Põllumajandusökonoomika konspekt (0)

 1. Mis on kaks märksõna, mis esinevad enamikes definitsioonides
majandusteaduse kohta? Vajak – puudujääk, nappus Valik – loobumiskulu (alternatiivkulu) 2. Mis on ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika ülesandeks? Uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma 
põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes 
põllumajanduse eripärast. 3. Milliste teadustega on põllumajandusökonoomika seotud? 1. sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga 2. uute 
uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames 4. Iseloomustage ettevõttemajandusteadust ja 
põllumajandusökonoomika seost sellega Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille 
teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside 
tunnetamiseks, rake nduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele 
otsustele ning välja töötada uusi. Agronoomiaga seos suur (külvikord, 
kultuurid ja nende iseärasused). 5. Mis küsimusega võiks iseloomustada põhjuslik-tagajärgset 
seost? Mis on millegi tagajärg? 6. Selgitage, mida tähendab ökonoomika, sh 
põllumajandusökonoomika puhul kasutatav põhjuslik-tagajärgsete
seoste uurimine. Tooge näide põllumajandusettevõtte 
seisukohalt. Kui kütuse hind suureneb 5 %, siis mis on selle tagajärg? Kui palju muutub 
tootmisomahind?  7. Selgitage, mida tähendab ökonoomika, sh 
põllumajandusökonoomika puhul kasutatav struktuursete seoste 
uurimine. Tooge näide põllumajandusettevõtte seisukohalt. Struktuur – milles seisab koos tervik. Kui suure osakaaluga rahaliselt on 
taimekasvatus ja loomakasvatus. Milline nende propotsioon? Kuidas see 
100 % loodud väärtus jaguneb kahe haru vahel. Kulude struktuur. (Kütus kallineb 5%) Kuidas see mõjutab kogukulude 
suuruse muutust. Uuritakse põhjuslik-tagajärgseid sõltuvusi, millest sõltub 
ja mida mõjutab.


1. Millised teemad on olnud olulised põllumajandusökonoomika 
kui teaduse puhul Eestis? Tasakaaluteooria, intentsiivusteooria, organisatsiooniteooria, pm 
võitlusvõimelisus. 2. Nimetage mõni teadlane, kes on andnud oma panuse 
põllumajandusökonoomika arengusse Eestis. Fischer(1753), Jakobson (1869), Eisenschmidt(1910) K.Liidak(1938) 3. Milline koolkond Lääne-Euroopas pidas loodust rikkuse allikaks 
ja kes on selle suuna tuntumad esindajad? 4. Kes oli see teadlane Lääne-Euroopas, kes käsitles esimesena 
põllumajandusökonoomikat iseseisva teadusena? J. H. v. Thünen


1. Kuidas toimub ehk mis etapid läbitakse teadusteooria loomisel? Teaduslik analüüs algab uuritava probleemi formuleerimisest (miks). Kui 
probleem, mida tahetakse uurida, on võimalikult täpselt sõnastatud, siis 
valitakse uurimismeetod. 2. Mida ja kuidas uuritakse majandusteaduses? Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise 
aspektid ning nimetatud aspektide uurimiseks kasutatakse positivistlikku(mis on) ja 
normatiivset analüüsi (mis peaks olema).  3. Milliseid lähenemisviise majandusprobleemi uurimiseks võib 
kasutada? Induktsioonimeetod – üksikutelt faktidelt üldistustele (osalt tervikule). Deduktsioonimeetod – üldiselt teadmistelt üksikutele (tervikult osale). 4. Mida tähendab abstraheerimine ja mis saadakse selle 
tulemusel? Selle tulemusel saadakse majandusmudel. Üldistamine, toome välja kõige 
olulisemad jooned. 5. Kuidas võib esitada majandusmudeleid? 1. suuliselt 2. arvuliste tabelite 3. matemaatiliste võrrandite 4.graafikute 
kujul 6. Mida tähendab süsteemkäsitlus ja mis seda iseloomustab? 
Tooge näide. 1. teadus vaatleb igat objekti süsteemina, mis ühest küljest koosneb 
allsüsteemidest ning teisest küljest on ise suurema süsteemi osa, 
allsüsteem. 2. uuritavat objekti vaadeldakse süsteemina, mis on 
kirjeldatav tema elementide kaudu ehk süsteemina, mille omadused, 
käsitlemine jmt on ette määratud selle struktuuri poolt. Lõputöös vaatleme
looma-kui ka taimekasvatajaid eraldi süsteemidena. 7. Mida tähendab agregeerimine? Majandusüksused pmslt ühendada sektoriteks ja ühelaadsed tegevused 
agregaatideks. PS! Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 
Piimatootjad, teraviljakasvatajad. Kuidas leiame turu kogunõudluse. 8. Milliseid tasakaaluseisundeid ja miks uuritakse?  1.staatiline - uuritakse, millistes tingimustel tasakaal eksisteerib 2.võrdlev-
staatiline - analüüsitakse mudeli kahte tasakaaluseisundit ning 


