raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või siis kahjumit). Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine
KASUMIARUANNE, RAHAKÄIBE ARUANNE, OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RAHAKÄIBE ARUANNE spetsialiseerib kasumi allikad ja kasutamise BILANSS kajastab teatud kuupäeval toimunud muutusi firma omakapitalis, kajastab teatud kuupäeval moodustunud tulusid ja kulusid ning kasumit/kahjumit, kajastab firma vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga KASUMIARUANNE spetsifitseerib kasumi allikad ja kasutamise, kajastab firma tulusid ja kulusid ning kasumit/kahjumit lõppeval majandusaastal OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE kajastab lõppeval majandusaastal toimunud muutusi firma omakapitalis PUHAS KÄIBEKAPITAL- käibevara lühiajalised kohustised Makstaoleva arve tasumine VÄHENDAB MAKSJA VARA JA VÄHENDAB KOHUSTISI KES ESITAB NÕUDED DEEBITOR, KELLELE - KREEDITOR
valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 27. september 2013 Eeldused finantssuhtarvude arvutamiseks: raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,
Koos laenu saamisega tuleb kohustusena üles võtta ka intressikohustus vastavalt maksegraafikule: Pangalaenu saamine: D – arvelduskonto K – lühiajaline pangalaen K – pikaajaline pangalaen Intressikohustus D – tulevaste perioodide kulud (Muud nõuded) K – intressi kohustus (Muud viitlaekumised) Pikaajalisest laenust viiakse lühiajaliseks laenuks see osa laenusummast maksegraafiku alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen Pangalaenu tagasimaksmine D-Lühiajaline pangalaen K-Arvelduskonto 5 Kontole “Finantskulud” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel: D – finantskulud K – arvelduskonto
3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; 4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus. Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise
Põhilist müügipinda Näidise tänaval on siiski suudetud laiendada ning 2006.a. on planeeritud saavutada käibe kasv ca 25 % 2005.aasta tasemest ning kasumi oluline kasv. Töötajate tasu üldsumma (ilma nõukogu ja juhatuse liikme tasudeta) oli 539 991 krooni ja keskmine töötajate arv 6 töötajat. Nõukogu liikmetele maksti tasu 196 000 krooni ning juhatuse liikmele 166 000 krooni. Lepingute lõppemise puhul ei ole viimastele ette nähtud erakordseid kompensatsioone ega hüvitisi. Majandusaastal investeeringuid põhivarasse ja uurimis- ning arenguväljaminekuid ei ole tehtud kuid järgneval majandusaastal on plaanis uuendada olulises mahus kaupluste ning lao sisustust kasutades kapitalirenti. Järgneval 2006. majandusaastal on plaanis jätkata samadel tegevusaladel ning samades müügikohtades, käibe kasvu prognoos on ca 25%. Juhatuse liige _____________________________ 3
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. aktsia- või osakapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, ja võimaluse korral andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning andmed nende protsentuaalse osakaalu kohta äriühingu aktsia- või osakapitalis; Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on
MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne + lisad) ja tegevusaruandest, audiitori järeldusotsus ja lisad. + Tegevjuhtkonna deklaratsioon (lahutamatu osa). TEGEVUSARUANNE Ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE
realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui12 kuu jooksul bilansipäevast (näit. pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.); 4. sihtfinantseerimine. Põhivara sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. Pika- ja lühiajalised kohustused tuleb õigesti kajastada majandusaasta aruandes. Selleks tuleb pikaajalised kohustused üle vaadata ja tõsta järgmisel majandusaastal täitmisele kuuluvate kohustuste vastavad osad lühiajaliste hulka.
Kui terve kalendrikuu pole tööl oldud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Keksmine tasu=palgasumma : kalendaarne tööpäevade arv * hüvitatavad päevad Välja maksmine:palgapäeval või puhkusetasu eelviimasel tööpäeval Maksustatakse: nagu töötasu LAENUDE ARVESTUS LA Laenud: st tähtaeg kuni 12 kuud bilansipäevast. Lühiajaliseks loetakse pikaajalise kohustuse osa, mis kuulub tasumisele järgmisel majandusaastal. PA Laenud: st maksustammise tähtaeg järgmisel majandusaastal. Laenude arvestus tuleb täpsustada ettevõtte siseselt: · Kui ettevõttel on väike laenukoormus ja aruandlus koostatakse RP arvestuse väliselt, siis võib laenud kajastada ühel laenukontol ja laenugraafiku (-te) alusel koostada õige aruandlus. · Kui ettevõttel on suur laenukoormus või on palju erinevaid laenukohustusi, siis tuleb koostada täpne laenude arvestus, st iga laenuliik (või iga laen) erineval kontol.
intresse sõltuvalt ajatamisperioodi pikkusest. Milliseid materjale tuleb lisada ajatamistaotluse juurde? · Viimase majandusaasta bilanss, kui selle esitamise tähtaeg äriregistrile või maksuhaldurile ei ole veel saabunud. Kui aastaaruanne on esitatud äriregistrile ja andmed on seal sisestatud, pole neid vaja taotlusele lisada. Kui majandusaasta aruanne koostatakse kalendriaasta lõpu seisuga ning ajatamistaotlus esitatakse uuel majandusaastal, mil on möödunud üle 1 kuu eelmise majandusaasta lõpust, tuleb lisada ka selle perioodi bilanss. Näiteks, kui taotlus maksuvõlgade tasumise ajatamiseks esitatakse aprillis, on tarvis taotlusele lisada seisuga 31.12.xx majandusaasta eelbilanss ning perioodi 01.01.xx 31.03.xx bilanss; kui taotlus esitatakse juulis, on tarvis lisada uue majandusaasta bilanss seisuga 30.06.xx. · Kasumi aruanne (analoogselt nende perioodide osas nagu bilansi esitamine).
tuleb teha kanne äriregistrisse. Reservkapital igal majandusaastal kanda Reservkapital pole kohustuslik Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või reservkapitali vähemalt 1/20 olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal puhaskasumist, kui tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. põhikirjaga ei ole ette nähtud Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, suuremat eraldist.
hüvitamise summasid.Puhkusetasu reservi arvestus Puhkusetasu reserv on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib ettevõttel kohustus anda töötajatele puhkust (Eestis on minimaalne puhkuse kestus 28 kalendripäeva) ja maksta puhkusetasu. Majandusaasta lõpus on olukord, kus töötajatel on puhkus osaliselt või täielikult välja teenitud, kui seda kasutatakse järgmisel majandusaastal. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse aruandeperioodi kuluna, seoses millega tekib puhkusetasu reserv. Puhkusetasu arvestuse lausendid (1) Puhkusetasu reservi arvestus: D K Puhkusetasu reserv D D K Puhkusetasu reserv Puhkusetasu arvestuselausendid (2) Puhkusetasu maksmine: D Puhkusetasu reserv K K K K D Puhkusetasu reserv K K Töötasult maksude ja maksete deklareerimine ja maksmine Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku
2. lühiajaline eesmärk 3. ettevõtte rahanduse strateegiline plaan 4. taktikaline eesmärk vaid aruandeperioodiks 5. alati seotud ettevõtte positiivse majandustulemusega 2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest
4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele seaduse §-s 17 nimetatud raamatupidamistavale. Tegevusaruande koostamine Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus selle finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning arengusuundadest. Selles saad ettevõtjana selgitada plaane ja näidata tegevusi, mis ei kajastu raamatupidamise aruandes, kuid on olulised aruande lugejale. Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks. Audiitorkontroll või ülevaatus
Müügitulu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorite lõikes 3 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Tegevusaruanne Väljavõte raamatupidamise seadusest: § 24. Tegevusaruanne (1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. (2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas: 1) peamisi tegevusvaldkondi, toote ja teenusegruppe; [RT I 2008, 27, 177 jõust. 10.07.2008] 2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 3) olulisi uurimis ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;
Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.
aasta või vähem. Aastabilansi koostamisel kantakse lühiajaliste kohustuste hulka ka see pikaajaliste kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal. PIKAAJALISED KOHUSTUSED 19. Pikaajalised võlakohustused 20. Muud pikaajalised võlad 21. Pikaajalised eraldised Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena. AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse.
