Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe
lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmistegurite summa + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon. Müüdud toodete vääärtus miinus mujalt ostetud vahetoodete väärtus on brutoväärtuskasv. Kui sellest lahutada amortisatsioonieraldised, saan netoväärtuskasvu. Fob väärtus- exporditavate toodete hindamisex. Cif väärtus- impordi
Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on
rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria- on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem.
Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majandusõpetus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (hinnad, kaubavood, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, põhjendamine ning modelleerimine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust traditsiooniliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Majandusõpetus Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas.
TUNNITÖÖ: ,,MAJANDUSTEADUS" 1. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist
Ettevõtete põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Ettevõtted tegutsevad hüviste turu pakkumispoolele, kodumajapidamised aga hüviste turu nõudluspoolel. Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel. Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist. Tulu ringkäik Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias tulu ringkäigu mudelit. Majandussektorid Majandussüsteemi allosad on sektorid. Põhilisteks sektoriteks on turusektor ja turuväline sektor või erasektor ja avalik sektor. Esimese jaotuse aluseks on küsimus, kuidas kaetakse kulud, st kas turult saadud müügitulude arvelt või mitte. Teise jaotuse aluseks on omandivorm.
SKP moodustab ainult mingi riigi või piirkonnna territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpptoodete ja teenuste (lisaväärtuste) summa. Tähtis on see, et arvesse lähevad ainult need teenused ja kaubad, mis on mõeldud lõpptarbimiseks. SKP moodustub eratarbimise, investeeringute, avaliku sektori (valitsuse) kulutuste ja eksport-importist. 4. Riigirahandus Riigirahandus on avaliku sektori majandusteooria valdkond, mis tegeleb riigikulude, -tulude ja majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega. Riigirahanduse eesmärk on riigi demokraatliku juhtimise kaudu ühiskonna kõigi (valikuline) liikmete heaolu suurendamine (maksimeerimine) ning majanduse jätkusuutlik arendamine konkurentsis teiste riikidega. 5. Riigirahanduse kolm funktsiooni? a) allokatsioonifunktsioon – selle kaudu tagab riik olemasolevate ressursside (tööjõud, maa,
vähendab tõenäosust, et eraisikud ja ettevõtted suunavad oma ressursse tootmisest välja, et kaitsta end inflatsiooni või deflatsiooni eest (st hajutada riske), näiteks sidudes lepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega. vähendab maksu ja sotsiaalsüsteemide põhjustatud moonutusi, mis mõjutavad majandusagentide käitumist. Inflatsioon või deflatsioon võib selliseid moonutusi süvendada, sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga; aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel. Eurosüsteem: Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa
1.2. Majandusliku aktiivsuse väärtuseline mõõt sisemajanduse koguprodukt SKP Sisemajanduse koguprodukt SKP on antud riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu (lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks, ekspordiks kasutatavate toodete ja teenuste) kogusumma rahalises väljenduses. Sisemajanduse koguprodukt SKP (ingl. GDP) mõõdab riigi majandusterritooriumil asuvate majandusagentide (residentide ja mitteresidentide) majandustegevuse lõppresultaati teatud ajaperioodil. EHK mõõdetakse lõpptoodangut (mis on valmistatud riigi majandusterritooriumil) mingil ajaperioodil (aasta või kvartal) SKP - residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud neto-tootemaksud Riigi majandusterritoorium on riigi poolt hallatav geograafiline territoorium, kus isikud, kaubad ja kapital võivad vabalt liikuda. Sealhulgas
omavahelisi seoseid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks. Teooria sisaldab kolme komponenti: 1) definitsioonid, mida selles teoorias kasutatakse nt nõudlusseadust defineeritakse kui hinna ja nõuatava koguse vahelist seost; 2) eeldused, mis näitavad, missugustel tingimustel üks või teine teooria on rakendatav- nt ceteris paribus või käitumisalane eeldus - majandusagentide ratsionaalne käitumine; 3) hüpoteesid, mis väljendavad nende majandusnähtuste vahelisi seoseid, mida teooria uurib. Väiteid kontrollitakse praktikas. nt. kui on A, on ka B Majandusteoreetilise konseptsiooni analüüsimiseks kasutatakse mudelit. Mudel tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused, nt SKP mudel, tööjõu kasutamise mudel jne. Väjendab põhjus-tagajärg-seoseid.
tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes.
tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes.
