12. Personali arendamine ja koolitus Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine, nende teadmiste ja oskuste arendamine ja karjääri juhtimine. POLE SAMA MIS KOOLITUS. Personali arendamine toimub järgmiste personalijuhtimise funktsioonide kaudu: planeerimine, värbamine ja valik, personali korraldamine, uue töötaja adapteerumine, hindamine ja arenguvestluste läbiviimine, edutamine ja rotatsioon, motiveerimine ja palgakorraldus, koolitus. 13. Koolituspoliitika põhimõtted o Koolitus on kogu organisatsiooni arengu lahutamatu osa o Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et koolituse abil on võimalik kõrvaldada organisatsiooni nõrgad kohad o Organisatsiooni juhtkond loob tingimused koolituse korraldamiseks o Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et ühekordsest koolitusest ei piisa, vajalik on järjepidevuse tagamine
Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaastöötajatega. Ettevõtmist võib planeerida mitut
määratletud eesmärkide saavutamiseks; kvalifikatsiooninõuded neile pandud ülesandeid; *kasutavad eraldatud Kasutuse piiramise pm – isikuandmeid võib muudel 1) Kas eelkoolipedagoogika alane kõrg- või ressursse; *milline on asutuste töö tulemuslikkus; eesmärkidel kasutada vaid omaniku nõusolekul või keskeriharidus või *kuidas on realiseerunud riiklik koolituspoliitika; selleks pädeva organi loal; 2) muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus + *kuivõrd efektiivselt toimib haridussüsteem Andmete kvaliteedi pm – isikuandmed peavad olema 160h eelkoolipedagoogika kursus või tervikuna ajakohased, täielikud 3) muu kõrg- või keskeriharidus + 320h Individuaalse osaluse pm – andmete omanikku tuleb eelkoolipedagoogika kursus
õhkkonda hindamisel. Tehakse kokkuvõte. Hinnata võib organisatsioonisiseselt või siis väljastpoolt. Oluline on, et hinnatakse süstemaatiliselt ning saadud tulemusi analüüsitakse. Välishindamisel saadav info: - kuidas haridusasutused täidavad neile pandud ülesandeid - kuidas haridusasutused kasutavad neile antud resursse - milline on asutuse töö tulemuslikkus - kuidas on realiseerunud riiklik koolituspoliitika - kuivõrd efektiivselt toimib haridussüsteem tervikuna jm. Välis- ja sisehindamine on teineteisest sõltumatud Ühe hindamise käigus koostatud hinnanguid ei arvestata teise hindamise puhul. Välis- ja sisehindamine sõltuvad teineteisest Sisehindamise tulemusi arvestatakse välishindamise raames ja vastupidi. Kasvukeskkonnad kujunevad Füüsiline kasvukeskkond- maja, ümbrus, atraktsioonid.. Füüsiliselt mõõdetavad parameetrid.
· Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamisleht 3. Tegevuskirjeldus 3.1 Ettevõtte juhatuse poolt personali koolituse valdkonda kuuluvate täiendavate otsuste ja juhendite kehtestamisel tuleb juhinduda haldusdokumentide nõuetest, mis ei ole vastuolus kehtivate seadustega 3.2 Koolitusdokumendid säilitatakse ettevõtte arhiivis vastavalt kehtivale dokumentide säilituskorrale. Kasutusel olevad haldusdokumendid ja lepingud haldab ettevõtte personalijuht. 4. Koolituspoliitika 4.1 Ettevõte X võtab koolitusvajaduste väljaselgitamisel arvesse ettevõtte vajadusi ja töötajate individuaalseid koolitusvajadusi. 4.2 Uue töötaja tööle võtmisel viiakse läbi sissejuhatav juhendamine, mille käigus tutvustatakse: tuleohutusjuhendit, esmaabi juhendit, kollektiivlepingut, töökorralduse reegleid. Läbiviija personalijuht. Koolitus registreeritakse töötaja koolituse registreerimise kaardil. 4