(IO) = 3 500 000 USD, projekti eluiga = 5 aastat, nõutav tulunorm (s.o. diskonteer imismäär; projekti kapitali hind) 20%, turu- uuringute kohaselt kujuneb müük = 85 ühikut (kaatrit) Aktsiaseltsi müügitulu lõppenud majandusaastal oli 15 miljonit EUR. Lisaks sellele on ettevõtte kohta mis on püsinud konstantsetena pikema aja jooksul: (1) varade käibekordaja on 1,25; (2) koguvõla ja müü¬gi suhe 0,25; (3) käibe puhasrentaablus on 5% ning (4) dividendide välja¬mak¬sekor¬da¬ja on olnud 30%.
tarbimiskoormus, arendatakse ja toetatakse nii elektri tootmise, ülekande, jaotuse kui ka tarbimise efektiivsemaks muutmist, sh toetatakse teadustegevust, tehnoloogiaarengut ja siiret siseriikliku oskusteabe olemasolu kindlustamisega ning tõhustatakse eelpoolloetletu parimaks võimalikuks rakendamiseks rahvusvahelist koostööd. Põlevkivi Põlevkivi tootmine. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. 2003/2004 majandusaastal müüs Eesti Põlevkivi 14,35 mln tonni põlevkivi, mis moodustas kogu põlevkivitarbest 92,7 %. Põlevkivi keskmine hind suurtarbijatele on täna 115-130 EEK/t ning reaalhinna tõusu aastani 2015 ette ei nähta. Põlevkivi hinda võib siiski tõsta keskkonnatasude järsk tõus. Põlevkivi tarbimine. Põlevkivi osakaal Eesti elektrimajanduse kütusebilansis on aastate jooksul näidanud vähenemise tendentsi, suurimaks põlevkivi tarbijaks on AS Narva Elektrijaamad 12 mln tonniga 2003.a
kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Vaba omakapital on jaotamata kasum. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist.Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingul ei pea olema reservkapitali. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidmiskohuslase finantsseisundit. Kasumiaruanne skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest, on lihtsam rakendada, rakendavad sageli väiksemad ettevõtted Kasumiaruanne skeem 2: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes, on
D Arvelduskonto K Osakapital 5 Inventeerimine Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku.
EE on koondanud energiakasutuse tõhusust tõsta aitava teabe avalikku Energiasäästu portaali internetis. 2008/09. majandusaasta jooksul muutusid võrgutasud kolmel korral: 2008. aasta 1. juulil, kui hakkas kehtima uus elektrienergia hind, 2009. aasta 1. jaanuaril seoses elektrienergia hinna indekseerimisega ning 2009. aasta 1. märtsil tulenevalt iga- aastasest korrigeerimisest. Jaotusvõrgu elektri jaotamise tasu langes 2008/09. majandusaastal kokku keskmiselt 1,5% võrra ning Põhivõrgu elektri ülekande võrgutasu keskmiseks kasvuks oli võrreldes 2007/08. majandusaastaga 3,6%. Kuna elektrihinnad on tõusnud igal aastal, siis võib öelda, et ega Eesti elektrihinnad ei lange ka tulevikus, kui ei mõelda välja täiuslikku elektritootmise süsteemi, mis võimaldab ka maksudel väheneda ja elektrit toota palju ja odavalt. Ei ole kahtlust, et lähematel aastakümnetel orienteerub maailm eeskätt tuumaenergeetika edendamisele
2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Seoses majandusaasta aruannete esitamisega äriregistrile on alates 1.jaanuarist 2010.a. sisse viidud muudatused. 3 1. Majandusaasta aruande üldsätted Majandusaasta aruande koostamine
jooksul. Mitterahalise toetusena saadud vara võetakse bilansis arvele tema õiglases väärtuses. Tekkiv kohustus kantakse tuludesse vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus (RPS § 22) Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus. Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. © 2014. Janek Keskküla
