ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järelkuivama. Koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Keskvöönis on saagikus esimesel aastal 10 15 kauna, vastavalt 3040 pähklit taime kohta. TOODANG RIIK TOODANG, OSAKAAL, TONNIDES % HIINA 14 341 075 35,5 INDIA 7 168 000 18,8 NIGEERIA 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 MYANMAR 1 000 000 2,6 INDONEESIA 773 797 2,0 SENEGAL 731 210 1,9 SUDAAN 716 000 1,9 ARGENTIINA 625 349 1,6 VIETNAM 533 800 1,4 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Maap%C3%A4hkel http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maapahkel_kadri.htm http://www.kliinik
Levimus Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Üldvarusid atmosfääris hinnatakse 3,7*109tonnile, kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10...
ROLIN PETERSON M B W BM W AG k s a n l ü he n d s a BMW A G o n i sc h e M o to r e t B a y e r keeles Werke Agst n c he n i s a s u v a a l M ü Saksam o r r a t a s t e d e j a m o o t aut o tootja. s t i li s e e ri t u d g o k s o n BMW lo r - r in g , m is ip ro p e l l e lennuk a k s B a i e r i li p u t u d n e lj on jaga i d e s o s a k s. värv AJAL UG U k t o o b r ...
reguleervarrastes, kuumakindla materjalina, abrassiivina. ZrC tsirkooniumkarbiid. Saadakse kõrgtemperatuuril , ka otse metallpinnal. Kasutatakse kuuma- ja kulumiskindla materjalina Tsirkonaadid - hüpoteetilise tsirkooniumhapete ja metallide soolad. Rasksulavad, vees ja leelistes praktiliselt lahustumatud ühendid. Saadakse ZrO või ZrSiO kuumutamisel vastavate metallide oksiidide või karbonaatidega. Praktikas olulisemad metatsirkonaadid on tootmise vaheühendid. 6. TOODANG JA KASUTAMINE Zr-ühendite toodang on suur, vaba metalli toodang moodustab sellest vaid ~ 1%. Vaba metalli kasutatakse peamiselt sulamites, kus põhilisteks lisandmetallideks on Sn, Cr, Nb, 7 Cu ja Mo. Tsirkooniumi kasutamisel on tihe side tuumaenergeetikaga. Põhikasutusala tuumareaktorite konstruktsioonmaterjal (reguleervarraste katted, torud jm.) Kasutatakse ka keemiatööstuses, reaktiivmootorites, meditsiinis(tehisliigesed, proteesid)
......................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE..................................................................................7 4. KINEETILISED JA METABOLISMI ANDMED ORGANISMIS.......................................8 4.1 Organismi sattumise teed ja käitumine organismis.......................................8 5. TOKSIKOLOOGILISED ANDMED.........................................................................10 5.1 Krooniline ja akuutne kokkupuude...............................................................10 5
.................................................................................................3 Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis..................................................................3 Tuuleenergia Eestis...........................................................................................................3 Hüdroenergia eestis..........................................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt
sõlmitud lepingute arvu jaotustabel. Leida vaadeldava juhusliku suuruse keskväärtus, dispersioon ja jaotusfunktsiooni graafik. (2 ja 1,2) 24. Sõiduki remondiks kuluv aeg (tundides) allub eksponentsiaalsele jaotusele parameetriga = 0,25. Kui suur on tõenäosus, et ühe sõiduki remondiaeg on alla kuue tunni? (0,777) 25. Tehase toodangu maht allub ligikaudselt normaaljaotusele keskväärtusega 134786 eset nädalas ja standardhälbega 13000 eset nädalas. 1) Leida tõenäosus, et nädala toodang ületab 150000 eset. (0,121) 2) Leida tõenäosus, et nädala toodang on väiksem kui 100000 eset. (0,0037) 28. Normaaljaotusega juhusliku suuruse X keskväärtus a = 168 ja standardhälve = 5,9. Kui tõenäone on, et juhusliku suuruse väärtused asuvad vahemikus 160-st 180-ni? (0,8915) 29. Poisslapse sündimise tõenäosus on 0,515. Kui tõenäone on, et iga 1000 vastsündinu hulgas on poisslaste arv 455 ja 555 vahel? (0,9942) 30. Mis on tõenäosem, kas võrdse vastasega maletades
