduslikku tootmist reguleerida põllumajanduspoliitikaga. http://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhine-pollumajanduspoliitika/ Põllumajanduspoliitika • Oma riigi siseturgu kaitstakse tollide, kvootide või teiste impordipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks. Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõuded kehtestades.
niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv, mullad viljakad aga õrnad, sobib hästi istandusteks. Mandrite idarannik (Ida-Hiina): niiske ja soe kliima, viljakad mullad, väga sobiv taimekasvatuseks. Troopika: väga kuiv ja kuum, oaasid soodsad taimekasvatuseks, vilets karjamaa. Riigi põllumajanduspoliitika: Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest. Kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu turustamist kodumaal teiste riikide odavamate toiduainete eest. Roheline revolutsioon: 1950-1960. Rahastasid: Austraalia, Saksamaa, Suurbritannia, USA. Osalesid: Mehhiko, India. Olemus: üritus parandada maailma toitlusolusid; nisu, riisi, maisi sortide aretamine
küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on äratanud vähe tähelepanu, eriti kui arvesse võtta, et antud teema on ÜPP reformimisel turgu valitsevate liikmesriikide seas olulise tähtsusega. EL-i piires tuleb maapiirkondades rakendada vaba turumajandus ning alandada tooraine hindu.
aasias o Tähtsamad müüjad on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad o Arengumaad ostab toiduaineid sisse ja müüakse istandussaadusi o Toidumajanduse nõrkus arengumaades : traditsioonilised tootmisvormid, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus ning halvad loodusolud o Arenenud riikides on põllumajandus spetsailiseerunud, tootmine energiamahukas ja kaubaline ületootmine o Selle ärahoidmiseks on põllumajanduspoliitika o Siseturge kaitstakse tollimaksude,kvootide ja muude piirangutega(import kaubad muutuvad st kallimaks, sissevedu piiratakse kvootidega) o Siseturu kaupade hind säilib või tõuseb o Omatoodetele makstakse toetuseid, valitsus võib seda kokku osta tagab põllumehele toodangu realiseerimis võimaluse 8.keskkonnaprobleemid ja lahendused Kuivendamine Põhjavee tase alaneb, CO2 Mitte kuivendada tõus
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aida...
jätkusuutlikkust. Euroopa ettevõtjatel, kes müüvad ELis, on piiramatu juurdepääs peaaegu 500 miljonile tarbijale, mis aitab neil säilitada konkurentsivõime. Ühtne turg on ligitõmbav ka välisinvestoritele. Majanduslik integratsioon võib olla suureks eeliseks majanduslanguse ajal, võimaldades ELi liikmesriikidel jätkata kauplemist omavahel, mitte kehtestada olukorda halvendavaid protektsionistlikke meetmeid. ELi põllumajanduspoliitika on viimastel aastakümnetel oluliselt arenenud, et aidata põllumajandustootjatel tulla toime uute väljakutsetega ning vastata ka muutustele üldsuse suhtumises. Järjestikused reformid on viinud selleni, et põllumajandustootjad tuginevad nüüd oma otsustes turu nõudlusele, mitte niivõrd Brüsselis tehtud otsustele. Muud olulised aspektid on järgmised: aidata tarbijatel toidu osas teha teadlikke valikuid ELi kvaliteedimärgise skeemide abil.
Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. 2) Tööjõu hõivatus: Põllumajandus: 4,2% Tööstus: 30,7% Teenuseid: 65,1% (2005) 3) Põllumajandusliku tootmise vormid : puuviljad, köögiviljad, viinamarjad, kartulid, suhkrupeet, sojauba, teraviljad, oliivid, liha, piimatooted, kala. 4) Itaali põllumajanduspoliitika on ühtne Euroopa omaga. 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on levinud enamasti Lõuna-Itaalias. Seal on iseloomulikuks suur tööpuudus, väljarändamine, seda pole suutnud leevendada ka industrialiseerimine ning osaline maa jaotamine. Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu-ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju. Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja ka sigu.
Kemikaalid kanduvad põldudelt kergesti veekogudesse, põhjustades eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Võib ohustada inimeste tervist 4. Kuidas põllumajanduslik maa jaguneb (2). Millises kliimavöötmes on enim põllumajanduslikke maid, iseloomusta vöödet? Elatus e. Naturaalmajanduslikuks (omatarbiline) Turumajanduslikuks (kaubaline) 5. Millega tegeleb põllumajanduspoliitika? Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat 6. Loetle põllumajanduse mõju keskkonnale? Kuivendamine: Loodusliku ökosüsteemi muutus Niisutamine: muldade sooldumine Üleväetamine: põhjaveereostus, mulla viljakuse langus, hävineb mulla elustik Mürkkemikaalide kasutamine: sattuvad taimedesse, ebatervislik Monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus langeb 7. Mõisted:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