4. Inventeerimine. Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku.
objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Näide: põhivara soetusmaksumus on 10000 eurot ja eeldatav kasutusiga 10 aastat, siis aasta amortisatsioonisumma on 1000 eurot (10000/10=1000) Amortisatsiooninorm on 10% (1000/10000*100=10%)
Fantaasia. 2004. aasta aprillis alustas Tallink esimese laevakompaniina regulaarset laevaühendust Peterburi ja Helsingi ning Tallinna vahel. Uuel liinil hakkas sõitma reisilaev Fantaasia. 2004. aastal on AS Tallink Grupp Eesti üks suuremaid firmasid. Ettevõte opereerib üheksa reisilaeva ja kahe kaubalaevaga neljal liinil ja annab tööd 2800 inimesele, olles turuliider nii reisijate- kui kaubavedude osas. Tallink Grupp teenindas oma 2002/2003. majandusaastal Soome ja Rootsi liinidel kokku 2,6 miljonit reisijat, firma käive oli samal perioodil kolm miljardit Eesti krooni. 7 M/S Baltic Queen M/S Baltic Queen alustas Tallinna ja Stockholmi vahel liiklemist 2009. aasta kevadel. Oma uutel laevadel keskendutakse lisaks usaldusväärsele kvaliteedile ka keskkonnasõbralikkusele ja energia säästmisele. Pakutakse mugavust kõigile oma reisijatele ning luksuslikke tingimusi
o ettevõte saaks rendilepingult järgmise kolme aasta jooksul kahjumit 3 000 eurot aastas). Ettevõte kajastab bilansis kahjuliku rendilepingu suhtes eraldise summas 9 000 eurot (juhul kui diskonteerimise efekt on oluline, tuleks teise ja kolmanda aasta suhtes moodustatud eraldist diskonteerida). 12 4 ÜLESANDED 1. Firma toodab kohvimasinaid 1-aastase garantiiajaga. Varasematel aastatel on 2% müüdud masinatest tagastatud. Sellel majandusaastal müüs firma kohvimasinaid 50 000 euro eest. Tagastatakse 3 masinat, mille parandus läheb maksma 500 eurot. Koostada lausendid. 2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega. Amet Nimi Kuutasu Märkused Töölepinguga töötajad Firmajuht Sander Saar 2020.- KPM, elatisraha
o ettevõte saaks rendilepingult järgmise kolme aasta jooksul kahjumit 3 000 eurot aastas). Ettevõte kajastab bilansis kahjuliku rendilepingu suhtes eraldise summas 9 000 eurot (juhul kui diskonteerimise efekt on oluline, tuleks teise ja kolmanda aasta suhtes moodustatud eraldist diskonteerida). 12 4 ÜLESANDED 1. Firma toodab kohvimasinaid 1-aastase garantiiajaga. Varasematel aastatel on 2% müüdud masinatest tagastatud. Sellel majandusaastal müüs firma kohvimasinaid 50 000 euro eest. Tagastatakse 3 masinat, mille parandus läheb maksma 500 eurot. Koostada lausendid. 2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega. Amet Nimi Kuutasu Märkused Töölepinguga töötajad Firmajuht Sander Saar 2020.- KPM, elatisraha
o omanike poolt tehtud sissemaksed o omanikele tehtud väljamaksed o kasum või kahjum o arvestuspõhimõtete muutuste mõju o reservide suurendamine ja vähendamine Tegevusaruanne Ülevaade tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Ülevaade olulistest sündmustest majandusaastal Eeldatavatest arengusuundadest eelseisval majandusaastal Kommertspanga bilanss Panga bilansis on väike reaalvarade osatähtsus (4-7%) Omakapitali osatähtsus väike Kohustused on valdavalt lühiajalised Bilansivälised kohustused Kohustusi, mille puhul eksisteerib võimalus, et nende täitmiseks tuleb ettevõttel teha rahalisi väljamakseid, kuid ei ole teada millal ja kas see üldse toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Neiks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid (ka tuletisväärtpaberid). Reitingute vajalikkus:
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Majandusaasta aruanne koostatakse OÜ Rimester poolt programmis toodud arvestusregistrite põhjal. Majandusaasta aruanne on koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamise tavale ja on vastavuses raamatupidamisseadusega. Majandusaasta aruande kinnitavad juhatuse liikmed ja esitavad äriregistrisse. Majandusaastal juhatuse liikmetele tasusid ei makstud. 10 3 ENESEANALÜÜS Tulin Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestust õppima kindla eesmärgiga omandada kindlad kompetentsed oskused ja teadmised ennekõike raamatupidamisest, aga ka majandusest ja õiguse valdkonnast. Olen senise õppe ja prakilise kogemusega aru saanud, et laiahaardelisus on ühe hea raamatupidaja üks märksõnu. Selle laiahaardelisuse seoksingi
