Arvestades meie ajalugu, kus me oleme 10-15 aasta pärast (0)

Eesti on oma ajaloopoolest väga noor riik. Kui jätta välja esimene Eesti Vabariik, on meie ajalugu vaid 18 aastat, me oleme selle ajaga väga palju saavutanud. Oleme näidanud, et endine orjarahvas suudab iseseisvalt, ilma suuremate abita , enda riigi väga hästi toimima panna. Nüüd oleme me juba nii kogenud ja arenenud, et saame enda kogemusi jagada ka neile riikidele, kel seda vaja on, nagu näiteks Gruusia . Aga me ei saa jääda loorberitele puhkama. Kuigi me oleme arenenud kiiremini kui ükski teine endise NSV-liidu liikmesriik, on meil veel suur maa minna, et jõuda samale tasemele igas eluvaldkonnas Lääne-Euroopaga.
Ennustamine on tänamatu amet, aga riigi tulevast positsiooni ja arengutaset on võimalik ette prognoosida. Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast?
Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase keskmine kuupalk 40000 Eesti krooni, nagu prognoosis peaminister Andrus Ansip .
„Kümne aasta pärast me tahame, et oleks palju rohkem seda, mis praegugi on hää. Ja palju vähem seda, mis ei ole.”, nii ütles Toomas Hendrik Ilves enda vabariigi aastapäeva kõnes, ja see väide on ka väga tõene, süües kasvab ju inimestel isu, ja praeguse edu kõrval võibki võhikule tunduda, et Eesti majandus kasv jääb ka tulevikus kõrge ja et keskmine palk kerkib 10-ne aastaga 40000-le Eesti kroonile ja kõik vähem, kaasaarvatud ka see, mis meil praegu on tundub tühise ja halva kvaliteediga.
„Eesti riik on tugevam kui varem, oma iseolemises ja selle igapäevases tagamises. Eesti on maailmas suurem kui varem, sest me oleme võtnud vastutuse väärilise riigina riikide peres, nagu ütles ette juba meie iseseisvusmanifest .”
Jah, Eesti saab pidada end täisväärtuslikuks riigiks, meil on olemas enda maavarad põlevkivi näol, meil on olemas toimiv ja konkurentsivõimeline majandus. Kõik on seni olnud tõusuteel, aga 10 aasta pärast võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui me elame silmaklappidega, ega näe, mis meie ümber toimub.
Presidendi arvates peaksime me hakkama rohkem hoolima ligimese ja iseenda eludest, sest kogu meie endi kui ka meie riigi saatus on meie kätes, meie oleme need, kes kujundavad meie Vabariigi tulevikupilti. Eesti majandus on praegu palju tugevam maailmamajanduse raputustele ja löökidele, kuid nagu näitab eelarvedefitsiit ja teised majanduslikud probleemid ei pääse ka meie tagasilöökidest. Presidendi arvates sõltub Eesti heaolu ja korrasolek meie endi tahtmisest ja sellest kuidas me suudame ülejäänud Euroopaga koostööd teha, nüüd, kus me oleme Euroopa Liidu liikmed on ka suure tõenäosusega meie riigi püsivus enamvähem garanteeritud, see milline on meie heaolu, see on meie enda teha, ja seda näitab vaid aeg.
Elektrimajandus 10-ne aasta pärast
Elektrimajanduse tulevikuvisioonid ja vajadused on tänaseks kardinaalselt muutunud võrreldes möödunud dekaadi keskpaigaga – EL liitumisega on tõstatunud rida võimalusi, nõudeid ja piiranguid, edasi on arenenud elektri tootmise tehnoloogiad. Tänaseks on elektrimajanduse planeerimine muutunud tehnoloogiakesksest looduskeskkonna keskseks .
Samuti on muutunud arengutempo, kus elektrimajanduse planeerimine pikemaks ajaperioodiks on muutunud järjest komplitseeritumaks, seda eriti peatselt avaneva elektrituru valguses. Sel põhjusel ongi elektrimajanduse arengukava kirjeldatav protsessina, kus reaalselt planeeritakse tegevusi vaid kolmeks aastaks, tuues siiski ära ka hetkeolukorrast lähtuva parima võimaliku tee kümne aasta perspektiivis.
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 strateegiliseks eesmärgiks on tagada turumajanduse tingimustes Eesti rahvusliku elektrisüsteemi optimaalne funktsioneerimine ja areng ning tarbijate nõuetekohane varustamine elektriga pikaajalises perspektiivis võimalikult madalate hindadega. Seejuures täidetakse kõiki töö- ja varustuskindluse ning keskkonnanõudeid, kaetakse kohaliku elektri tootmisvõimsusega sisemaine elektriline tarbimiskoormus, arendatakse ja toetatakse nii elektri tootmise, ülekande, jaotuse kui ka tarbimise efektiivsemaks muutmist , sh toetatakse teadustegevust, tehnoloogiaarengut ja –siiret siseriikliku oskusteabe olemasolu kindlustamisega ning tõhustatakse eelpoolloetletu parimaks võimalikuks rakendamiseks rahvusvahelist koostööd.
