Maitsmine, haistmine, kompimine (0)

MAITSMINE, HAISTMINE
JA KOMPIMINE
Maitsmine
Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste
ehk maitsete tajumine.
Inimese maitsmiselund on keel.
Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui
keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne.
Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka
nii hästi maitset.
Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette
valmistamine.
Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb.
Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade
närvirakud on kahjustunud.
Neli põhimaitset
Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput.
Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus
ühtlaselt paigutunud.
Haistmine
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine.
Inimese haistmiselund on nina.
Ka haistmisel tajume me aine keemilisi osakesi, kuid need on õhus.
Inimene suudab eristada tuhandeid lõhnu, kuigi tema
haistmismeel pole kuigi hästi arenenud.
Mida vähem on lõhnainet, seda keerulisem on inimesel
lõhna ära tunda.
Vähesel määral jõuab lõhn haistmiselundisse ka suust ja
tänu sellele tunneme me söömisel peale toidu maitse ka
toidu lõhna.
Haista saab vaid neida aineid, mis eraldavad õhu molekule.
Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, kui haistmiseluni
rakud on kaetud paksu limaga.
Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt
kiiresti.
Igal inimesel on erinev lõhn.
Kuidas täpselt haistmine käib?
1) Hingame aineosakesed sisse.
2) Osa neist satuvad ninasõõrme haistmispiirkonda, kus on palju
haistmisrakke.
3) Aineosakesed lahustuvad ninaõõnes olevas limas, mida eritavad
näärmerakud.
4) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmiserakkude
karvakesi ja põhjustavad närvirakkudes närviimpulsse.
5) Närviimpulsid kanduvad mööda haistmisnärve peaaju piirkonda,
kus lõhnad eristatakse ja kindlaks määratakse.
Kompimine
Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri,
suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms.
Naharetseptorid tagavad kompimistundlikuse.
Nahas olevad retseptorid tajuvad puudutust,
survet, valu, külma ja kuuma.
Ka nahk on meeleelund.
Kompimist tagavad tunderakud paiknevad
ebaühtaselt üle keha. Kõige tundlikumad on
sõrmeotsad, jalatallad ja huuled.
Kompimine pole inimesel üks tähtsamaid
elundeid.
Täname tähelepanu
eest! (:
Maidla 2012