Missuguse hüvise nõutava koguse Kas hinnamuutus on hea või halb?

Vastus leiad õppematerjalist: Mikro- ja makroökonoomika olemus.

Mikro- ja makroökonoomika olemus. (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Micro_macro ökonoomika

1 HALB

Esitatud küsimused

Missuguse hüvise nõutava koguse Kas hinnamuutus on hea või halb?

Mikro - ja makroökonoomika OLEMUS
Lk 9-28
Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes.
Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist.
Mikroökonoomika
Makroökonoomika
Teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt. Sellest tulenevalt nim. mikroökonoomikat ka hinnateooriaks.
Uurib rahvamajandust kui tervikut . Tema uurimisobjektiks on majanduse konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon , maksubilansi puudujääk.
Makroökonoomiline tasakaalu küsimused: tööjõu tasakaal, eelarve
tasakaal, impordi-ekspordi tasakaal.

1.1 Majanduse põhiküsimused

Lk 9 – 12
Mida toota?
Tootmises kasutatavad ressurssid ehk sisendid : Ainelised ressurssid:
Looduslikud: Mittelooduslikud:
*Maa(maa, maavara, * Kapital (hooned, masinad,
metsad jne) seadmed jne)
Inimressurssid:
Töö
Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised.
Alternatiiv - ehk loobumiskulu – väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina , kui ta on arst)
Kuidas toota?
Pareto efektiivsus(Pareto efficiency): „majanduslik efektiivsus“, näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu.
Tootmise seisukohalt tähendab see situatsiooni, mille korral ei ole võimalik olemasolevate teadmiste taseme ja tootmisressurssidega rohkem toota üht hüvist, vähendamata seejuures teiste hüviste tootmist.
Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga.
Kellele toota?
Efektiivne vahetus – hüviste vahetamine nii, et et ühegi inimese heaolu ei suureneks teise arvelt.

1.2 Tootmisvõimaluste kõver

Lk 12 – 13
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral.
Vt ka tabel 1.1 lk 12 ja joonis 1.1 lk 13
Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal (AE), siis tähendab see, et ressurssid on täielikult kasutatud.
Tootmisvõimaluste kõvera(raja ) iseloomustus:

Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus , ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada.

On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb toota aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus – sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks.

Kuju seondub alternatiivkõveraga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus.
Kujutamise (konstrueerimise)eeldused:

Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud.

Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, nt juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal)

Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul.

Vaadeldakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalikauba.
Kasvavate alternatiivklude seadus – mida suurem on hüvise tootmismaht, seda suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise tootmiskogust suurendada kehtib vaid, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks.
Kui on tegemist ressurssiga, mida saab kasutada mitme hüvise tootmiseks, on TVK sirgjoon ja alternatiivkulud konstantsed.
Seega võib öelda et TVK illustreerib graafiliselt, nappust, toodete valikut ja alternatiivkulu.

1.3 Turg ja majandus

Lk 14 – 17
Turumajandus toimib erinevate majandusaegntide individuaalsete otsuste põhjal.
Majandusagendid – majanduses osalejad- majapidamised , ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm.

Majapidamine - inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finatsotsuseid. Põhilised tarbimisotsuste tegijad, kelle eesmärgiks on oma rahulolu maksimeerimine .
Ettevõte ostab tootmisteguritugudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Eesmärgiks kasumi maksimeerimine.
Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Kontrollivad ja reguleerivad turukäitumist.
Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi-impordi näitaja kujunemisel.

Suletud majanduses esinevad ainult 3 majandusagenti: majapidamised, ettevõtted ja avalik sektor.
Tulu ringkäik
Tulu ringkäigu mudel: füüsiline ringkläik käib vastupäeva, rahaline ringkäik päripäeva.
Majandussektorid
Vastavalt sellele, mille arvel toimub kulude katmine, jaotatakse:

Turusektor - hüvised ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega.

Turuväline sektor – hüviseid ei müüda turul, tootmiskulud kaetakse teisiti, nt riigieelarvest. Turule mitteorienteeritud toodang. NT: riiklik haridussüsteem, saatkondade kulud jne.