ammutatakse info tasakaalustamise mõjurite kohta 3.dünaamiline - 
vaadeldakse kuidas kujuneb tasakaal


1. Kuidas ja millistest allikatest on võimalik saada infot  põllumajandussektori ja selle ettevõtete majandusnäitajate 
kohta nii maailma kui Eesti tasandil? Mida ise olete 
kasutanud? Statistikaamet, maaeluministeerium, FADN, põllumajandusuuringute 
keskus. 2. Iseloomustage vähemalt kolme trendi/muutust, mis mõjutavad 
maailmas toidu tootmist. * kogu maailmas ületab linnaelanikkond maaelanikkonda (toidutootjaid 
vähem) * põllumaa koondunud väiksema arvu tootjate kätte (ökonoomne 
tootmine, tehnoloogia areng) * odava toidu aeg möödas, toit kallineb (elatustaseme tõus, saagikus 
muutunud ebastabiilseks, teravilja varude vähenemine) *toidukaod (toiduraiskamine) 3. Millised on põllumajanduse funktsioonid? Iseloomustage neid 
lühidalt. toiduainete ja tehnilise tooraine tootmine (kõigi inimeste jaoks vaja täisliku
toitu) töö mahutamine ja tulude saamine (pm annab tööd ja töö kaudu tulu) tööjõu laiendatud taastootmine teistele majandusharudele (ühiskonna 
arengu objektiivne vajadus ja teiselt poolt täiendava tööjõu andmise 
võimalus – maapiirkondade kõrge iive) toidu- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumise 
allikaks (reservide loomine tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku 
võimsust) põllumajandus koos metsandusega edendab tähtsat osa loodusliku 
keskkonna taas tootjana (pm säilitab ja tõstab mullaviljakust, säästev pm 
areng) maaelulaadi ja asutuse säilitamine (näidata pm tehnikat, toodangut; 
traditsioonilised tooted; säiliks maapiirkondades asustus) 4. Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse osa 
rahvamajanduses? 1) tähtsuse järgi sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) lisandväärtuse 
alusel; 2) hõive järgi (kui palju on otseselt hõivatud pm);


3) kulutuste (investeeringute) põhjal ( kuidas loodud alus arengu 
säilimiseks); 4) osatähtsuse järgi väliskaubanduses (kui palju ja mida suudame 
eksportida, milles oleme head, mis jääb vajaka ja mida importida). 5. Kui suur oli PM+MM+KP osakaal SKP-s ja kui suur hõives? 581,4 mln eurot ehk 2,5 % Mida see peegeldab? Covid kriis ja maailmamajanduse kaubandusest tekkinud vähenenud 
rahaliselt võrreldes 2019.  6. Milline on olnud põllumajandussaaduste 
väliskaubandusbilanss? alates 1994 negatiivne. Negatiivne liha ja lihatoodete ning linnumunade 
osas. Milliste saaduste osas on see teistsugune? Kaubandusbilanss olnud positiivne piima ja piimatoodete ning kala ja 
kalatoodete osas. Teema 1.4. järg (III) 7. Iselooomustage põllumajandusliku tootmise iseärasusi 
ettevõtluse seisukohalt. FIE-sid rohkem kui OÜ-d. Aasta tööjõuühikuid 1,2 FIE-l. AS pole. 
Koondutakse suurte OÜ-de alla, FIE-d vähenevad. Keskmisel teravilja 
tootjal üle 1200 ha maad. 8. Iselooomustage põllumajandusliku tootmise iseärasusi tööaja ja
tootmisaja seisukohalt. Taliviljad külvatud, töö tehtud. Tootmisprotsess toimib. Tööaeg lühike. 
Loomakasvatus – robotlaudad, tootmine toimub.  9. Iseloomustage põllumajandussektori iseärasusi. *Tootmisstruktuur (eksisteerib täiusliku konkurentsi tingimustele vastav 
olukord) *Looduse mõju (ilmastik, kahjurite levik, kliimamuutused) *Toiduainete nõudluse mitteelastne iseloom (inimesed ei saa toiduta 
elada, paljude toiduainete nõudlust ei mõjuta nende hind kuigi palju)   *Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus) * Varade kinnistatuse probleem (pv puuduvad alternatiivsed 
kasutusvõimalused – lüpsirobot)


