50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KKrissuKK
Õppematerjali autor
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevu
Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaa
Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja nägemiskeskus. Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis
1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordse
Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri
5 6 7 8 www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvidele veel hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone verre. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid, kuid nende ainete mõju on pikaajalisem. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide hulka veres. Hormoonid on väga aktiivsed, ka väike hulk ainet mõjutab elundite talitlust. Igal hormoonil on oma ülesanne, mõjutab kindlat kude või elundit. Hormoon toimib ainult sellele rakule, millega ta sobib. Tähtsamad sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, munasarjad, munadid.
Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid