Meeled, aju ja närvid (0)

Meeled, aju ja närvid
Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid . Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks.
Kuidas silmad näevad?
Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ).
Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks.
Kuidas kõrv kuuleb ?
Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju.
Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides.
Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeeleks.
Inimsilm seestpoolt
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine.
Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele.
Silm on nägemiselund.
Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
Aju ja närvid
Aju on keha juhtimiskeskus. Närvid kannavad sõnumeid aju ja ülejäänud keha vahel. Närvid ulatavad sinu seljaajust üle kogu keha.
Aju ja seljaaju moodustavad närvisüsteemi.
Närvid
Närvid kannavad ajju informatsiooni, neid teateid õmbritsevat, mida saadakse silmade ja teiste meeleelundite kaudu. Selle informatsiooni põhjal otsustab aju, kuidas keha peqab käituma. Aju saadab kehale käsklusi närvide kaudu.
Neuronid
Ajus talletavad informatsiooni rakud, mida nimetatakse neuroniteks. Nad ka sorteerivad seda informatsiooni, sest on omavahel ühenduses.
Aju eri osadel on erinevad ülesanded. Aju kõige suurem osa, suuraju , hoolitseb mõtlemise ja mälu eest.
Kas tead?
Ajus on 100 miljardit neuronit (närvirakku), ja igaüks neist on ühenduses veel tuhande närvirakuga.