Kahjuks kõigest, millest tahtsin jutustada, ei mahu essee formaadile, proovisin rääkida kõige olulisemate asjade kohta. Sain selgeks aru, mis on finantsvahendus, kuidas arenes finantssüsteem. On nähtav, et finantsvahedusel ei ole viimane roll majanduses, põhimõtteliselt praegu saan eristada minimuum viit finantsvahenduse rolli majanduses: · Laenuandmise ja võtmisega seotud riskide hajutamine · Majandusagentide informatsiooniga varustamine · Intressimäärade kujundamine · Varade tähtaegade konverteerimine säästjate ja investeerijate erinevate vajaduste kokkuviimine · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine (2 lk 10). Finantsvahendus on majanduse vereringe, keerake see kinni ja oleme tagasi kiviajas. Keegi võiks välja arvutada, kui palju ühe riigi SKP langeks, kui poleks võimalik näiteks raha sisse- välja laenata, investeerida jne
Riskide hajutamine ja tulu teenimine. · Otsefinantseerimine finantsturul, kellel on raha ülejääk ja teisel puudujääk. · Kaudne finantseerimine kellel on raha puudujääk 2 · Likviidsus panga võime oma klientide õigustatud nõudmisi rahuldada Rahaasutuste roll majanduses: · Mitmesuguste riskide juhtimine ja nende hajutamine (kapitalisäilivuse, turu, likviidsusrisk) · Info töötlemine ja majandusagentide informatsiooniga varustamine · Intressimäärade kujundamine Intress saadav tulu rahalises väljenduses · Säästude ühendamine ja efektiivsemate rahapaigutusviiside pakkumine · Varade tähtaegade konverteerimine ehk teisendamine , mis tähendab säästjate ja laenajate erinevate vajaduste kokkuviimist · Üldiste tehingukulude vähendamine Riskid tuleb: 1. identifitseerida ehk teadvustada 2. mõõta ja hinnata 3. juhtida ja maandada 4
36. Defaulti lahendamise viisid 41. a. Intressi tõstmine 42. b. Koondkulude vähendamine 43. c. Valuuta devalveerimine 37. Rahvusvaheline finantsturg, international financial market majandusagentide, 44. residentide ja mitteresidentide koostoime keskkond, kus toimuvad erineval moel , finantside kaasamise ja pakkumine tehingud 45. ( 38. Krediiditurg, dept market laenude turg, kus müüakse vabu krediidiressursse nende 46. tagastamise ja intresside maksmise tingimustel. , 39
makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesmärkideni j6udmiseks kasutab fiskaalpoliitika riigieelarvet ja makse. Täidesaatja on valitsus. 28. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid e rahapoliitika instrumendid Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. viimased omakorda m6jutavad otseselt majandusagentide tegevusv6imalusi 29. * Valuuta - riigi rahvuslik rahaühik, mida teised rigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 30. * valuutapoliitika - valuutasuhete -ja raharinglusalaste abin6ude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostuj6u ja valuutakursi m6jutamiseks 3l'* Valuutaturg majandussuhete sfäär , kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate
organisatsiooni tegevuskeskkonnas. Baasiline eelarvestamine – võtab vastu eelmiste peroodi näitajad. Nullbaasieelarve – ei võeta vastu varasemate perioodide tulusid ja kulusid. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse õlekannetega: riigi ja munitsipaalasutused, riigile või omavalitsusele kuuluvad fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori ökonoomika uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide vahelisi suhteid. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Riigi rahandus on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo juhtimisele. Kohalik omavalitsus (KOV) fuktsioonid. Haridus, kultuuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekkanne, keskkonnakaitse, korrakaitse. KOV tulud: maksutulu, tulu majandustegevusest, laenud KOV kulud: seadusega pandud kohustuste täitmine, lepinguliste kohustuste tätitmine, reservfondi moodustamine.
jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu. Usaldusväärsuse säilitamiseks peab majanduspoliitika olema asjakohane ja pikema horisondiga läbimõeldud. Eesti Pank saab krooni usaldust hoida läbi fikseeritud kursisüsteemi ja olles avatud ning majandusagentide silmis kompetentne Eestis käibelolevast rahast moodustab sularaha umbes 14%, ülejäänud raha on pangaarvetel. Raha turvalisuse koha pealt kehtib reegel, et mida suurem nominaal, seda rohkem turvamärke. Katkised ja rikutud rahatähed kõrvaldatakse käibelt. Käibelt kõrvaldatud rahad hävitatakse range komisjoni juuresolekul. Pangatähed jahvatatakse peeneks puruks. Mündid saadetakse ümbersulatamisele. Valeraha jääb vastava asutuse juurde hoiule. Valeraha uurib ametlikult Politsei
valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel.