* Põllumajandusturud ebastabiilsed (sisend – kütus,väetis, pmsaadus – 
teravili, piim hindade muutused ei toimu samadel perioodidel ja 
ühesugusel määral) 10. Iseloomustage E. Engeli seadust. Tulude suurenedes suurenevad ka toidule tehtavad kulutused, kuid mitte 
samas proportsioonis tulude kasvuga. 11. Selgitage mõistet “hinnaelastsus“ ja milline on see 
toiduainete osas. Hinnatundlikus. Kuidas hinna muutumine mõjutab nõutavat 
kogust. Hinnaelastsus on kauba nõudluse suhteline muutus kauba enda hinna suhtelise 
muutuse suhtes. Ükski inimene ei saa elada ilma toiduta, aga olenemata hinnast 
soovivad inimesed ikka toitu ehk alati ei mõjuta hind toidu nõudlust. 


1. Mida tähendab taastootmine ja miks seda vaja on? Karja taastootmine, et piimatootmine jätkuks samas mahus. Keskmiselt 4 
aastat lehmad karjas. Vanad praagitakse välja ja kasvatatakse noored 
vasikad üles karja. Teatud valik sisendeid ja meil vaja väljundeid, ehk 
musta kasti teooria. Loome tingimusi ja saame uuesti toota. 2. Selgitage süsteemiteooria (nn „musta kasti“ ) abil  tootmisprotsessi Teame mida meilt alati oodatakse ehk mis on väljund ja meil on teatud 
piiratud sisend. Mida ja kuidas toota? Oluline on teada, kuidas seal 
tootmisprotsessis ehk nn mustas kastis neid protsesse, et olemasolevaid 
(piiratud sisenditega) oleks võimalikult lähedased, et pakkuda selliseid 
väljundeid. PM piiratud hulk maad, tööjõudu, kapitali. 3. Mis on ühiskondade liigitamisel agraarühiskonnaks,  tööstusühiskonnaks jne aluseks? Valitsev arengupõhimõte, millised on põhilise ja kasvava osakaaluga 
tegevusharud Põhiline tehnoloogia, peamine ressurss, strateegiline ressurss, 
ajaperspektiiv, tegevuspiirkond 4. Milline ressurss on infoühiskonna arenguks strateegiliselt  oluline? Inimkapital, ehk inimene ise oma teadmistega.  5. Milline on põhiline kasutatav tootmistehnoloogia  tööstusühiskonnas? Jäik masintehnoloogia. Tempo suur, et toota rohkem. 6. Mille alusel toimub lihtsa- ja laiendatud taastootmisprotsessi eristamine?
Lihtsa taastootmine – samas mahus, ressursse sama palju nagu 
algul. Tootmisprotsessi kordamine samas mahus perioodide jooksul. 
Laiendatud taastootmine – taastootmine laiemas mahus, 
tootmistsükli alguses võetakse kasutusse täiendavaid ressursse. 
Kasvav mastaabiefekt. 7. Milliseid tootmisprotsessi sisendeid nimetatakse  aktiivseteks? Aktiivne – osaleb tootmises (ettevõtlikkus,tööjõud). Passiivne  - maa.  8. Mille alusel nimetatakse tootmisprotsesse lühi- ja  pikaajalisteks? Mis iseloomustab lühiperoodi?
Lühiperiood – ajaperiood, mille jooksul tootmistegurite hulk muutuda
ei saa. Nt ajavahemik teatud kultuuri külvist kuni saagi koristuseni. 


