Referaat "Forell ja kaheksajalg" (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kokk
Lenne Lõiv
Forell ja kaheksajalg
referaat
Juhendaja : Elle Möller
Pärnu 2009
Sisukord:
1)Forell
2)Kaheksajalg
Sissejuhatus
Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki .
Forell
Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad . Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt .
Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe ( Salmo ), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus)

Forellid Eestis

Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm ( morfa ) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe.

Bioloogia

Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt jahedaveelisi veekogusid.
Kaheksajalg
Harva õnnestub tuukril suurt kaheksajalga näha. See peajalgne mollusk (peajalgseteks nimetatakse neid molluskeid, kes haarmete abil liiguvad) on kavalam kõigist oma suguvendadest.
Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol, ta on paljas . Kuid ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Räägitakse, et kui kaheksajalg magab , siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe . Need haarmed on nagu valvurid : nad peavad õigel ajal oma magavat peremeest ligineva hädaohu eest hoiatama.
Muide, kaheksajalg valib endale harilikult "magamistoaks" varjatud koha, peidiku. Pisike kaheksajalg poeb just nagu hälli mõnesse tühjaks jäänud suurde merekarpi. Poeb sisse ja tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale, tõmbab enda järel "karbikaane" kinni.
Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus , mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes.
Hädaohu puhul paiskab kaheksajalg välja tinditaolist vedelikku. See tindipilv jääb suitsukattena vette hõljuma ja omandab kaheksajala keha piirjooned. Kaheksajala "viirastus" juhib vaenlase tähelepanu kõrvale.
Otsekui kikivarvul liigub kuni 3 meetri pikkune ja 25 kg raskune kaheksajalg mööda merepõhja. Oma kentsaka keha ja suurte uudishimulike öökullisilmadega meenutab ta viirastuslikku inimolendit. Ujudes liigub kaheksajalg jälle tagurpidi , selg ees. Väljapaisatavad veejoad paiskavad looma mõne meetri võrra tagasi.
Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta kividest, molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits.
Kaheksajalg on loomult õige ettevaatlik ja uudishimulik . Uudishimulikkus on hädavajalik mistahes röövloomale. Ja röövloom just kaheksajalg ongi. Ablas ja ründehimuline.
Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad . Lähedasel sugulasel – kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid . Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima, hammustades endalt ükshaaval ära kõik haarmed, seejärel aga surevad. Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut.
Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks . Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega.
Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi.
Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast , kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära.
Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli mängida.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Forell

http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.ht m

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.ht m