Mikro- ja makroökonoomika olemus (0)

Q: Kuidas toodetud hüviseid jaotada?

Vastus leiad õppematerjalist: Mikro- ja makroökonoomika olemus

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Mikroökonoomika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas toodetud hüviseid jaotada?

Mikro - ja makroökonoomika olemus
Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika.
Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit.
Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada.
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel.

Majanduse põhiküsimused
Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada.

Mida toota? – iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest.
Töö – inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali.
Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus.
Loodusressursid on maa, maavarad , metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse „maa“ alla.
Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised.
Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv - ehk loobumiskulu , mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse.

Kuidas toota?
Kui suurendada ühe hüvise tootmist ja samal ajal ei vähenda teise hüvise tootmist, siis peab suurendama tootmispotsentsiaali. Tootmispotsentsiaali saab tõsta, suurendades investeeringuid tootmisesse.
Küsimusega kuidas toota, seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel.
Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse.

Kuidas toodetud hüviseid jaotada?
Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Kuni hüviseid saab vahetada ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvelt, räägitakse efektiivsest vahetusest. Vahetus võib olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse 2 põhilist aspekti.

Tootmisvõimaluste kõver
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.
Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus . Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud.
Kasvavate alternatiivkulude seadus – kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks.
Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu .

Turg ja majandus
Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted.
Kodumajapidamine – inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad. Kodumajapidamise turukäitumise eesmärgiks on tarbimisest saadava rahulolu maksimeerimine .
Ettevõtted – majandusagendid, mis ostavad tootmistegureid ja toodavad hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Ettevõtete põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
Ettevõtted tegutsevad hüviste turu pakkumispoolele, kodumajapidamised aga hüviste turu nõudluspoolel.
Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel.
Avalik sektor – riiklikud institutsioonid , riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist.
Tulu ringkäik
Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias tulu ringkäigu mudelit.
Majandussektorid
Majandussüsteemi allosad on sektorid. Põhilisteks sektoriteks on turusektor ja turuväline sektor või erasektor ja avalik sektor. Esimese jaotuse aluseks on küsimus, kuidas kaetakse kulud, st kas turult saadud müügitulude arvelt või mitte. Teise jaotuse aluseks on omandivorm.
Turusektor – kui hüviseid ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega.
Turuväline sektor – kui toodetud hüviseid ei müüda turul, kaetakse tootmiskulud mõnel teisel viisil. Sellist toodangut käsitletakse kui turule mitteorienteeritud toodangut ja seda osa ettevõtete majanduslikust aktiivusest iseloomustataksegi terminiga „turuväline sektor“.

Majandusteadus
Teaduslik meetod nõuab probleemide uurimist lähtuvalt reaalse maailma tegelikkusest, mitte aga isiklikust kogemusest või arvamusest.
Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majanduskäitumise aspektid ning nimetatud aspektide uurimiseks kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi.
Positivistliku analüüsi põhiküsimusteks on, kuidas majandus toimib. See analüüs ei sialda hinnangulisi arutelusid, vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid . Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil.
Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Selle analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima .
Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid, mis on inimeste majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Muutujad võivad olla endogeensed kui ka eksogeensed .
Endogeensed (sisemised) muutujad on majandusmudelis kasutatavad üksteisega seotud muutujad. Peale nende muutujate sisaldab mudel arvulisi parameetreid, mille väärtused mõjutavad endogeensete muutujate vahelisi seoseid. Seetõttu käsitletakse parameetreid eksogeensete (väliste) muutujatena, mis antud mudeli raames on konstantsed.
Majandusteaduses tehakse vahet ka varumuutuja ja voomuutuja vahel.
Varu on kogus, mis on olemas teatud ajamomendil.
Voog on koguse muutus teatud perioodi jooksul.
Majandusteooria eesmärgiks on seletada majanduslike muutujate ja nähtuste omavahelisi seoseid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks. Teooria sisaldab kolme komponenti: 1) definitsioonid , mida selles teoorias kasutatakse; 2) eeldused, mis näitavad, missugustel tingimustel üks või teine teooria on rakendatav. Teaduses tähistatakse eeldust ladinakeelse väljendiga ceteris paribus ; 3) hüpoteesid, mis väljendavad nende majandusnähtuste vahelisi seoseid, mida teooria uurib.
Majandusteoreetiliste konspektsioonide analüüsimiseks kasutatakse mudeleid .
Mudel võib hõlmata kogu majandust või majanduse teatavat osa. Mudel on reaalse maailma lihtsustatud kujutis ja väljendab põhjus – tagajärg – seoseid. Mudel kujutab endast alati abstraktsiooni. Mudel esindab uuritavat probleemi palju komplekssemalt ja detailsemalt kui teooria.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 90 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fascinar Õppematerjali autor

1. Mikro- ja makroökonoomika olemus
1.1 Majanduse põhiküsimused
1.2 Tootmisvõimaluste kõver
1.3 Turg ja majandus
1.4 Majandusteadus

majandus mikroökonoomika turg tootmisvõimaluste kõver

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikro- ja makroökonoomika olemus.

1) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS Lk 9-28 Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist. Mikroökonoomika Makroökonoomika Teoreetiline majandusteadus, mis uurib Uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema majandusotsuste tegemist majanduse uurimisobjektiks on majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja konjuktuurikõikumised, tasakaalus ettevõtete (firmade) poolt. Sellest tulenevalt mitteolemise põhjused, nagu nim. mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk.

Micro_macro ökonoomika

docx

Mikro- ja makroökonoomika olemus

paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist

Mikroökonoomika

pdf

Majanduse põhiküsimused

Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed

Majandus

odt

Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus

tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.

Majandus

doc

Majanduse põhiküsimused

Majanduse põhiküsimused. Et ressursid on piiratud, peavad inimesed tegema valiku, mida toota, kuidas toota (missuguseid tootmistegureid kasutada) ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kapital ise on inimeste tö

Majandus

docx

Mikroökonoomika konspekt

Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid

Mikroökonoomika

doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.................................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

ppt

Mis on majandusteadus?

• Sinu osalemine majanduses – Kui ostad, siis oled tarbija – Kui kogud raha , siis säästja – Kui töötad, siis oled töötaja jne Mis on majandusteadus? • S.o. Sotsiaalteadus, sest uurib inimkäitumist • S.o. Ühiskonnateadus sest kirjeldab ja analüüsib ühiskonna valikuid • S.o. Teadus piirangutest sest valikuid tehakse piiratud ressursside raames Majandusteooria uurimis- ja analüüsi tasandid • Üldjaotus: mikro- ja makroökonoomika – Mikro- ja makroökonoomika on orgaaniliselt omavahel seotud • Valdkonnapõhine jaotus: • Rakenduslik majandusteadus ….. – Kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. • Majanduspoliitika ….. – Rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna huvides. – Majanduspoliitika on valitsuse tegevus, mille eesmärgiks on majandussündmuste mõjutamine Mikroökonoomikast üldist

Majandusteadus

Rohkem sarnaseid