Maa hulk kindel suurus, üldkulud ehitistele ja masinatele. Seega on 
põllumehel võimalik otsustada kui palju tööd, väetisi või muid 
meetmeid ta rakendada tahab.
Pikaajaline – piisavalt pikk, et kõigi tegurite hulk võiks muutuda. 
Põllumees tahab maad osta/rentida juurde, suurendada või 
vähendada masinaparki ning karja, palgata rohkem või vähem alalisi
töötajad. 9. Mida näitab ehk millisele majanduse põhiküsimusele vastab  tootmisvõimaluste rada? Iseloomustage tootmisvõimaluste 
rada (kõverat). Kui toota mingi max kogus, mida saame sisenditelt selle maahulkaga 
toota ja teha valikuid, kas rohkem leivatooteid või saiatooteid. Ühiskond
soovib, et ressursid oleksid kasutatud ära parimal võimalikul moel ehk 
majanduslikult efektiivselt. 10. Kuidas nimetatakse ühelaadsete ressursside kogumit? Fondiks (kogumi väljendusvorm). Ressursid esinevad fondides kahel 
kujul: ainelises (naturaal-esemelises – maa ja tööjõud); väärtuselises
(eelneva inimtööga loodud vahendid). 1. Millised tegurid mõjutavad toidukaupade kogu- ehk  turunõudlust? Turunõudluse mõjurid:   Tarbijate sissetulek ja sissetulekudünaamika  Teiste kaupade hinnad (asendus, täiendkaupade)  Tarbijate arv  Tarbijate maitse ja eelistused   Tarbijate tulevikuootused 2. Iseloomustage nõudluskõverat Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud 
hinna korral. Nõudluse muutust põhjustab mingi nõudluse mõjuri 
muutus. Terve nõudluskõver nihkub. 3. Iseloomustage Lorenzi kõverat Sissetulekud jaotatakse kõige väiksemast suuremani, seejärel 
jagatakse detsiil- (10ndik elanikkonnast) või kvintiiljaotuse (5ndik 
elanikkonnast) alusel. Elanikkonna kumulatiivne jaotus kantakse kõvera


horisontaalteljele ja sissetulekute kumulatiivne jaotus kantakse 
vertikaalteljele. Mida suurem on kõvera paine seda ebavõrdsem on 
jaotus! 


1. Milliseid ressursse kajastatakse mitterahaliselt ehk 
naturaalesemeliselt? Põhikari (produktiivvahendid), maa (keskmine 43 -boniteet) suured põllud, 
lääne-viru, jõgeva, järvamaa) – väärtused: maksuväärtus (90.ndade algul 
hinnati, maamaksumäär 0,5 riigile ja 1,2 võtab kohalik omavalitsus), 
looduslik väärtus;  tööjõud – inimesel ei ole väärtust 2. Mis kuulub põllumajanduslikus tootmises produktiivvahendite 
alla ja miks? Maaressursid  - kasutatav põllumaa Bioressursid – taimed, loomad, linnud, mesilased kalad ehk 
elusorganismid, mis omavad pm osatähtsust. Üheaegselt tööobjektid kui ka töövahendid 3. Iseloomustage maaressursi iseärasusi ja maaressursi hulka 
Eesti põllumajanduse jaoks. Maa ruumiliselt piiratud (riigipiir). Maa hulk, mis meile käsutuses on 
piiratud. Boniteet väga erinev. Maa ressursi potentsiaal säiliks – niitmine 
aastas kohustuslik. Ei saa toota – looduslik. Kasutada saab maad seal, kus 
ta on. 4. Keda loetakse tööjõuressursiks ja millised tegurid mõjutavad 
tööjõuressursside hulka? Töövõimet omav inimeste kogum 16.a kuni vanaduspensionini. Sh 
töötavad pensionärid ja alaealised. Mõjutavad tegurid: elanike üldarv ja rahvastiku tihendus; maarahvastiku 
osatähtsus; loomulik iive (sünd-surm), mehhaaniline iive (sisseränne-
väljaränne), töövõimelise elanikkonna rakendatuse aste ja jagunemine 
rahvamajandusharude vahel. 5. Kas raharessursid kuuluvad tootmisressursside hulka? Ei kuulu, raha eest saab osta tootmiseks vajalikke vahendeid 6. Mis on vara kõige üldisem tunnus? Vara – kuuluvus (omanik), väärtus, hüvesid. 7. Millised on ainelise vara arvestusviisid? Söödad – tootmisvarud järgmise perioodi. 8. Kuidas seoses tootmisega võib varasid liigitada kaheks 
grupiks? Töövahendid – vahendid, mida inimesed kasutavad tööprotsessi 
läbiviimiseks korduvalt