Suurim erinevus Suurbritannia ja maailma elektrienergia tootmises on see, et kui maailmas on hüdroelektrijaamade osatähtsus elektri tootmises suur, siis Suurbritannias on see väike (vaid 1%). Suurbritannias on biomassist saadaval energial ja tuuleenergial suurem osatähtsus kui vee-energial. Nii maailmas kui ka Suurbritannias on kõige suurema tähtsusega soojuselektrijaamad. Mõlemal puhul on elektrienergia tootmisel olulised ka tuumaelektijaamad (ligi 20%). 5. Elektrienergia toodang ja riigi arengutase. 1) Suurbritannias toodetakse aasta jooksul kokku 345 800 000 000 kWh elektrienergiat. 2) Elektrienergia toodang ühe inimese kohta aastas on 5546,25 kWh. 3) Elektrienergia toodangult aastas kokku on Suurbritannia maailma riikide seas 12.kohal. Elektrienergia toodang aastas kokku on Suurbritannias suur. Elektrienergia toodangult ühe inimese kohta aastas on Suurbritannia 45.kohal, olles tagapool ka Eestist(40.kohal). Elektrienergia toodang ühe
Kuivained (pastad ,- jahud jne ) Millise riigi tooteid leidsime enam: 1. Eesti 2. Läti 3. Venemaa Miks on just selle maa aineid kõige rohkem ? Meie leidsime siis kõige rohkem Eesti maist toodangut, meie arvates seda ka sellepärast , et meil endal siin Eestis on väga palju põllumajandusega tegelevaid inimesi. Veel leidsime ka väga palju Läti ja Leedu toodangut , sest kindlasti on nemad väga suured eksportijad , sealhulgas ka Eesti Kaup ja tema päritolumaa Meid üllatas väga SIPA nisutangud , mis olid pärit Prantsusmaalt Selle asja tegi huvitavaks ka see , et Prantsusmaa aineid me rohkem ei leidnud see oli ainuke mis jäi silma, oma asukoha tõttu Mitu protsenti moodustasid välismaised toodangud ? 60 % moodustas välismaine toodang , eesti toodangust poodides, mida meie uurisime. Kumb on odavam , kas Eesti- või välismaised ained? Välismaine kaup oli ikka tunduvalt odavam, seda sellepärast ka , et nendel on rohkem võimalusi te...
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit
II Ettevõtte üldandmed III Äriidee IV Tootmine V Turustamine VI Finantsplaan - - 2 I KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Haava talu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine. FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajanduses maasikaistanduse rajamiseks. Projekti algideeks on maasikaistanduse rajamine, et toodang oleks võimalikult sihttarbijale lähedal. Pikemas perspektiivis on plaanis rajada tingimused ka pikemaks säilitamiseks. Omapoolse finantseeringuna on olemas 3000 maasikataime, millest saadakse 9000 lisavõsu rajamaks 0,5-1 ha suurust istandust järgmiseks viieks aastaks, mille järel on kavas osaliselt laiendada ja jätkata valitud põllukultuuri kasvatamist uute võsude ja teenitud finantsiliste vahendite abil. Enamus toodangust turustatakse koheselt Tartu turule ning teatud osa
13 6. TEENUS ......................................................................................................................... 13 6.1 Teenuse täpne kirjeldus...............................................................................................13 6.2 Toodangu olulised (positiivsed) omadused.................................................................13 6.3 Toodangu negatiivsed omadused (meetmed nende kõrvaldamiseks)......................... 13 6.4 Mille poolest toodang erineb analoogidest?................................................................14 6.5 Toote kvaliteet ............................................................................................................14 6.6 Tarbija nõudlus ja tema ootuste rahuldamine ............................................................ 14 6.7 Kas planeeritakse uudistoodangu väljalaskmist? (arengukava).................................. 14 7. TURUSTAMINE ...........................................