kaubandust ja tarbimist. Lisaks aidatakse kaasa eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele .Nt:tarbijakaitse, toidupoliitika, kaubanduspoliitika Maaelupoliitika-kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid.Nt:asustus, julgeolek, kultuuripoliitika Regionaalpoliitika-soodustab riigi piirkondade toimetulekut ja nende erinevuste vähendamist.Nt: koolituspoliitika, ettevõtluspoliitika 2)Põllumajanduspoliitika 1)Agraarstruktuuripoliitika 2)tulupoliitika, (PILT TELOS)alaliigid,taimekasvatus ,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus.COPA-EL põllumajandusorg. Komitee, mis ühendab 29 põllumajandustootjate organisatsiooni 15 liikmesmaast ehk 14milj talunikku. COGECA- euroopa põllumajandusühistute keskkomitee, mis liidab 30000 põllumajandusühistut 12 miljoni liikmega. Esineb 50% Eli põllumajandustootmisest
küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täitmiseks. Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Regionaalpoliitika- *sektoripoliitika, *ettevqtluspoliitika *tööhõivepoliitika *infrastruktuuripoliitika *koolituspoliitika (nõuanne) *ümberõppepoliitika Maaelupoliitika- *asustus, *maaline elulaad *rahvuspoliitika *kultuuripoliitika *looduskeskonnapoliitika *julgeolekupoliitika Agrpoliitika ülesanded *põllumajanduspoliitikaga stabiliseerida hindu, et säilitada põllumajandustootmises teiste rahvamajandusharudega enam-vähem võrdne tulutase, hoidmata sealjuures hindu liiga kõrgel *maamajanduspoliitika kaudu tasakaalustada põllumajandustootmist, töötlemist, kaubastamist ja
nõuetele, nt mida sellel või teisel konkreetselt vaja on; ● Meeskonna loomine - edukas on siis kui meeskond toimib koos (kuidas panna see grupp koostööd tegema); ● Simulatsiooni treening - mängitakse läbi mingeid sitauatsioone, tehakse läbi tööharjutusi, reaalsete olukordadega sarnased harjutused; ● Juhtide kasutamine koolitajatena - juht teab kõige täpsemalt mida vaja on (koolituse fookuse suhtes); ● Tagasiside alluvatelt. Koolituspoliitika ja -kontseptsioon: Koolituspoliitika: koolituse tähtsus (minimaalne vs ulatuslik); keda koolitada (valituid vs kõiki); koolituse “kandja” (sise- vs väliskoolitus); koolituse vorm (kursused vs kohapealne); juhtide värbamine (sisemine edutamine vs väljast värbamine); kes koolitab (oma koolitaja vs väliskoolitajad). Ka organisatsioonis peaks olema koolitus planeeritud. Koolituskontseptsioon - see peaks olema valmis mõeldud 3-5 aasta peale (üliõpilase vaates nagu õppekava).
hindamine toimub halduslikult või selleks, et innustada inimesi meeskonnana paremini töötama. Korraga saab püstitada vaid ühe neist eesmärkidest ; üht töösooritust võib vaadelda eri aspektist ning seega on hindamistulemused vägagi erinevad ; oluline on läbiviijate ja kõigi programmi kaasatute toetus ; peab olema praktiline ja hõlpkasutatav nii juhtidele kui ka töötajatele. 27.Koolitus ja arendamine Koolituspoliitika väljatöötamine Koolitusvajaduste määramine · org tasandil · töökoha tasandil · töötaja tasandil koolituse planeerimine (aeg, maht, ressurss) ja osalemine · org sisene, org väline · lühiajalised, pikemad · lokaalsed, kursused rahvusvahelised koolituse hindamine muutused töös