Töö objektid – materjalid ja muud ressursid, mille peale suunatud inimtöö 
(kulub kiirelt) Maa- ja bioressurss (linnud, loomad, vetikad) nii töövahend kui ka 
objekt(produktiivvahend). 9. Millise kolme tunnuse alusel liigitatakse varad põhi- ja 
käibevaradeks? Põhivara – tootmistsükkel, säilitab esmase kuju Seal keskmiselt aastas 2,2 
tootmistsüklit. 10. Loetlege, millised varad kuuluvad põllumajandusettevõtte 
põhivarade alla. Ehitised, masinad- ja seadmed, loomad, istandikud PÕHIVARA TUNNUSED kasulik eluiga tootmistsüklites. Läbib mitu 
tootmistsüklit ja säilitab oma algse kuju. Kulude kandmine amortisatsiooni 
(peegeldab seda, kuidas toimub kulumine – lineaarne). Väärtus 
Produktiivloomad (põhikari – piimalehm, emis). 11. Kuidas nimetatakse põhivarade väärtust ettevõtte bilansis? Põhikapital 12. Millised on käibevarade tunnused? Kasutatakse ära ühes tootmisprotsessis, koguväärtus kandub 
valmistoodangule (kasutatakse ära täielikult tootmisprotsessis), väärtus 
väiksem (maksumus).  13. Millised varad kuuluvad ringlusfondi? Valmistoodang, rahalised vahendid, vahendid arvelduses. 14. Mida piirab ettevõtja jaoks tootmispõhivarade hulk ja mida 
käibevahendite hulk? Põhivarade hulk – seemet ha kohta, ehk kui maad pole rohkem ei saa ka 
külvata rohkem.  Käibevarade – ei suuda taimekaitset teha. Kui hästi rakendab põhivara.  
Traktoreid pole, ei saa seemet külvata. 15. Kes oli see teadlane, kes võttis esimesena kasutusele mõiste 
„kapital“ ja kelle töö on selle nime all tuntum majandusteoorias? Karl Marx 16. Millega seostub kapitali mõiste?


Ainelise rikkusega. 17. Millised on kapitali tunnused? Kestev ajas, kaupade ja teenuste tootmise sisend, on ise toode. 18. Kas põllumaad saab teoreetiliselt lugeda kapitaliks? Jah 19. Millisel kujul võib kapital esineda? Reaalkapital (reaalne vara), kaupkapital, rahakapital (väärtpaberid) 20. Milline on kapitali liigitus bilansis? AKTIVA (vara) Ainelised varad (metsamaa, põllumaa, töötajad abitootmises, 
põhitootmises) Rahavarad (raha arvel, aktsiavarasid, investeeringud teistesse 
ettevõttesse, deposiidid-võlg) PASSIVA (allikas) Omaniku vara (omakapital) Võlakohustused (laenukapital) pika ja lühiajaline võlg 21. Millises suunas liigub põllumajandustootmine, kas 
kapitalimahukama või töömahukama tootmise poole? Kapitalimahuka. Tööjõud läinud kallimaks ja teda pole üldse. 22. Mille alusel kujuneb kapitali hind? Maksad õiguse eest, et tulevikus saada selle omanikuks, et teenida sellest 
samuti tulu. Loodetava tulu. Kapitali ringkäik pidev, korduv protsess, rahakapital – tootlik kapital -kaupkapital-
rahakapital