7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned 4*Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga*Konkurents stimuleerib tootmise efektiivsust- ettevõtted maksimeerivad tootmismahtu ja minimeerivad tootmiskulu*toote reklaamil pole mõtet- produkt on homogeene*muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned 4*tulude ebavõrdsus*kahjulikud välismõjud*RRD jaoks ebapiisavad summad*unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus 9. Monopoolse turu tunnused 4*turul on üks ettevõte*kapitali sissepääs harusse on takistatud*tootel puuduvad lähedased asenduskaubad*kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned 4*kõrgem hind ja madalam tootmismaht*suurem kulu*ebavõrdne tulude jaotus*hinna diskrimineerimine 11. Monopoli positiivsed jooned 3*mastaabi säästu efekt*kulude kokkuhoid*innovatsioonid ja uued tooted 12
440 27,0 33,0 39,4 45,8 52,5 59,4 460 28,0 34,3 40,9 47,5 54,4 61,6 480 29,0 35,5 42,3 49,2 56,3 63,8 500 30,0 36,7 43,7 50,9 58,3 66,0 Piimatootmise tarbenormid (PT-normid) arvutatakse 1kg EKM-piima (=3,14 MJ, 3,3% valku) kohta. Katsetulemuste üldistuste kohaselt on see 5,25 MJ kui toodang on 15 kg, suurema toodangu puhul partsiaalnorm suureneb, väiksema puhul on ta sellest mõnevõrra väiksem ( tegemist on söötmistaseme mõjuga) (Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995). 1 kg piima tootmiseks kulub 60 g seeduvat proteiini. Naturaalpiima ümberarvestamiseks EKM-piimaks kasutatakse valemit: EKM-piim = 0,4 P +15 PR, kus P naturaalpiim kg PR - piimarasva kogus kg
2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased Diferentseeritud toodang Tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil 4. Peamine erinevus MKF-i ja TKF-a vahel seisneb selles, et: MKF ei ole huvitatud oma kasumi maksimiseerimisest TKF peab oma toodangu hinda alandama, et rohkem müüa TKF-i toodangu nõudlus on täiesti mitteelastne MKF toodab diferentseeritud toodangut 5. Pika perioodi tasakaalupunktis on MKF-i toodangu hind: Väiksem nii MC-st kui ka ATC-st Suurem kui ATC ja võrdne MC
Valdkonnaks on toiduainetööstus. SLAID 1 Toiduainetööstus on Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Eesti toiduainetööstus jaotatakse allharudeks : Pagaritööstus, piimatööstus, jahu- ja tangutööstus, lihatööstus, kalatööstus, jookidetööstus ja kondiitritööstus. SLAID 2 (PILT) Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/toidutst.html SLAID 3
Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 000 14 Lõpetamata toodang 98 000 11 Maksuvõlad 50 000 17 Valmistoodang 49 850 18 Muud võlad 48 000 8 Kokku 147 850 Kokku 457 360 Käibevara kokku 363 450 Lühiajalised kohustused kokku 497 360
loomasöödad, veterinaarteenused, masinate rent jne. 3Kattetulu=kogutoodang-muutuvkulud 4Püsikulud- palgatöötajate palk, ehitise,masinate ja seadmete hooldekuulud, kütus,elekter, kindlustus jne. 5Tulemus enne amortisatsiooni mahaarvamist 6Amortisatsioon 7Tulemus peale amortisatsiooni mahaarvamist 8Muu sissetulek 9Tulemus enne intresside maksmist 10Intressid 11Isiklik tarbimine 12Puhaskasum Kogutoodang on väärtus, mis põllumajandusettevqttes aasta jooksul on toodetud. Toodang võib olla müüdud, kasutatud ettevõtte siseselt või jäetud varudeks. Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks kulutused söötadele, mineraalainetele, veterinaarteenustele jne. Mutuvkulude tase sõltub eelkõige tootmise mahust. Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe.