u (MC) TC/ TP Kasu -2 (= 5 6 0,99 -10 m -TC) Püsiku 2 2 2 2 2 lud FC Optimaalne tootmiskogus on 2 ja selle hind on 6 (piirkulu lähedane piirtuluga ja selle juures kõige suurem kasum) Makroökonoomika - VIII loeng. Rahvamajandus · Mitte ükski majandusagent (firma, kodumajapidamine) ei tegutse isoleeritult. · Majandusagentide tegevus on vastastikku seotud. · Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias ringkäigu mudelit. · Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. · Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilisi seoseid. · Makroökonoomika uurib makromajanduses toimuvat ja selle uurimise üheks peamiseks eesmärgiks on luua baas majanduspoliitika arendamiseks
stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist. Millist, see sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. Intressimäärad ja valuutakurss omakorda mõjutavad otseselt majandusagentide tegevusvõimalusi. Tehakse vahet kahe erineva rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on raha pakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab raha pakkumise kasvu piirata. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha
Kaudfinantseerimine tegeleb varade tähtaegade teisendamisega ehk konverteerimisega – seda saab teha üksnes finantsvahendaja, kes võtab vastu lühemaajalisi deposiite ja konverteerib need pikaajalisteks laenudeks ja võtab teisendamise riski enda kanda. Finantsvahendusel on majanduses täita 5 peamist funktsiooni/rolli 1) Laenu andmise ja võtmisega seotud riskide hajutamine, mida otsefinantseerimise puhul pole võimalik teha 2) Majandusagentide infoga varustamine 3) Intressimäärade kujundamine 4) Varade tähtaegade konverteerimine 5) Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine Riskide hajutamine ja info kogumine finantsvahenduses Riskide eduka hajutamise esimeseks oluliseks tingimuseks on finantsvahendusasutuste suuremastaabiline tegevus Suuremastaabiline tegevus põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks.
Liikumapanevaks jõuks ka kasumlikkus. Indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivseimal moel ning sotsiaalne heaolu on ainult kaasuv nähtus (A.Smith ja nähtamatu käe teooria). Vabaturumajandus põhineb eraomandusel, hinnasüsteemil ja konkurentsil. 5. Majandusteaduste definitsioon, jagunemine, jagunemine uurimisobjektideks Majandusteadus on sotsiaalteaduse osa, mis uurib/ kirjeldab/ analüüsib/ ennustab/ mõtestab/ seletab majandusagentide/ turuosaliste käitumist ja majandusnähtusi (hinnad, kauabavood, tehnoloogia). Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust suurem rõhuasetus mõõdetavale, rahas mõõdetavale suurusele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Seda võib nimetada ka ühiskonnateadusesks. Ühiskonnateadus, mis uurib kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast ja kuidas oma vajadusi rahuldab. 6
See on dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist.
vaid seni, kuni selle institutsiooni kulud ei ületa tema abil saadud lisatulu. Institutsioonid ja õiglus- Aristotelese aegadest alates on õigluse võtit nähtud inimeses ja tema loomuses, Kui moralistid on püüdnud muuta inimest, siis IÖ peab vajalikuks muuta reegleid Traditsioonilise mikroteooria kriitika-Inimeste teadlik tegevus *Institutsionaalne korraldus* Mikrotasandil räägitakse institutsionaalsest korraldusest (institutional arrangements)1, mis võib olla majandusagentide endi teadlikult ja otseselt kujundatud.Ökonoomika kui meetod - VANAD PRINTSIIBID:Metodoloogiline individualism: vastust kõigile ühiskonna probleemidele otsitakse indiviidide tasandil (ka reeglid on indiviidide mitte jumala tehtud). Ratsionaalsuse (HO) eeldus: inimene üritab üldjuhul teha seda, mis talle tundub parim lähtub omakasust. Mida tähendab eeldus?*UUENDUS:Piiratud ratsionaalsus: inimene ei suuda (ega taha?) taotleda just parimat kõigist võimalustest
väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse info kõiksete vaatlustega ja seda täiendatakse finants-sektori üksuste majandusaasta aruannete andmetega. Vaadeldakse ainult tegutsevaid äriühingud. Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades
väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse info kõiksete vaatlustega ja seda täiendatakse finants-sektori üksuste majandusaasta aruannete andmetega. Vaadeldakse ainult tegutsevaid äriühingud. Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned
Erisus (kõige suurem neist) otse- ja kaudse finantseerimise vahel: Kaudse finantseerimise korral konverteerib ehk teisendab vahendaja tähtaegasid, mida otsefinantseerimise korral ei saa toimuda. Teisendab lühiajalised hoiused pikemaajalisteks laenudeks. 13 Finantsvahendusel on majanduses täita 5 põhifunktsiooni: 1. laenu andmise ja võtmisega seotud riskide hajutamine 2. majandusagentide varustamine infoga 3. intressi määrade kujundamine 4. varade tähtaegade konverteerimine ehk säästjate ja laenuvõtjate erinevate huvide kokkuviimine 5. üldiste tegevuskulude vähendamine ja säästude ühendamine RISKIDE HAJUTAMINE Riskide eduka hajutamise oluliseks eelduseks on suuremastaabiline tegevus (see põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks). Suuremahulise tegevuse
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega.