1. Mis on kulude kõige üldisem olemus? Kulud seotud tarbimisega. Ühiskonnas alati alternatiivkulud. Ettevõtja 
kuludele lisanduvad välismõjudest tingitud sotsiaalkulud. 2. Selgitage mõistet „kogukulud“ ja „ühikkulud“ Ühikkuluna toodangu koguse suurenedes kulud vähenevad astmeliselt 
ehk kui toota mingi kindel kogus, siis kulud vähenevad. Kogukuluna toodangu koguse suurenedes kulud suurenevad astmeliselt 
ehk mingi toodangu koguse tootmisel kulud suurenevad. 3. Selgitge mõistet „piirkulu“ ja miks see oluline Kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel. Aitab leida efektiivset 
tootmistaset 4. Mis arvestus on finantsarvestuse ja kulu-juhtimisarvestuse 
ühisosaks? Ühisosaks kuluarvestus. Kulu-ja juhtimisarvestus-  Ettevõtte sisetarbijatele mõeldud. Lähtutakse 
sellest, millised on ettevõtte vajadused, milliseid kulusid tahetakse 
analüüsida ja miks. Eelkõige suunatud tulevikku, et aru saada, kuidas üht 
või teist komponenti mõjutanud. Tööjõu maksude suurenemine, 
maksutagatised. 5. Mis on finantsarvestuse eesmärk ja selle korraldus? Kajastab seda, kuidas on ettevõtte varad ja maksesündmused kogu 
ettevõtte jaoks toimunud. Saadakse seisund ehk bilanss ( ühelpool varad 
ja teisel pool nende varade tekkeallikad) ja tulem ehk kasumiaruanne, 
milliseks kujunes tegevuse tulem, ehk võetakse kokku majandusaasta 
lõpus kõik need sündmused, mis olid möödunud aastal (mineviku 
kokkuvõte). Õige ja õiglane hinnang majandusnäitajatele. 6. Milline võiks olla ettevõtte jaoks head juhtimist võimaldav 
kuluarvestussüsteem? Tootmises alati mingid riskid ja edu pole alati garanteeritud. Riske võimalik
teatud kulude abil majandada. Efektiivne kuluarvestussüsteem – õigel ajal,
õige kvaliteediga ja läbipaistvaid kuluandmeid saaksime, et ettevaatavaid 
otsuseid vastu võtta. Seotud tootmine, müük, turundus, juhtimine, 


logistika, ettevõtte kvaliteet juhtimine. Keskkond muutub. Pidevat analüüsi
vajav kuluarvestussüsteem, kas vastab meie nõuetele, mida me ootame.


7. Kas finantsarvestusel ja kulu-ja juhtimisarvestusel on samad 
kasutajad? Ei, finantsarvestusel välistarbijad (firmale tundmatud). Kulu-ja juht firma 
sisetarbijad + tarbijad ise. 8. Mis iseloomustab tootmise pikka perioodi? Tootmissisendid (maa, kapital, materjal, energia) muudetavad, aega 
piisavalt. 9. Milliste tunnuste alusel liigitatakse kulusid? a) tootmistulemuste e käitumuslikust seisukohast püsikulud (maamaks, amort. tööjõukulu, kindlustus) muutuvkulud (seemnekulu, sõnnikukulu, kütusekulu) b) tootmisprotsessist osavõtu e funktsionaalse põhimõtte alusel tootmiskulud (söödakulu, amort.) tootmisvälised kulud ( turunduskulud, üldkulud) c) omahinna kandmise e kuluobjektile kandmise alusel otsekulud ( väetise, söödakulu) kaudsed kulud (elektrikulu, kütusekulu) 10. Selgitage amortiatsioonikulude olemust ja liigitust seoses 
tootmisega, arvestusega ja kulude käitumisega ajas Ühtlane - e lineaarne e iga aasta ühesuurune (väärtusaluseks on varamaksumus) alanev - eeldus on see, et varaväärtus alaneb algul kiirelt ja aastane 
kasutus väheneb vara vähendes kasvav - kasutatakase, kui vara ja kasutusefektiivsus aastatega kasvab ja 
summa suureneb varade kasutamise kasvades. (puuviljaistandus) 11. Selgitage mõistet „omahind“ tuues välja selle leidmise ja 
tegurid, millest omahind sõltub Näitab kui suured on kulud ühe toodetud ühiku kohta. Tegurid:  kasutatud 
ressursid (kulud) kokku ja toodetud tooteühikute hulk.  12. Selgitage taimekasvatuskultuuri puhul seemnekulude leidmist Seemnesegu külvinorm kg/ha * seemnesegu hind €/kg. Seemnekulu ühik 
€/ha kohta. Seemne kasutuskogus ha kohta sõltub seemne kvaliteedist 
(idanevus) ja 1000 seemne massist.


13. Selgitage taimekasvatuskultuuride puhul sõnnikukulude 
arvestamise põhimõtet Sõnnikukulude arvestamisel kultuuridele peab teadma ka sõnniku 
järelmõju, sest esimese aasta vili ei kasuta kõike ära, toitaineid 
kasutatakse ka järgnevatel aastatel, samuti mullakeskkond (veerežiim, 
elustik) paraneb. 14. Milliste kulude võrra erinevad omavahel „müügitoodangu 
omahind“ ja „tootmisomahind“ Müügitoodangu omahind on täisomahind. Leitakse põhitoodangu 
tootmisomahind ja liidetakse müügiks ettevalmistuskulud 
(transpordikulud,pakendamine, ladustamine). Tootmisomahind näitab kasutatud sisendite väärtust ühe toodanguühiku 
kohta ehk kulusid põhitoodangule. Jagatakse kogusega. 15. Kirjeldage kuidas amortisatsioonikulude kui püsivkulude 
käitumine kajastub kulukõveral lühiajas ja pikal perioodil


