Värviõpetuse referaat (0)

Sisukord

SISEJUHATUS 2
VÄRVIRING 4
VÄRVI OMADUSED 5
Värvi toon 5
Värvi heledus ja tumedus 5
Värvi küllastus 6
Värvi subjektiivsed omadused 6
Soojus ja külmus 7
Kergus ja raskus 7
VÄRVIPSÜHOLOOGIA 8
PUNANE 8
ORANZ 8
SININE 9
LILLA 9
ROHELINE 9
KOLLANE 10
VALGE 10
HALL 11
MUST 11
VÄRVIKOMBINATOORIKA 12

SISEJUHATUS

Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta – mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade.

VÄRVIRING

Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastest värvidest, võiks selles eristada keskmiselt 150, maksimaalselt kuni 180 tooni.

VÄRVI OMADUSED

Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus ; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused.

Värvi toon

Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130-140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust , mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: ploomlilla, oliivroheline, mereroheline, veripunane, sitikmust, kristallvalge, kohvi koorega , kakaovärvi, asphalt , roostepruun jne. Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi.

Värvi heledus ja tumedus

Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda.
Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav.

Värvi küllastus

Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes.
Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks.
Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone ehk värvivarjundeid.
Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusenaon värvipigmendi osa väike, musta ja valge aga palju.Kõige küllastunum värv on sinine. Kõige vähemküllastunud värv on kollane.

Värvi subjektiivsed omadused

Värvide soojust ja külmus; kergust ja raskust; kaugust ja lähedust tajuvad inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks.

Soojus ja külmus

Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid.
Sinine assotseerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranžkollast, kõige külmemaks lillakassinist.

Kergus ja raskus

Värvi kergus ja värvi raskus oleneb värvikoostisest ja pääseb mõjule suurel pinnal. kerguse annab värvile puhtus ja valge sisaldus. Raskena mõjuv värv on tume ja segatud kokku paljudest tumedatest pigmentidest. Värv võib mõjuda raskena ka siis kui aluspind on tume. Hele aluspind annab värvile alati kergust ja sära.

VÄRVIPSÜHOLOOGIA

Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5 meelega – nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele.
Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida.

PUNANE

Punane on energia ja aktiivsuse värv. Ta on võitlev, ärritav, isekas ja agressiivne. Tõstab vererõhku ja pulsisagedust. Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi, rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Inimene, kes armastab punast värvi, on valmis iseendale uusi ülesandeid otsima ning nende lahendamiseks kogu oma jõu ja võimed mängu panema .
Punane erutab ja kütkestab vaatajat . Kuningarüüd on sageli olnud punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased.

ORANZ

Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega.Oranz sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust , võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.

SININE

Sinine rahustab meeli, lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia . Teda on peetud ka hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda , tagasihoidlikkusele.

LILLA

Lilla püüab ühendada punase impulsiivsuse ja sinise pehme alistuvuse, esindades niimoodi ühildumist. Lilla on üleminek, salapära, unistused ja fantaasia.

ROHELINE

Roheline on looduse, haljuse värvus, mis” laeb ja aitab ennast leida. Roheline leiab tasakaalu ja loob harmooniat: linnaväsimust läheme välja puhkama ja energiavaru taastama ikka maale.
Rohelist seostatakse enesega rahulolu, sisemise tasakaalu ja oma õiguste eest seismisega.

KOLLANE

Kollane on küllastunud kromaatilistest värvidest kõige heledam ja suurima valgusenergiaga. See näib säravana, avardavana ja meie poole tulevana. Väikeste laikudena kollane kujutab rõõmu ja loob rõõmu. Kollane on silmatorkav ja moodustab tumedate värvidega kontraste, mis äratab tähelepanu, kuid jätkuvalt nägemisväljas olles võivad tekitavad ärritust ja rahulolematust .

VALGE

Psüholoogiliselt tunnetatakse valget heledana ja puhtana, nii füüsilises kui ka hingelises mõttes. Valge on meie elus nagu paus , järelemõtlemine. Valge ei tekita emotsioone. Pikaaegne viibimine valges ümbruses võib põhjustada tühjus- ja üksindustunde. Lapsed, kes end üksikuna tunnevat, võivad peljata valget.
Erinevate esemetega täidetud ruumis moodustab valge neutraalse fooni , võimaldades kunstiteostel, mööblil või lilledel mõjule pääseda. Värviliste pindadega vaheldudes loob valge avarus - ja puhtustunde. Valge heleduse kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad kromaatilised värvid. Siiski tuleks vältida paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi valgega, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitavaks.

HALL

Keskmine hall on meie silmadele kõige rahulikumana tajutav värv, mis ei tekita mingit järelpilti. Ka emotsionaalselt on hall täiesti neutraalne , meeleolutu. Halli keskmised ja heledad astmed jätavad meid enamasti täiesti ükskõikseks. Altpoolt tulevana me ei pane halli üldse tähelegi. Sõltuvalt assotsiatsioonidest võib hall tekitada apaatsust ja igavust või olla hoopis häirimatuks taustaks tasakaalu saavutamisel või tülide lahendamisel.
Üleni ühtlaselt hall ruum mõjub argisena ja osavõtmatuna, on ilmetu ja neutraalne. Erinevate materjalidem pinnafaktuuride ja reljeefsete mustrite teostamine erinevates halli heletumedusastmetes võib aga anda väga põnevaid lahendusi.

MUST

Ruumis on must, võrreldes avarus- ja puhtustunnet loova valge ning neutraalselt mõjuva halliga, eripositsioonis. Must on eelkõige aktsent , piiritleja, raamistaja, kontrastilooja. Äärmiselt lakoonilise ja selgena mõjuv must-valge contrast loob enamasti häirimatu, samas ka osavõtmatu ruumimiljöö. Põnevaid, ärritavalt mõjutavaid ja illusioone tekitavaid tulemusi pakub mustvalgete joonte ja geomeetriliste kujundite rütmiline kombineerimine.

VÄRVIKOMBINATOORIKA

Värvikujunduse õnnestumine eelduseks on kolm olulist oskust: konktreetse kujundusobjekti eesmärkidest tulenev värvivalik, harmooliniste või mõjusate värvikompositsioonide loomine ja oskus kontrollida värvide omavahelisi mõjusid. Iga värvikompositsioon on värvide ja vormide kooskõla, mida tajutakse kui tervikut . Kompositsioonis osalevate värvide gruppi võib nimetada värvipaletiks, värviskeemiks, värvikõlaks vms.
Iga värvikombinatsioon tähendav mingisuduse värvidevahelise erinevuse olemasolu. Sõltuvalt erinevuse suurusest ja suunast võib rääkida lähedastest, mingi omaduse poolest sarnastest ja kontrastestest värvikõladest.
Kasutatud materjaalid:
Karl Ryberg- (1991) “ Elavad värvid”
Lilian Verner-Bonds – (2003) “Värviteraapia”
Marje Tammert - (2006) “Värviõpetus”
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/index.html