hinnatõus, mis võib ulatuda isegi üle 50% kuus. Sellise protsessi jätkudes võib tugevalt kannatada kogu riigi valuutasüsteem ja seoses sellega ka kogu majandus. 5 2.2 Inflatsioonispiraal Sageli avaldub inflatsioon spiraalina, kus põhjus ja tagajärg on vastastikku seotud. Näiteks kui inflatsioon saab alguse liignõudlusest, siis levib ta hiljem erinevate majandusagentide vaheliste sidemete kaudu kulusfääri ja võib muutuda kuluinflatsiooniks. Enam levinumad on järgmised inflatsioonispiraalid: 1) Hinnad - palk – hinnad. Hindade tõustes ollakse sunnitud palku suurendama, sest on vaja töötajate suurenenud väljaminekuid kompenseerida. Kui suurenevad palgad, siis kasvavad tootmiskulud ja kasvab nõudlus. See omakorda sunnib tootjaid kaupade hindu tõstma. 2) Hinnad - valuutakurss – hinnad
2)Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. TULUDE – KULUDE RINGKÄIK Hüviste turg Majapidamised Valitsus Ettevõtted Tootmistegurite turg 4 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs Positivistlik analüüs:
Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Majanduse kümme põhiprintsiipi: I Valikute tegemine · Majandusagendid peavad tihti valima ja otsustama - "tasuta lõunaid ei ole olemas" - Tudeng ja tema aeg - Pere-eelarve otsused - Valik efektiivsuse ja võrdsuse vahel · Efektiivsus ühiskonnas on võime saada maksimaalne tulemus nappe ressursse efektiivselt ümber jaotades · Võrdsus majandusliku tulemi jaotamine võrdselt kõigi majandusagentide vahel II Otsused toovad kaasa kulusid Kulude ja tulude võrdlemine - Mõne tegevuse kulu ei pruugi olla üheselt mõistetav: - Parema töökoha valik: kulud ja tulud? - Alternatiivkulu III Ratsionaalsed inimesed mõtlevad "piirides" · Maailm ei ole must ja valge · Piirmäära muutused ökonoomikas = väike muutus tegevuskavas · Restoranis -> mida annab täiendav klaas veini? · Õppimine doktorantuuris -> täiendav aasta ülikoolis, kulud: (õppemaks, saamatajäänud palk, aeg,
M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Toodud rahamõõdud on klassikalised, Eestis kasutatakse M1, M2D ja M2. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni, neid saab muuta vahetusvahendiks kiiresi, kuigi nad ise ei ole vahetusvahendid. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks. Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos: M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks
2. Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid. Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. TULUDE KULUDE RINGKÄIK (joonis) 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs Positivistlik analüüs: · Selgitab, kuidas majandus toimib. · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid. · Ei sisalda hinnanguid. · Tulemuseks on majanduslike institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid.