(8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 3200–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. (9) Käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või juhul, kui isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal. Mõistetava rahalise karistuse ülemmäär ei tohi sel juhul ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära. § 45. Vangistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. (2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või
9.3 Eraldised Ainukeseks eraldiseks võib XXXX OÜ-s nimetatada puhkusetasueraldist. See on aruandeaastal välja teenintud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib tööandjal kohustus anda töövõtjale puhkust ja maksta selle eest puhkusetasu. Majandusaasta lõpus tekib olukord, kui töövõtja ei ole osaliselt või täielikult oma puhkust ära kasutanud ja otsustab selle ära kasutada alles järgneval majandusaastal. Sellisel juhul arvestatakse puhkusetasu kuluks tekkepõhiselt, mitte aga perioodil, kui toimub puhkusetasu tegelik väljamaksmine. Ettevõtte kajastab aruandeperioodil välja teenitud puhkusetasu kuluna ning sellega tekib puhusetasueraldis. 9.4 Muude lühiajaliste kohustuste ja ettemaksete arvestus Ettemaksud tekivad juhul, kui ettevõte saab raha enne kui kaup lähetatud või teenus osutatud. Ettemakstud summad kajastatakse müügituluna siis, kui kaup on üle antud või teenus on
väljamaksed) · omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil tehtud muutusi ettevõtte omakapitalis omanike poolt tehtud sissemakseid omanikele tehtud väljamakseid kasum või kahjum arvestuspõhimõtete muutuste mõju reservide suurendamine ja vähendamine. Tegevusaruanne: · ülevaade tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel · ülevaade olulistest sündmustest majandusaastal · eeldatavatest arengusuundadest eelseisval majandusaastal. Reitingute vajalikkus: · Investori seisukohalt: hinnata krediidiriski, määrata investeerimiskõlbulikkus, võrrelda erinevaid emitente. · Emitendi seisukohalt: suurendada usaldusväärsust ja tuntust, finantseerimine odavam, ligipääs teatud investorite grupile. 16 Standardiseeritud reitingute olemasolu vähendab tehingukulusid, kuna aktsepteeritud
suurenedes eelmise perioodiga 13 % ( 2009.a. 258 301 krooni) ja põhivara kulumi moodustas 93 708 krooni, mis eelmise majandusperioodiga võrreldes kasvas 21 % ( 2009.aastal 77 176 krooni). Käesoleval perioodil saadi majandustegevuse tulemusena 47 685 krooni kasumit. Kasum kasvas eelmise aastaga võrreldes 282 % ( 2009.a. 12 458 krooni ). Aruandeperioodil investeeriti materiaalsesse põhivarasse 83 623 krooni. Soetati seadmed sõõrikubaari. Treegeri Kohviku OÜ keskmine töötajate arv majandusaastal oli kolmteist inimest. 2010.aastal moodustasid ettevõtte tööjõukulud 764 447 krooni. Ettevõtte juhatus on kahe liikmeline. Juhatuse liikmetele maksti aruandeaastal juhatuse tasu 66 000 krooni. Juhatuse liikmetele nende lepingu lõpetamise korral hüvitist ei maksta. Treegeri Kohviku OÜ põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal on käibe kasvu suurendada, selleks laiendatakse kaupade sortimenti ja mitmekesistatakse menüüd veelgi. Eesmärk on firma
................................................................................................................. 36 Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne......................................................................................................36 37 38 TEGEVUSARUANNE · aruandeaasta peamised tegevusvaldkonnad olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX · olulisemad sündmused majandusaastal olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX · eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal on XXXXXXXXXXXXXXXXXXX · olulisemad arenguaastal tehtud ning lähitulevikus kavandatavad investeeringud · keskmine töötajate arv majandusaastal oli 3 inimest töötajatele arvestatud tasu üldsumma oli 59 666 krooni. Ettevõtte peamised finantssuhtarvud: 2008 2007
· omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist · tehingud omaaktsiatega; · aktsiate ja osade tühistamised; · reservide suurendamised ja vähendamised · muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud Tegevusaruanne ja audiitori järeldusotsus · Koostab tegevjuht · ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus tema finantsseisundi ja tegevuse hindamisel; · olulistest sündmustest majandusaastal, mis oluliselt mõjutasid või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi; · eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal; · kirjeldatakse olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; · avalikustatakse ja kõrgema juhtorgani liikmete aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused;
mõju all olevatele asutustel aga saadab asutuse finantsjuht kirja tegevusaruande kohta mille nad peavad meile tagastama 20. aprilliks 2015. a. Tegevusaruande eesmärk on anda ülevaade kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest ja asjaoludest, millel on määratav tähtsus KOV konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, KOV konsolideerimisgrupi olulistest sündmustest ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Seejärel tulevad konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanded, mille toon välja alljärgnevalt: konsolideeritud bilanss konsolideeritud tulemiaruanne konsolideeritud rahavoogude aruanne konsolideeritud netovara muutuste aruanne 15 eelarve täitmise aruanne aastaaruande lisad
Väikearvelduslaenu limiit seotakse kliendi arvelduskontoga, mis võimaldab minna arvelduskonto seisuga miinusesse. Tagasimaksmise allikas on jooksva majandustegevuse positiivne rahavoog ning krediidi välja- ja tagasimakseid võib teha igas summas fikseeritud limiidi piires. Väikearvelduslaenu lepingu sõlmimine on tasuta. Nõuded taotlejale: registreeritud Eesti Vabariigis; vähemalt 2 aastat majandustegevust; eelneval 2 majandusaastal ja jooksval perioodil kasumis; regulaarsed laekumised arvelduskontole vähemalt 6 viimasel kuul; taotleja ja omanike laitmatu reputatsioon; puuduvad kehtivad maksehäired ja maksuvõlad. Tagatis: Väikearvelduslaenu limiidi tagatiseks piisab eraisikust omanike käendusest. Täiendavaid kulusid seoses tagatise seadmisega ei kaasne. 18 4. DANSKE BANK 4.1. Arvelduslaen
potentsiaalsetele investoritele ja laenuandjatele. 5.3 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk.1 Omakapital Soliidsuskordaja= x 100 Kogukapital 2012. aasta soliidsuskordaja : 329 528 x 100 =0,6575 x 100 =65,75 501 197 2013. aasta soliidsuskordaja : 346 656 x 100 =0,7432 x 100 =74,32 466 456 2014. aasta soliidsuskordaja : 262223 x 100 =0,5823 x 100 =58,23 450 299 2012. ja 2013
Orgaaniliste väetiste kuludest kantakse jooksva perioodi kuluks 50%, ülejäänu järgmise aasta kuluks. Jooksva aasta kulud rühmitatakse vastavalt ettevõtte kuluarvestussüsteemile. Töötasu: tootmistöötajate töötasu koos inimtööjõukuluga määratakse kindlaks tööde mahtude järgi tööliikide viisi tootegruppide kaupa. Sisaldab lisaks otsesele palgale ka riiklikke makse ja puhkusetasusid. Söödad: kogukulu arvutatakse lähtudes loomade söödavajadusest majandusaastal ja söödabilansist eelmise aasta saagist planeeritava aasta saagini keskmises ühiku omahinnas. Seemned: seemnete kuluna arvestatakse seemnete maksumust, kusjuures oma ettevõttes toodetud seeme kantakse kuluks omahinnas, ostetud seemne puhul aga soetusmaksumuses. Väetised ja taimekaitsevahendid: selle kulurühma maksumuse leidmiseks kavandatakse enne koguselised kulud kultuuride viisi (väetus- ja
sealhulgas: 1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule; 2) juriidilisi või muid sisenemistõkkeid kaubaturule; 3) kaupade nõudlust ja pakkumist; 4) ostjate, müüjate ja lõpptarbijate huvisid. 7.2. Käive ja selle arvutamise alused Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) §-s 34 nimetatud vastavas juhendis sätestatu kohaselt arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste müügitulu (netokäive). (2) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste sissetulekute summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks: 1) intressitulu ja teised sarnased tulud; 2) tulu väärtpaberitest; 3) tulu osalustest ettevõtjates; 4) komisjoni- ja teenustasud; 5) finantsoperatsioonidest saadud puhaskasum; 6) muud tegevustulud.