suurenemisele, kuid TP (Q) suureneb suhteliselt vähem; 13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3.d; keskmist produkti arvutatakse ATP=TP / L, see on toodang ühe töötaja kohta; ATP on maksimaalne sellise sisendi (tööjõud või kapital) koguse juures kus MP ja ATP graafikud lõikuvad; 14. 1.b 2.d; vt ka joonis 6.1. piirprodukti MPL maksimum määratakse aga kindlaks koguprodukti TP graafiku tõusuga, kui TP graafikule tõmmatud puutuja on positiivne ja võrdne ühega, on piirprodukt maksimaalne; sisendite edasisel kasvul hakkab aga piirprodukt MP järjest vähenema ja TP kõvera tõus on väiksem kui 1 (kuid positiivne
KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C;
Klassikalise Hollywoodi iseloomustus ja John Fordi „Vihakobarad“ Kaisa Kamenik Hollywood on sünonüüm ameerika filmile. Sellega on tuttavad kõik ning ka enamik tavavaatajale kättesaadavatest ehk kinos ja televisioonis näidatavatest filmidest on just sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust.
Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 1* =a / (3 b ) ja q 2* =( a 3 c ) / (3 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus q 1* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega "kulumarginaali c muutmine ei muuda esimese firma optimaalset tootmiskogust q 1* ". 5. Monopolisti toodang mõjutab turuhinda P nõudlusfunktsiooniga P = 3 Q 1/2 . Monopolisti kasum on = TR - TC = P Q w L r K = [pärast asendusi ]=3 ( L K )1 / 3 w L r K . Kasumi maksimeerimine on mat- se analüüsi II keeles lokaalse ekstreemumi leidmine. Osatuletiste nulliga võrdsustamisel saate võrrandisüsteemi K 1 / 3/ L 2 / 3 = w , L 1 / 3/ K 2 / 3 = r . Saadud süsteem on peaaegu alati teatud mõttes sümmeetriline, mis võimaldab
täiuslik konkurents Turul on palju müüjaid ka neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. monopolistlik konkurents- Iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll sarnane, aga mitte identne. oligopol- konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Oligopson-ostja monopol- turg, kus on ainult üks müüja. Sarnased asenduskaubad puuduvad. Monopson- ühe ostjaga turg turule sisenemise barjäärid: seaduslikud piirangud (litsents, patent- seaduslik õigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Kaubamärk- spetsiaalsed kujundid, nimed või sümbolid, mis tähistavad toote teenust või firmat
u Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 97 445 1. Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4. Venemaa 20 490 Prantsusma 5. Pakistan 17 227 5. 36 841 a 6. Iraan 12 775 6
• Väheneva tootlikkuse seadus o ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini o iseloomulik, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks Muutuvate suhete seadus (ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumine) o suhe tegur-toodang- muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang o suhe tegur-tegur- uuritakse üksikute tegurite suhteid, toodang konstante, suhtes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas, mis võimaldab suurendada kasumit o suhe toodang- toodang- alternatiivsed toodangud, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt, ressursid konstantsed maksimumi ja miinimumi seadus- formuleeritakse, kui suhte tegur- toodang jäetakse sisendid samas, aga muudetakse hoopis vahendeid, mille abil toodetakse
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise
koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused. Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused – rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tšiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja
Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused- suur taimekasvatusmajand, kogu toodang müügiks(kohvi,puuviljad). Kasutatakse agrotehniliste võtetega,saagikuse tagamiseks. Levivad peamiselt arengumaades. Infoajastu: Loomavabrikud- toodavad loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Mitme kordsed farmi kompleksid
PÕLISPÕLLUNDUSELE; KU TOOTMISE PUUDUB SUURTALUD, FARMID, SUURTALUD, FARMID; KALLIS ÜHENDATI LOOMA- JA ARENG RANTSOD TOODANG JA VALMISTOODANG TAIMEKASVATUSED SUURMETSADE LAASTAMINE: ALEPÕLLUNDUSE TARBEKS 1) INIMKOND KASVAB ARENEVAD METSANDUS PUUDUB PÕLETATI JA RAIUTI METSA