1.4 Majandusteadus

Lk 17 – 20
Teaduslik meetod – probleemide uurimine lähtudes reaalse maailma tegelikkusest, mitte isiklikest kogemustest või arvamustest.
Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majanduskäitumise aspektid, ning nende uurimiseks kasutatakse positivstlikku ja normatiivset analüüsi.
POSITIVISTLIK ANALÜÜS
NORMATIIVNE ANALÜÜS

Põhiküsimus: kuidas majandus toimib
Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid .
Ei sisalda hinnanguid.
Tulemuseks on majanduslike institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid.
On võimalik kontrollida vaatluse teel
Põhineb faktilisel materjalil

Põhiküsimus: kuidas majandus peaks toimima
Hinnanguline arutlus, mis majanduses toimib hästi või halvasti.
Pole alati teaduslikult tõestatavad.
Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kristeeriumi alusel.
Põhineb positivistliku analüüsi tulemustel.

Missuguse hüvise nõutava koguse muutuse toob endaga kaasa hinna muutus?
Nt
Kas hinnamuutus on hea või halb?
Teaduslik analüüs algab uuritava probleemi formuleerimisest, seejärel valitakse uurimismeetod. On kaks lähenemisviisi uuritavale probleemile:

Induktsioonimeetodi kasutamine – liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele, osalt tervikule.

Deduktsioonimeetodi kasutamine – üldistelt faktidelt liigutakse üksikule, tervikult osale.
Seejärel asutakse faktilise materjali kogumisele ja eristada majanduslikud faktid mittemajanduslikest.
Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse siseliselt majanduslike muutujaid, mis on inimese majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Kodumajapidamiste turukäitumise uurimisel on majanduslikeks muutujateks nt hind, siisetulek, hüvise nõutav kogus jne.
Muutujad võivad olla:
1. Endogeensed(sisemised): sõltuvad, nähtuste poolt põhjustatud(mõjutatud).
2. Eksogeensed : sõltumatud, autonoomsed, mõjutavad endogeensete muutujate vahelisi seoseid.
NT: Tootja turukäitumine teraviljaturul. Teravilja hinda mõjutab muude teguritega ka põllumajandustoetus. Teravilja hind- endogeenne muutuja, põllumajandustoetus- eksogeenne, sest tootja ei otsusta selle üle.
1. Varumuutuja – kogus, mis on olemas teatud ajahetkel (näiteks kassaseis 03.09.2006)
2. Voomuutuja - koguse muutus teatud perioodil (nt SKP suurus 2006. a)
Majandusteooria eesmärgiks on seletada majanduslike muutujate ja nähtuste omavahelisi seoseid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks. Teooria sisaldab kolme komponenti:

definitsioonid, mida selles teoorias kasutatakse – nt nõudlusseadust defineeritakse kui hinna ja nõuatava koguse vahelist seost;

eeldused, mis näitavad, missugustel tingimustel üks või teine teooria on rakendatav- nt ceteris paribus või käitumisalane eeldus - majandusagentide ratsionaalne käitumine;

hüpoteesid , mis väljendavad nende majandusnähtuste vahelisi seoseid, mida teooria uurib. Väiteid kontrollitakse praktikas. nt. kui on A, on ka B
Majandusteoreetilise konseptsiooni analüüsimiseks kasutatakse mudelit.
Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused, nt SKP mudel, tööjõu kasutamise mudel jne. Väjendab põhjus-tagajärg-seoseid.
Ka mudeleid tuleb praktikas kontrollida, mis eeldab, et me peame suutma saadud tulemust mõõta, mis pole alati võimalik.
Tüüpilised vead ehk eksijäreldused:
- Vale põhjuse viga ehk post.hoc. Tekkib eeldusel, et kui kaks nähtust (sündmust) ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjus. (Kui sündmusele A eelneb sündmusele B, siis on A tingimata B põhjus.)
- Kompositsiooni viga. Tekkib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna.
- Ceteris paribus, ladina keelest „teistel võrdsetel tingimustel“. Tekkib, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse.
Majandussüsteemid:

Turumajandus: vabaturumajandus ( liberaalne ), sotsiaalne turumajandus

Plaani- ehk käsumajandus

Traditsiooniline, tavamajandus

Segamajandus
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 182 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

182 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kertu90 Õppematerjali autor

Konspekt mikroökonoomika õpiku ja loengute järgi

mikroökonoomika makroökonoomika majandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikro- ja makroökonoomika olemus

1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused

Mikroökonoomika

docx

Mikro- ja makroökonoomika olemus

paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist

Mikroökonoomika

docx

Mikroökonoomika KT

reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu.

Mikroökonoomika

docx

I mikrökonoomika

Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni

Micro_macro ökonoomika

docx

Mikroökonoomika eksamiks kordamine

mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt.

Mikroökonoomika

docx

Mikroökonoomika konspekt

Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erin

Mikroökonoomika

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine:

Kategoriseerimata

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta

Majandus

Rohkem sarnaseid