D: Lühiajaline laen (laenusumma) D: Intressivõlg (arvestatud intress) K: Arvelduskonto (laenusumma + intress) Kui pangakontolt tasutakse kohe laenuintress, siis intressikohustust ei ole vaja kajastada, vaid intressikulu kajastatakse kohe perioodi finantskuludesse D: Finantskulu K: Arvelduskonto Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil on pikaajalise laenu see osa, mille tasumise tähtaeg on järgmisel majandusaastal ja kuulub lühiajalistes kohustustes kajastamisele. Selleks koostatakse lausend, millega vähenevad pikaajalised kohustused ja suurenevad lühiajalised kohustused: D: Pikaajalised laenud K: Pikaajalise laenukohustuse tagasimakse järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Konverteeritavad võlakohustused tekivad võlakirjadest, mille omanikel on õigus vahetada need raamatupidamiskohustuslase aktsiate vastu. Neid võlakirju nimetatakse vahetusvõlakirjadeks
Majandusaasta aruande koostamise etapid: 1.raamatupidamise aastaaruande koostamine 2.tegevusaruande koostamine 3.audiitorkontroll 4.majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi 5.katmise otsuse tegemine 6.majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus selle finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning arengusuundadest. Selles saad ettevõtjana selgitada plaane ja näidata tegevusi, mis ei kajastu raamatupidamise aruandes, kuid on olulised aruande lugejale. Töökeskkond ja personal 1.1 Töötajate värbamine Töötajate leidmiseks ning töökuulutuste avaldamiseks on erinevaid kanaleid, millest riigi pakutav (töötukassa) on tasuta ning teenusepakkujate omad tasulised. Levinuimad töötajate
Varade kogumaht on kasvanud. OÜ Sternhill on suutnud majanduskriisi tingimustes tööd jätkata ja riskide hajutamiseks oma tegevust laiendada. Ettevõttepraktika aruanne 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ... põhitegevuseks on hoonete üld-ja eriehitustööde ning hoonete remonttööde osutamine. Eesti ehitusturul on palju ebaausat konkurentsi pakkuvaid ettevõtteid. Sternhill OÜ põhieesmärgiks on käesoleval majandusaastal tegevuse laiendamine. Põhilised investeeringud suunatakse põhitegevusse. Riigihangetel osalemine tähendab töötamist minimaalse marginaaliga, 7 ... 10 protsendilise kasumiga ja pidevat käibevahendite nappust. Hangete tingimustesse sisse kirjutatud, et arved esitatakse alles pärast tööde akteerimist, akteeritakse korraga umbes kuu aja tööd ja arved kuuluvad väljamaksmisele 45 päeva pärast arve esitamist. ..
aktsiate tagasiost toimus käesoleval aastal ja ülekurssi ei tekkinud. Ettevõtte raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19 4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse igaaastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Põhikirja järgi kantakse reservkapitali 10%, reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Muid reserve peale reservkapitali ei ole moodustatud. Reservkapitalikanne: D Kasum K Reservkapital 4.3 Ülekurss
Ettevõtte üldiseloomustus 3 AS-i Tallinna Lennujaam kui kontserni emaettevõtja tegevusvaldkonnaks on talle kuuluvate lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennujaamadega seotud ettevõtete teenindamine. Lennujaama aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. korraldusele nr 782-k ühendati 2005. majandusaastal AS-ga Tallinna Lennujaam AS-id Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam, Kuressaare Lennujaam ja Kärdla Lennujaam. Kuressaare lennujaama halduses on Ruhnu saarel asuv murukattega lennuväli ning Pärnu lennujaamale kuulub samaväärne lennuväli Kihnu saarel. Regionaalsed lennujaamad on vajalikud riigile regionaalse transpordipoliitika teostamiseks ning ei ole kasumit tootvad üksused. 2006. aastal eraldas riik nimetatud lennujaamade tegevuskulude katteks 10 miljonit krooni (2005. aastal 9 milj kr)
eesmärgi kohaselt äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. 19 Finantsanalüüsiks on võimalik kasutada nii ettevõtetes raamatupidamisseaduse alusel koostatud kohustuslikke aruandeid kui ka muud ettevõttes esitatavat infot. Majandusaasta aruanded on avalikult kättesaadavad, st neid saab kasutada info välistarbija (ingl outsider).
tähendab, et ettevõtte juhid on oskuslikumalt osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. 6.2 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk. · 2009. aasta soliidsuskordaja: · 2010. aasta soliidsuskordaja: · 2011. aasta soliidsuskordaja: · 2012. aasta soliidsuskordaja: ICT Support OÜ soliidsuskordajad nelja aasta lõikes on üle keskmise head, ulatudes enamjaolt üle 60%. See peegeldab head ettevõtte finantsstruktuuri juhtimist ning lisaks tähendab see seda, et ettevõttel on kergem pankadelt laenu saada, seega saavad nad raskuste
annaabi.ee 