Põlevkivi
Põlevkivi tootmine. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. 2003/2004 majandusaastal müüs Eesti Põlevkivi 14,35 mln tonni põlevkivi, mis moodustas kogu põlevkivitarbest 92,7 %. Põlevkivi keskmine hind suurtarbijatele on täna 115-130 EEK/t ning reaalhinna tõusu aastani 2015 ette ei nähta. Põlevkivi hinda võib siiski tõsta keskkonnatasude järsk tõus.
Põlevkivi tarbimine. Põlevkivi osakaal Eesti elektrimajanduse kütusebilansis on aastate jooksul näidanud vähenemise tendentsi, suurimaks põlevkivi tarbijaks on AS Narva Elektrijaamad 12 mln tonniga 2003.a. Põlevkivist toodavad elektrit ja soojust ka Ahtme, Kohtla-Järve ja Sillamäe elektrijaamad. Peale põletamise elektrijaamades kasutatakse põlevkivi õli tootmiseks ja keemiatööstuses - 2003.aastal kasutati põlevkivi õli- ja keemiatööstuses 2,8 miljonit tonni.
Põlevkivi varud. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna lähtuvalt elektrijaamade tehnilis -majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Tegutsevate AS Eesti Põlevkivi kaevanduste ja karjääride aktiivsest tarbevarust jätkub praeguse tarbimismahu (@15 mln t/a) juures 2020. aastani. Kui tarbimismaht ei vähene tuleb viieteistkümne aasta pärast avada uusi kaevandusi, tarbimismahu kasvu korral juba varem. Lisaks AS Eesti Põlevkivi kasutuses olevale varule: 1)avas 2003. a oma põlevkivikarjääri Kiviõli Keemiatööstus OÜ Põhja-Kiviõli kaeveväljal (põlevkivivaru ~25 miljonit tonni). 2) väljastati 2004. a maavara kaevandamisluba VKG Aidu Oil OÜ-le Ojamaa kaeveväljale (põlevkivivaru 65 miljonit tonni).
Sellest tuleb selgelt välja see, et Eesti ühe olulisema maavara, põlevkivi varud on ammendumas, järelikult tuleb otsida enda kogemustele vastavat eriala väljaspool Eestit, seda Eesti praegu ka üritab, soovides hakata tootma Jordaania põlevkivist õli, põlevkivi on küll teistsuguse ehitusega, kuid nendest probleemidest üritatakse vabaneda .
Võib väita ka, et Eesti üheks suurimaks probleemiks tulevikus võib saada ka energiapuudus , millega oleks meil võimalik asendada põlevkivi? Suurt millegagi ja väljast tooraineid sisse vedada oleks ka kulukas ja mitte kuigi perspektiivikas tegevus.
Veel üks probleem, mis kerkis üles ka presidendi kõnes oli ajude pidev väljavool Eesti Vabariigist. Kas me oleme siis tõesti nii ihned, et ei suuda maksta tipparstidele ja teistele tippteadlastele korralikku palka? Mina arvan, et ei ole, pigem oleme me lihtsalt veel oma mõtlemisega kinni Nõukogude ajas. Me peame muutma enda suhtumist ja mõtteviisi, et sammu pidada Euroopa arengutempoga.
Tänasel Eesti Vabariigil on probleeme palju ja Eesti areng järgmise 15 aasta jooksul sõltub suuresti just nende probleemide lahendamise kiiruses. Kui me ei suuda neid probleeme, mis eelneva 15 aastaga on tekkinud, kiiresti lahendada, on minu meelest võimalik, et 15 aasta pärast Eesti Vabariiki kui sellist ei eksisteerigi, vaid me oleme viimasel ajal suur agressiivsust üles näidanud Venemaa koosseisus (suured pinged ja sõjaoht Gruusia ja Venemaa vahel).meiegagi võib ju juhtuda see, mis toimub Gruusias, jah,me võime praegu olla kindlad Euroopa Liidu kaitsele, aga kui kaua ja kas üldse tahab Euroopa Liit astuda konflikti Venemaaga, riikide üle, mis niigi on ajalooliselt kuulunud Venemaa koossseisu? Kui juhtub see, mida on juhtunud ajaloos varemgi, siis ma arvan ja kardan , et Venemaa suurema agressiooni korral, loovutab Euroopa Liit Balti riigid sama kergelt kui seda tegid Prantsusmaa ja Suurbritannia enne Teist Maailmasõda.