Majanduse referaat Eesti tööstus Koostas: Sven Meltsas Juhendas: Leida Kurg Avinurme 2009 Toiduainete tööstus. Toiduainete tööstuse toodang, mis moodustab 2030% kogu tööstuse müügimahust, vähenes aastatel 19951999 (välja arvatud 1997). Aastal 2000 algas toodangumahtude tõus tänu sise- ja välisnõudluse suurenemisele, millele omakorda on kaasa aidanud toodangu kvaliteedi paranemine ja sortimendi laienemine. 2000. aasta keskel kehtima hakanud soodsamad kaubandustingimused Euroopa Liiduga suurendasid näiteks piimatoodete osas ekspordivõimalusi ning sellest tulenevalt ka müügihindu
tehakse maaparandusi. Ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne * saagikus on parem 4. Spetsialiseeritud suurtalud tootmise spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstuskompleksi tekkimine Piimakarjatalud (põhja-euroopas, USA ja kanada kirde ja loode osas, põhja-jaapanis, uus-meremaal) * palju kapitali masinatele ja tehnoloogiale ja ehitistele * kasutatakse vähe tööjõudu * oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses * töömahukas aastaringselt * tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta * kõik läheb müügiks küllaltki stabiilsete hindadega Ekstensiivsed teraviljatalud (põhja-ameerika keskosas, austraalias, venemaal, ukrainas jm) * suured põllud * kasutatakse vähe ajutist tööjõudu * palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele * tööd on palju, kuid see tehakse peamiselt masinatega * väike saagikus hektari kohta, suur inimese kohta * kogu saak läheb müügiks Kasvatatakse peamiselt nisu, maisi ja teisi teravilju
Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad: 1. Tootmispotensiaali ehk kõiki tootmist mõjutavate tegurite(ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet, organisatsioon, tehnoloogia)summa; 2. Ajafond (tööaeg, produktiivaeg) Tööviljakuse mõõtmine(II) · Probleem: kuigi tööviljakuse näitajad on lihtsalt leitavad, ei peegelda nad küllalt täpselt tööviljakuse põhiolemust, sest töö mõõdukus on võetud elavtöö, töö tulemuseks aga toodang, milles sisaldub ka ellenev ajastatud töö. · Tööviljakuse kasv peegeldatuna tööaja kokkuhoius, st kas väheneb tööaeg teatud toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid itte ainuke kriteerium. · Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline ka toodete struktuuri ja kvaliteedi muutudes, mis on tingitud tootmisprotsessi muutusest,
kavandatud eesmärgi saavutamise astet või teatava tegevuse lõpetatuse määra. Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust.
suurtes kogustes kvaliteetset piima. Tootlikkuse suurenedes on nõrgemaks jäänud loomade tervis ning tihti avaldub see selles, et tipp toodangut andvad loomad jäävad raskelt või ei jää üldse tiineks. Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed, mille koostisest moodustab suurima osa vesi, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente (Vikipeedia, 2014).
ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ei määra hinda ega määra ka koguturu müügikogust; ·. Toodang on ühetaoline; ·. Turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne 2. Monopol ·. Turul on 1 ettevõte; ·. Toodang on unikaalne; ·. Turule sisenemine on peaaegu võimatu ja sealt lahkumine väga raske; ·. Monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist 3. Oligopol ·. Turul on vähe osalejaid ·. Toodang on diferentseeritud või ühesugune ·. Turule tulek on raske kuna konkurendid on tugevad ·. Toimub ränk konkurents nii hinna kui koha eest turul (http://e-ope.khk
tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4
SITUATSIOONIÜLESANNE Lk.99 JOE ADAMS 1. Probleem on Joe Adams´l, seotud osalusega organisatsioonis. 2. Probleem on pikaajaline, hõlmab tervet organisatsiooni. 3. PÕHJUS: 1) kui rakendada osaluskoosolekuid konveierliinil ning seda tööajal, siis toodang väheneb. 2) töötajad ei ole nõus oma vaba aega ohverdama. 3) füüsiliselt raske töö, töötajatel puudub kõrge haridustase. TUNNUS: 1) konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. 2) osalusalased koosolekud vabal ajal. 3) juhtkonna range kontroll alluvate üle. TAGAJÄRG: 1) käive väheneb. 2) töötajate rahulolematus. 3) töötajad on pinges. 4. Probleemi valdkonnaks on osalusdemokraatia. 5
Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - saagikus väike
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise
MITTERAUAMETALLID JA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS 2 KROOM Levimus ja ajalooline aspekt Kroom on keskmise levimusega metall, mis on maakoores 21. kohal. 18. sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit. Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Omadus Cr Sulamistemp, 1875 Keemistemp, 2690 Tihedus, kg/m3 7200 Eritakistus...