uurimis- ja arendustöösse jne. 2) Investeerimine kitsamas tähenduses on raha vahetamine väärtpaberite või kinnisvara vastu. Seega nn nähtamatu kapitali investeeringud esindavad kulutusi (töötajate) haridustaseme tõstmiseks, uurimis- ja arendustöö edendamiseks, jne. 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja majanduse lihtne ringlusskeem Iseloomustamaks majanduses osalejate (e majandusagentide) omavahelisi seoseid, kasutatakse majandusteaduses sageli erinevaid ringkäigumudeleid (circular flow model of.........). Tavaliselt käsitletakse majandusteoorias põhiliste majandusagentidena kodumajapidamisi, (äri)ettevõtteid ning valitsust (avalikku sektorit). Sellisel juhul vaadeldakse majanduse funktsioneerimist suletud majanduse (closed economy) mudelis. Kui aga on tegemist avatud majandusega (open economy), see tähendab kui antud riigil on
tootjate lisandväärtuste summana, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades. Netomaksude lisamisel SKPle baasilistes hindades saadakse SKP turuhindades. Lisandväärtuse meetod Loodud lisandväärtus=koguprodukt turuhindades tootmissisendite väärtus Sissetulekute e saadud tulude meetodi puhul leitakse kogutoodangu väärtus kõikide antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmisteguritulude summana, millele liidetakse veel kaudsed ärimaksud ja amortisatsioon. Põhiprintsiip: tulusid arvestatakse nende tekkimise hetkest, mitte nende kasutamise momendist. Tarbimise e kulutuste meetodi puhul summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo. SKP=AE=C+I+G+(X-M)
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
aastatel. Valitsus loobus BBC ,,otsejuhtimisest" ja moodustas selleks otstarbeks nõukogu, kuhu kuulusid valitsuse, opositsiooni, ametiühingute, ülikoolide jne esindajad. 9. Mis on ühiskondlik hüve ja kuidas selle tootmist finantseeritakse? TTÜ majandusteaduskonna õppekavades on (Avaliku sektori majanduse õpesuunale kohustuslik) õppeaine "Avaliku sektori ökonoomika" (Public economics), mis uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Seepärast käsitleme avaliku sektori probleeme järgnevalt vaid lühidalt ja kitsalt majanduspoliitika kontekstis. Turumajanduse tingimustes saame enamiku hüvesid erafirmadelt. Üksnes juhul, kui turg ei taga mingi hüve tootmist ühiskonnale vajalikul hulgal, on õigustatud valitsusepoolne sekkumine. Sellist olukorda püüab selgitada nn ühiskondlike ja individuaalsete hüvede teooria, mis eristab
tehnilis-majanduslikud tegurid (kapitali struktuur, tootmisvõimsused, ressurssidega varus-tatus, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase, tehniliste edusammude reaalsus jne); finantsvõimalused; hüviste tootmise ja tarbimise protsessis osalejad (tootjad, tarbijad, investeerijad, mitme-sugused ühendused ja liidud, ametiühingud jne); majanduspoliitiliste institutsioonide endi valmidus. Institutsioonid reguleerivad majandusagentide vastastikuseid suhteid. Siia kuuluvad formaalsed piirangud (seadused); informaalsed piirangud (käitumisnormid, tavad); piirangute järgimist tagav sunnimehhanism. Nüüdisaegse majandusteooria järgi erinevad institutsioonid organisatsioonidest selle poolest, et nad on raamistikuks, milles viimased toimivad. Seejuures ei ole see eristumine sugugi mitte absoluutne ning esineb olulisi kattumisi
● Individuaalne investor- isik, kes investeerib väärtpaberitesse/muusse varasse, mis oodatavalt suurendavad tema investeerimisportfelli väärtus ja loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanie teostuseks ● Institutsionaalne investor- reeglina organisatsioon(nt investeermis-/pensionifond), kes kaupleb suuremas koguses väärtpaberite/muu varaga, viies ellu suuremahulisi portfellinvesteeringuid ● Agentuuriteooria- uurib majandusagentide suhteid ning nendest tulenevaid probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite
Ø Töö Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. Ø Kapital Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne. 1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid Eespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevad majandusagendid. Kuigi kõigi majandusagentide taga on sisuliselt inimesed, saab nad siiski jagada nelja suurde rühma: Ø Majapidamised Kodumajapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid otsuseid, mis puudutab tarbimist ja säästmist. Nende tuluallikas on tootmistegurite müügist saadav tulu, nad on tootmistegurite omanikud. Tegutsevad hüviste turu nõudluspoolel (ostavad firmade poolt toodetuid kaupu) ja tegurituru pakkumispoolel