1. Mis tunnuste alusel toimub, miks on vajalik ja milline on 
põllumajandustoodangu liigitus? Tooge toodangu liigituse näide 
piimakarjakasvatuse ja kartulikasvatuse puhul. Tulu – teatud majandusüksusele laekunud summa, millest katab kulud ja 
kahjumid, ülejäänud moodustub kasum. Esineb rahana kui ka naturaalses 
vormis.  Piim: põhitoodang piim, kaasnev vasikas, kõrval sõnnik. Kartuli: 
põhi mugul, kõrval seeme  2. Mida tähendab väärtusringe põllumajanduses? Majandamise lähtealuseks on igasugused ressursid. Nad on ka tootmise 
lähtealuseks. Väärtusringe põllumajanduses algab tootmisprotsessis, kus 
maa, taimede ja loomade kaasabil toodetud toodangust osa kasutatakse 
tootmislikuks tarbimiseks, s.o. seemneks, söödaks, väetiseks jne. Seda osa
nimetatakse väikeseks väärtusringeks. Ülejäänud osa toodangust läheb 
ringlusprotsessi, mis algab toodangu müügiga ning millest laekunud 
rahalised vahendid laekuvad nii riiklikku kui ka isiklikku eelarvesse. 
Taimekasvatuses kaubalisus 30-40%, 70-60% jääb ettevõttesse. Tekib 
majandussisene käive.


3. Mis on väikese väärtusringe olemus? Ühel pool ettevõtted ja teisel pool üksikisikud. Ettevõte pakub üksikisikule 
kaupu ja ootab vastu raha. Üksikisik pakub tööteenust/vara/maad ja ootab 
vastu raha, renti, kapitaliprotsenti. 4. Millise kahe näitaja alusel võib põllumajandustoodangu 
väärtust hinnata? Tooge näide. 1 Turuhindade alusel (Väärtus jooksvates või püsivates hindades). 2 
Tarbimisväärtus (millist hüve saame toodangust ja mis on selle tarbimise 
väärtus) Istandike, karja, lindude, mesilasperede juurdekasv 5. Mida tähendab toodangu nominaalne ja reaalne väärtus? (NB! 
Võrdle mõistega nominaalpalk ja reaalpalk) Nominaalne (hetke hind), reaalne (püsivates hindades). 
Reaalpalk=nominaalpalk*indeks 6. Selgitage mõistet „ostuvõime“ ja tooge näide iseenda kohta Ostujõud peegeldab raha suhtelist väärtus. Mida oma sissetulekuga saad 
osta, samades toodetes. Raha suhteline väärtus, väljendub rahaühiku eest
saadavate kaupade ja teenuste hulgas.  7. Selgitage, kuidas võiks hinnata piimatootmisettevõtte 
ostuvõimet Kui palju tuleb müüa kehtivate hindadega piima, et soetada teatud 
tootmise jätkamiseks seotuid sisendeid (traktor, lüpsirobot). 8. Selgitage mõistet „kattetulu“ ja selle leidmist Kattetulu – kogutoodangu väärtuse arvele ja muutuvkulude vahe. Leitakse 
algselt tooteühiku 1 looma või 1 ha kohta. Sealt edasi kas karja või 
külvipinna suurusest.  9. Mis on tasuvusnäitajate üldiseks tunnuseks? On suhtarv, võrreldakse kasumit kuludega või müügituluga või käibega., 
kasutoovus, rentaablus.


10. Nimetage mõned tasuvusnäitajad ning nende leidmine Kasum – tulude ja kulude vahe Kulurentaablus iseloomustab kui palju kasumit saadi toodangule kulutatud
euro kohta. kasum/kogutulu *100. Katetulu : kogutoodangu väärtus – muutuvkulud Kasumilävi naturaalühikutes : püsikulud / ühiku kattetulu 11. Selgitage mõistet „kasumilävi“ Leitakse tasuvuspunkt, kus kohas toimub murdepunkt kust peale ei teki 
tulusid või hakkavad tekkima tulud.  12. Milliste näitajate vahe peegeldab kasumit toodanguühiku 
kohta? tulu ühikule – kulu ühikule 13. Kas ja kuidas saab kasumit juhtida? Kasum on see, mida ettevõtja saab oma ettevõtlikkuse eest. Kasum on, 
mis laekub töö tulemuse eest, valides parim võimalik sisend ja maksta ära 
maksud. Kasumit ei saa juhtida, juhtida saab kulusid. Saab juhtida vaid 
kulusid. Müügitoodangu hinda saad juhtida mingil määral, ent turg määrab
ikka lõpuks hinda.PM ollakse hinnavõtjad. 14. Nimetage vähemalt kolm toetust, mida põllumajandustootja 
saab taotleda ÜPT, ROH, Loomade heaolutoetus, Noore põllumehe toetus, 
Kliimat ja keskkonda säästev toetus. Jääktulu – piirkasum Ostuvõime –  TOOTMISÜHIK – ha, lehm TOODANGUÜHIK – t/vilja, t/piim Tootmisvõimaluste piir näitab, kuidas ja mida toota


1. Mida tähendab majandusprotsesside kvantitatiivne muutus?  Miks seda vaja on? Tootmise mahu kasv. Täiendatavate ressursside kaasamisel on võimalik
meil suurendada tootmismahtu. 2. Mida tähendab majandusprotsesside kvalitatiivne muutus ja  millisele majanduse põhiküsimusele see vastab? Pidevalt täiustuv tehnika ja tehnoloogia, vaadeldav üksikute tehniliste 
seadmete, masinate ja süsteemide koos ülesehitamise. Tihti viib see 
organisatsioonide muutumisele. Väiksema hulga sisenditega saavutada 
sama hulk väljundeid. Kuidas toota sama hulk toodangut, eelkõige 
kombineerides sisendtegureid? 3. Miks taotletakse majanduskasvu kõikide riikide poolt? Tagada ühtlane sissetulek ja tagada parem heaolu näitajad kõigile 
ühiskonna liikmetele. 4. Millised tegurid loovad eeldused majanduskasvuks ja tooge  näide, kuidas need tegurid erinevad riigiti.
Riikide tasandil – kui palju on maaressursse/loodusressursse 
(tuuleenergia) 
Inimressursid – kui palju tööjõudu, kui palju lapsi sünnib (rahvastiku 
püramiid), keskmine eluiga, kvaliteet (oskused, haridustase ja 
teadmised, oskused ja tahe)
Tehnoloogia ja innovatsioon – nutikad lahendused
Palju akumuleeritud kapitali (varasemate investeeringute 
akumuleerimine).
Poliitika ja seadusandlus (kas on antud luba katsetada). Ressursid 
piiratud – kuidas võimalikult efektiivselt ressursse kasutada.  
Rahvusvahelised kaubanduslepingud. 5. Mida näitab majanduskasv? Pikaajalise protsessi juhtimine. Toob välja milline võiks olla ühe 
riigi/ettevõtte potentsiaalne kogutoodang. Vaadeldakse 
maksimumkogust, mis suudab toota antud tootmistingimustes, 
kasutades neid tootmisvahendeid, mis tema kasutuses on 
(tööjõuressurss, kapitaliressurss). Realtulu kasv 1  
elaniku/püsivhindades/jooksevhindades kohta. 6. Millised on kaks enamkasutatavat näitajat majanduskasvu 
iseloomustamiseks ja kui suur oli nende väärtus Eestis? Eesti Pank, teised pangad, Äripäev, Postimees. Töötlev tööstus veab 
praegu majanduskasvu 7. Kui suur on prognoos järgmise aasta majanduskasvuks?


Majanduskasvu prognoositakse 9%, 2022 aastaks 4,3 %


8. Mida tähendab innovatsioon? Pidevalt otsime võimalusi, kuidas kõige hullemaid ideid muuta 
võimalikuks. Uute ideede edukas rakendus. 9. Mida tähendab põllumajandusliku tootmise seisukohalt 
ekstensiivne kasv ja mida intensiivne kasv? Eesti pm arenenud intensiivselt. Piimalehmade arv vähenenud, ent 
piimakogus suurenenud. Bioressursid ja sisendite hulk muutunud.  10. Mis peegeldab inimeste elatustaset objektiivselt ja kuidas 
seda mõõta subjektiivsete näitajate alusel? Objektiivselt rahvaloendusega. Subjektiivselt, kuidas ise rahul olen 
sellega (keskkond, ühiskond, looduskeskkond).