35000 30000 25000 23060 22842 20000 14674 15000 11139 10000 8561 5758 6303 5284 4887 5000 2909 473 0 Toodang Import Raiutud puidu kasutus Hispaanias 16000 14427 14000 12000 10000 8000 6605 6000 3853 3997 4000 3142 2600 2860 2878 2446
majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi. Lähenemine tootmistegurite osale on muutunud. Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile maa, tööjõud ja kapital
tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ilma lisaaineteta. Allikas: Lehmade arv, piim lehma kohta - JKK; Piimatoodang tuh/t ESA Piima toodang (tuh/t), piima kokkuost (tuh/t), piima ja piimatoodete tarbimine kokku (tuh/t) 800 Piima toodang 600 Tuhat/tonni Piima kokkuost 400 200 Piima/piimatoodete tarbimine kokku 0
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa kasvupinna osakaal % 1 0.9 0.8 0.7
2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid) Maailmaturul toiduainete üleküllus, kuid ometi osa maakera rahvastikust nälgib. Miks? · Nälgivad arengumaad, kelle jaoks on maailmaturu toodang liiga kallis, ise ei suuda ennast ära toita. · Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad. · Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu pm laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule.
Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949-1952)vandatud selle uraanisisalduse pärast. Põlevkivi Eestis Märkimisväärsed põlevkivivarud asetsevad Eestis, mistõttu on riik maailmas juhtival kohal kaevandamise ja sellest elektri tootmise osas. Ulatuslik kaevandamine algas 1918 aastal.Põlevkivi toodang lahtises kaevanduses oli sel aastal 17 000 tonni ja aastaks 1940 oli aastane toodang kasvanud 1,7 miljoni tonnini.Kuid alles pärast Teist Maailmasõda, nõukogude ajal, kasvas toodang hüppeliselt, tipnedes 1980.aastal 31,4 miljoni tonniga, mida kaevandati üheteistkümnest avatud- ja allmaakaevandusest.Käesoleval ajal on toodang umbes 15 miljonit tonni aastas. Põlevkivikeemia Kerogeenpõlevkivi pürolüüsil saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli,
pärast. Täielik konkurents ehk täiskonkurents konkurents, mis kujuneb turul, kus on palju müüjaid, kaubad on identsed, informatsioon on täielik ning soovijatele on tagatud vaba sissepääs. Palju osalejaid, üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust, toodang on ühetaoline, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne (toorpiim, teravili). Monopol konkurentsivorm, kus turul on vaid üks müüja. Turul on ainult üks ettevõte, monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema, turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist (veevarustus, elekter). Oligopoolne konkurents konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Turul on vähe osalejaid, toodang on erinev või ühesugune, turule tulen on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad, toimib ränk konkurents nii hinna osas
Pagaritööstus Pagaritööstused Eestis · Nordic Cake OÜ · Pere Leib Tootmine AS · Pagaripoisid OÜ · Pagari Liisu · Fazer Eesti AS · Leibur AS Fazer Eesti · Fazer Eesti AS on asutatud 1993. aasta aprillis · Fazer pakub värskeid, maitsvaid ja tervislikke pagaritooteid ja nendega seotud teenuseid. · Lisaks Eestile on Fazeril pagaritööstused Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis ja Venemaal · Fazer Eesti toodang on kättesaadav kõigis jaekettides ja suuremates kauplustes üle Eesti Fazer Eesti AS · Fazeri pagarikodade valikusse kuulub rohkem kui 100 toodet, mida valmistatakse üle Eesti 50-nes suuremas jaekaupluses · Ettevõttes töötab üle 400 inimese, neist pagaritööstuses 390 · 2007. aastal tootis Fazer Eesti ca 10 500 tonni pagaritooteid, mis on saadaval kõigis suuremates kauplustes üle Eesti Fazeri pagaritööstuse toodang · Rukki- ja segaleivad
Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Eestis Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang 28 770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 19451950, paljud neist taastati, käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW. 1955 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