soorituseks vaja. Hea soorituse taga on hea meeskond. Kuidas panna see 'tähtede meeskond' kokku. -Simulatsiooni treening situatsioonide läbimängimine, harjutused. Nt majandussituatsioonide; juhid arutavad läbi mingi majandusmudeli toimimise. V praktilised ülesanded, mida tuleb lahendada. -Juhtide kasutamine koolitajatena iga juht ei pruugi olla väga hea didaktik, aga juht on hea koolitaja, kuna ta teab (oma alluvate) koolitusvajadusi väga täpselt. -Tagasiside alluvatelt KOOLITUSPOLIITIKA JA KONTSEPTSIOON Koolituspoliitika peab ette mõtlema. Kas koolitame hädavajalikes asjades v paljudes. Kas kasutame rohkem sise v väliskoolitusi. Kas koolitame oma juhte v värbame valmis juhte. Kas oma inimesed koolitavad v väliskoolitajad. Koolituskontseptsioon mis alal koolitatakse Koolitusplaan koolituse kindel plaan; kus, kui kaua, kes koolitab jne. Koolitusspetsi igapäevatöö; teab mida vaja, seega hakkab koolitust kokku panema. PERSONALI VÄLJAÕPETAMISE MEETODID
koostamine, koolitustegevuse ja koolitusmeetodite planeerimine; 3. Kinnitamine koolituseelarve, presenteerimine; 4. Täidesaatmine koolituse korraldamine vastavalt plaanile; 5. Hindamine koolituse tulemuslikkuse hindamine, tagasiside ja analüüs. 1.7. Kooltuspoliitika, koolitamise strateegia Üheks oluliseks osaks üldises personalipoliitikas on personali arendamise ja koolitamise strateegia ning koolituspoliitika, milles määratakse kindlaks personali arendamise ja koolitamise täpsemad suunad, vahendid, võimalused, meetodid, mis on omakorda aluseks koolitusplaanidele ja toetab läbivalt kogu ettevõtte arengukava. Kuna personalipoliitika on üks ettevõtte üldise strateegia osa, siis on arendamise ja koolitamise strateegia ülesanne määrata kindlaks, kuidas personali arendamise ja koolitamise abil toetatakse organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide saavutamist. (Simson jt 2002, 39 - 41)
· Töötajate sidumine tööülesannetega ja firmaga · Karjääri planeerimine ja juhtimine · Pidevale õppimisele orienteeritud organisatsioonikultuuri kujundamine.' 9. Koolitusdokumendid Koolitusdokumentideks on: · Koolitusstrateegia- määratleb koolituse pikaajalised eesmärgid ja prioriteetsed sihtgrupid. Tagab koolituse kooskõla ettevõtte eesmärkidega (strateegia) ning koolituse järjepidevuse. · Koolituse põhimõtted (koolituspoliitika)- selgitavad koolitustegevuse korraldamise üldpõhimõtteid ja määratleb erinevate tasandite ülesanded ning vastuse. Tagab koolituse korralduse. · Koolituse protseduurireeglid ehk korrad- sätestavad üldpõhimõtete rakendamise täpsed reeglid ja teguviisid. Tagab koolitusprotsess arusaadavuse ja läbipaistvuse erinevate osapoolte jaoks. 10. Koolitusprotsess ja süsteemsus
iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused. Nii kuuluvad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koosseisu koolituspoliitika osakond, kunstide ja kultuuripoliitika osakond, teaduse ja kõrghariduse osakond. Viimase allüksusteks on teaduse talitus ja kõrghariduse talitus. Praktikas kohtab ka sellist struktuuriüksust nagu büroo. Näiteks Teede- ja Sideministeeriumi struktuuriüksusteks on osakonnad ja ka bürood. Osakondade ja talituste (ka teiste struktuuriüksuste) ülesanded ning volitused määratakse kindlaks vastavates põhimäärustes, mille kinnitab minister. Ametiasutuse kõige väiksema
iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused. Nii kuuluvad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koosseisu koolituspoliitika osakond, kunstide ja kultuuripoliitika osakond, teaduse ja kõrghariduse osakond. Viimase allüksusteks on teaduse talitus ja kõrghariduse talitus. Praktikas kohtab ka sellist struktuuriüksust nagu büroo. Näiteks Teede- ja Sideministeeriumi struktuuriüksusteks on osakonnad ja ka bürood. Osakondade ja talituste (ka teiste struktuuriüksuste) ülesanded ning volitused määratakse kindlaks vastavates põhimäärustes, mille kinnitab minister. Ametiasutuse kõige väiksema
annaabi.ee 