vähendab tõenäosust, et eraisikud ja ettevõtted suunavad oma ressursse tootmisest välja, et kaitsta end inflatsiooni või deflatsiooni eest (st hajutada riske), näiteks sidudes lepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega. Samuti võib kõrge inflatsioon ajendada varuma mitterahalisi varasid (näiteks kinnisvara); vähendab maksu- ja sotsiaalsüsteemide põhjustatud moonutusi, mis mõjutavad majandusagentide käitumist. Inflatsioon või deflatsioon võib selliseid moonutusi süvendada, sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga; aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel. Ootamatu inflatsioon või deflatsioon mõjutab eelkõige vähekindlustatud ühiskonnarühmasid, kellel on tavaliselt vähem võimalusi ennast
fondi, millest kindlustusvõtjale edaspidi hüvitatakse kindlustuslepingus määratletud kahjud. Kindlustusselts kasutab kindlustusmaksete näol kogutud raha mõnevõrra teisiti kui krediidiasutus. Ka kindlustusselts laenab osa oma rahast välja, kuid põhilise osa summadest paigutab kinnisvarasse ja mitmesugustesse väärtpaberitesse. Investeerimisfondid, mille eriliike on pensionifond, koondab enda kätte teiste majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu saamise eesmärgil, mitte arveldusteenuste kasutamiseks. Rahaasutuste rahapaigutusviisid ja klientidele pakutavad hüved Rahaasutus Kliendile pakutav hüve Domineeriv rahapaigutusviis Krediidiasutus Arveldusteenused ja intressitulu Laenud Kindlustusselts Võimalike kahjude katmine Väärtpaberid ja kinnisvara
Eeldusi kasutatakse selleks, et välja tuua uuritava probleemi kõige olulisemad aspektid ning antud momendil mittevajalikud aspektid kõrvale jätta. Seletamaks näiteks, kuidas hinna muutused mõjutavad hüvise nõutava koguse muutusi, eeldatakse, et tarbijate sissetulekud ja eelistused on konstantsed, see tähendab: muud tingimused on samad. Teaduses tähistatakse sellist eeldust ladinakeelse nimega ceteris paribus. Majandusteooria üheks põhieelduseks on, et majandusagentide käitumine on ratsionaalne ehk siis kodumajapidamised valivad ratsionaalseima viisi rahulolu (kasulikkuse) maksimeerimiseks ja ettevõtted kasumi maksimeerimiseks. Hüpoteesi näol on tegemist teadusliku ennustusega, mida kontrollitakse praktikas. Teaduslik ennustus on tingimuslik väide, mille põhiidee on järgmine: kui leiab aset sündmus A, siis toimub ka sündmus B. Kui teaduslik ennustus langeb kokku tegelikkusega, on teooria kehtiv. Kui aga praktika erineb teaduslikust
teile anda midagi, mis ei ole teilt enne ära võetud. Järelikult valitsus, mis on piisavalt suur, et anda teile kõik, mida te soovite, on piisavalt suur võtmaks kõik, mis teil on”. TTÜ majandusteaduskonna õppekavades on (Avaliku sektori majanduse õpesuunale kohustuslik) õppeaine “Avaliku sektori ökonoomika” (Public economics), mis uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Käesolevas loengukursuses käsitleme avaliku sektori probleeme järgnevalt vaid lühidalt ja kitsalt majanduspoliitika kontekstis. Turumajanduse tingimustes saame enamiku hüvesid erafirmadelt. Üksnes juhul, kui turg ei taga mingi hüve tootmist ühiskonnale vajalikul hulgal, on õigustatud valitsusepoolne sekku- mine. Sellist olukorda püüab selgitada nn ühiskondlike ja individuaalsete hüvede teooria, mis eristab
Positiivne SKP lõhe rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodiltehtud arvutuste kohaselt kasvas Eesti SKP aastatel 20052006 oluliselt kiiremini, kui majanduses olemasolevaid ressursse arvestades oleks kohane olnud, tekitades olulisi tasakaalustamatusi. Kriisieelsel perioodil võis Eesti majanduse jaoks pidada jõukohaseks ca 6% majanduskasvu,kuid tegelikkuses ulatus see kohati üle 10%. Kasv tugines nii kiirel välisraha sissevoolul kui ka kohalike majandusagentide üleüldisel optimismil, mis paisutas sisenõudluse oluliselt suuremaks kogutoodangust ja sissetulekutest. Ülemäärase nõudluse tulemuseks oli tavapärasestligi 12% võrra suuremaks paisunud majanduse maht (ehk positiivne SKP lõhe), millega kaasnes inflatsiooni kiirenemine, kaubandusbilansi jõuline halvenemine ning pinged majanduses ressursside liigintensiivsest ja ebaefektiivsest kasutamisest,tuues kaasa ressursside hindade tõusu. Eesti eurole ülemineku edasilükkamine 15
annaabi.ee 
