Kaheksajalg (1)

Kaheksajalg
Üldandmed
- Selts: kaheksahaarmelised
- Sugukond : päriskaheksajalgsed
- Perekond ja liik: Octopus vulgaris
- Pikkus: kuni 3 meetrit
- Kaal: kuni 25 kilogrammi
- Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem
- Munade arv: kuni 150 000
- Koorumisaeg: 4-6 nädalat
- Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad
- Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised
- Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem
Välisehitus 

• Väline koda puudub.
  
• Kotikujulise kehaga .
  
• Jalad ja uimed puuduvad.
  
• Suu ümber 8 kombitsat.
  
• Kombitsatel iminapad ja meelerakud .
  
• Pea külgedel suured silmad.
  
• Papagoi noka taolised lõuad.
  
• Keha katab mantel .
  

Siseehitus 

• Selgrootud .
  
• Seljaosas plaatjas sisemine toes .
  
• Soole tagaosa lähedal tindinääre.
  
• Hästiarenenud närvisüsteem ja aju.
  
• Avatud vereringe.
  

Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta kividest, molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits. Räägitakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe . Need haarmed on nagu valvurid : nad peavad õigel ajal oma magavat peremeest ligineva hädaohu eest hoiatama.Ta liigub edasi ujudes või oma paljude kombitsate abil roomates. Päeval poeb kaheksajalg peitu ja jälgib ümbrust. Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega . Ujudes liigub kaheksajalg tagurpidi , selg ees. Väljapaisatavad veejoad paiskavad looma mõne meetri võrra tagasi.Kaheksajalg tuleb hämaruse saabudes oma urust välja ja suundub jahile. Tema lemmiktoiduks on krabid ja vähilised, kuid ta sööb tegelikult kõike, mis on ta haardeulatuses. Kaheksajalg on suurepärane ujuja ja enamuse oma saagist püüab ta siiski kinni järsku rünnates. Ta on hästi relvastatud. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Maskeerunud kaheksajalg viskub möödaliikuva saagi peale ja halvab selle oma mürgi abil. Tema kombitsad on tugevad ja liikuvad ning varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi kinnihoidmiseks.Paarituvad kaheksajalad näevad välja nagu nad veaksid teineteist kättpidi. Tegelikult pumpab isane emasele viljastamiseks seemnerakud piki oma kuju muutnud kombitsat laiali. Paaritumine võib kesta kuni tund aega. Nädal pärast viljastamist muneb emasloom pessa suure hulga mune, mis meenutavad väljanägemiselt viinamarjakobaraid. Emasloom valvab mune nelja kuni kuue nädala kestel, puhastab ja pumpab neile pidevalt värsket vett juurde. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks . Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Kooruvad vastsed meenutavad oma väljanägemiselt pisikesi 3 millimeetri suuruseid kaheksajalgu. Nad hõljuvad umbes kuu aega planktonina vees, enne, kui meerpõhjas maanduvad ja seal suureks kasvavad. Umbes 200 000-st koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise , haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid . Võimaluse korral põgneb kaheksajalg ründaja eest inertsi abil ümber pöörates. Ta võib ka varjuda kitsastesse ligipääsmatutesse pragudesse, mis on ründajatele kättesaamatud.Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Kaheksajala üheks tähtsamaks enesekaitse meetodiks on tema kavalus, mida ta kasutab oma ohvrite püüdmisel. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast, kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära.Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli mängida.
Huvitavat:

• Esimene tint valmistati kaheksajala tindist.
  
• Kaheksajalgade varjupaiga võib ära tunda sissekäigu ees lebavate munakoorte järgi.
  
• Kui kaheksajalg kaotab ühe oma kombitsatest, võib talle uus kasvada.
  
• Kaheksajalg on õppimisvõimeline.
  
• Kaheksajalad on suguluses harilike aias elutsevate tigudega.
  
• Tuukritel õnnestub harva kaheksajalga näha.
  
• Kaheksajalad suudavad keerata lahti purgi , kus on nende toit sees.
  

Kasutatud kirjandus :
- http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.ht m
- http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.ht m
- http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kaheksajalg_liina.ht m
- http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&q=kaheksajalg&um=1&ie=UTF -