jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu äreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11km kõrgusel ning tuule kiirsu ulatub 300km/h jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradienndist polaarse frondi kohal. õhumass - ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhuteperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.kujuneb vlja sarnase aluspinna kohal atmosfääri front - kitsas elradusvöönd kahe erinevate omaduste õhumassi vahel võib olla statsionaarne või liikuv Õhumasside klassifitseerimine - arktiline A-põhja jäämere ümbrus - antarktiline AA - antarktikas - polaarne P parasvööde - Troopiline T - ekvatoriaalne E mereline(m) ja kontinentaalne õhk(c) peamised õhmassid - mandriline arktiline(antarktiline) :cA(cAA) - väga külm ja kuiv -46C 0.1g/kg - mandriline polaarne cP külm kuiv -11C 1,4g/kg
Temperatuur jääb esialgu samaks (55 kuni 60 °C), kuni kõrguseni ca 20 km, isotermia, seda osa stratosfäärist nimetatakse ka isosfääriks. Edasi temperatuur kasvab, ca 3 °C/km. Tegijapoiss 2010 Põhjuseks on Paikese UV-kiirguse neeldumine osoonis. Kui osooni ei oleks, siis temperatuur tõonäoliselt langeks kõrgusega, see tähendab, et troposfäär jätkuks. Temperatuuri kasv kõrgusega põhjustab tiheduse languse ning vaga stabiilse kihistuse tihedamad kihid on madalamal. Siit ka stratosfääri nimetus. Stratopaus. Korgusel ca 50 km. Temperatuuri kasv peatub väärtusel ca 0 °C (osooni pole enam piisavalt). Mesosfaar. Algab 5055 km kõrguselt. Temperatuur, analoogiliselt troposfääriga, uuesti langeb, jõudes oma ülapiiril 80 km kõrgusel väärtuseni ca 80 kuni 90 °C. Stratosfäär ja mesosfäär kokku moodustavad nn keskmise atmosfääri. Mesopaus
Antarktiline õhk, mis on iseäranis külm ning kuiv ja on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Maakera kõige külmem piirkond. Eesti on alal, kus vahelduvad tihti õhumassid, seetõttu on ilmad siin väga muutlikud. Atmosfääri frondid Soe front-tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk on kõrgemates õhukihties jõudnud palju kaugemale kui maapinnal. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Talvine soe front põhjustav jäidet. Sooja frondiga kaasneb õhutemp tõus. Külm front- hoopis erinev sooja frondi omast. Kulm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Polaar-ja pöörijooned. Maa asend päikese suhtes 22. juunil Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud. Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd.
mandriline arktiline (antarktiline): cA (cAA) väga külm ja kuiv, -46 °C, 0,1 g/kg mandriline polaarne: cP külm, kuiv, -11 °C, 1,4 g/kg mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4 °C, 4,4 g/kg mandriline troopiline: cT soe, kuiv, 24 °C, 11,0 g/kg mereline troopiline: mT soe, niiske, 24 °C, 17,0 g/kg mereiline ekvatoriaalne: mE väga soe ja väga niiske, 27 °C, 19,0 g/kg atmosfääri front – kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske). Võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu külm front – külm õhk liigub sooja õhuga alale soe front – soe õhk liigub külma õhuga alale oklusioonifront – külma ja sooja frondi segunemine tsüklon e. madalrõhuala e. madalrõhkkond – ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala
10%, mets: 3-10% toimumise koht, temp kahaneb tõustes (-6 klaasprisma, taevad õrnad ja kõrged ´C/km) 4. Optika pilved, lähenemas soe front, tulemas soe Millest sõltub UV-kiirgus tropopaus – troopikas temo -80´C, mujal õhumass, Päikese kõrguse horisondist, stratosfääri Silm ja nägemine.
kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas.Tsükloni teket saab esmalt jälgida satelliidipildilt, seejärel juba suletud isobaarina sünoptilisel kaardil. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e. oklusiooni front. Magnetväli- Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt. Magnetvälja telg ei lange kokku maa pöörlemisteljega. Kaitseb maa pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks köik elava.
10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhugradiendist polaarse frondi kohal. 30. Õhumassid, frondid Õhumassid on ulatuslik õhu hulk, mille korral on õhutemperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinnakohal. Õhumassid klassififitseeritakse laiuskraadide järgi ja kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi. Frondid: atmosfääri front on kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel (soe-külm, kuiv-niiske). Külm front - külm õhk liigub sooja õhuga alale. Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale. Oklusioonifront külma ja sooja frondi ühinemine 31. Tsüklonid ja antitsüklonid, nende liikumisteed Tsüklon e madalrõhuala on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. 32
4. Ekvatoriaalsed õhumassid- Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud), iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Atmosfäärifrondid: Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi -lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: 1. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. 2. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. 3
Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 15.Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub
Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Antarktiline õhk külm ja kuiv. Maakera kõige külmem koht. Fronfid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva paigal seisnud ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole mitmeti, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast
talvised sulad, aastane väike temperatuuriamplituud. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub päripäeva ja keskmest eemale. (vahekohtades) Toob: selge ja pilvitu taevas, päikeseline ja kuiv ilm, tuulevaikne, parasvöötmes pakaseline talv ja põuane kuum suvi, suur ööpäevane temperatuuriamplituud. Front - sooja ja külma õhu kokkupuutepiir madalrõhkkonnas.(toimuvad järsud ja olulised ilmamuutused) Soe front liigub külma õhu kohale, sajuala on frondi ees (ei suuda külma õhku eest ära lükata, hakkab ülespoole kerkima, muutub jahedamaks ning tekivad pilved - tekib sadu; kui läheb soe front üle siis sadu lõppeb ning ilm läheb soojemaks kui see oli enne). Külm front liigub sooja õhu suunas, sajuala on frondi taga. Lükkab sooja õhu kiirelt üles. Soe õhk jahtub, kondentseerub, pilved ning tulevad sademed (suvel ka äikesetorm). Ilm muutub pärast selle üleminekut jahedamaks (temp
Kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õm palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb troopiliste kõrbete kohal (NT: Sahara). Ekvatoriaalne õm kuum ja niiske. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õm väga külm ja kuiv. Kujuneb mandrite katva jääkilbi kohal. Frondid kitsad eraldusvööndid 2 erinevate omadustega õm vahel. Statsionaarne e. püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õm liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õm liigub soojale alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi puhul on ilma muutmine hoopis teistsugune. Tsüklon madalrõhkkond. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Orkaan nim. troopilised tsüklonid. Taifuunid võimsad õhukeerised palavvöötmes
f)Äike Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks- õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus kahel pool fronti , mida suurem on tõusev õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. 3.Võrdle A)Peamisi õhumasse maakeral(omadused,tekkekoht,ilm) Arktiline õhk: külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaavalja muutub järjest kuivemaks.Eestis esineb sagedamini talvel,põhjustab pakast ja kevadel, jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm
kohal. · Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Võimsad tõusvad õhuvoolud, paduvihmad, maapind püsivalt niiske. · Antarktiline õhk külm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Kõige külmem piirkond Maal. Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erineva omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi fronte: · Statsionaarne e. püsiv front- esineb siis kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata liikumise suunda · Soe front tekib kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front- esineb kui külmem mass liigub soojale alla Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt
Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Suvel toob ta kaasa palava ja talvel pakaselise ilma. FRONDID Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi - lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk
· Troopiline kontinentaalne õhk (TÕMk) - kuiv ja palav (troopiliste kõrbede nt Sahara kohal). · Ekvatoriaalne õhk (EÕM) - palav ja niiske (Ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui mandrite kohal). · Antarktiline õhk - külm ja kuiv (on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal (maakera kõige külmem piirkond)). 22) Frondid - kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne e. püsiv front - esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda.
5) TROOPILINE KONTINENTAALNE ÕHK: palav ja äärmiselt kuiv kujuneb välja troopiliste kõrbete kohal. 6) EKVATORIAALNE ÕHK: kuum ja niiske kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui mandrite kohal. 7) ANTARKTILINE ÕHK: väga kül ja kuiv kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. 45. Mis asjad on FRONDID? kitsad eraldusvööndid kahe erineva omadusega õhumassi vahel. 46. Mida kujutab endast soojemat ja külmemat õhufronti eraldav front? see kujutab endast frontaalpinda, kus üleval pool on soojem ja all pool külmem. 47. Mille järgi jaotatakse fronte? liikumise järgi jaotatakse. 48. Mis on frontide tüübid + iseloomusta neid. STATSIONAALNE E PÜSIV FRONT: kui front on seisnud paigal ja pole võimalik määrata liikumissuunda. SOE FRONT: soojem õhumass liigub külmema peale. KÜLM FRONT: külmem õhumass liigub soojema alla. 49. Iseloomusta SOOJA FRONTI täpsemalt.
valitsevaks suvisel ajal Vahemere ääres. o Ekvatoriaalne õhk kuum, niiske.kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Eestisse sellist õhku ei jõua. o Antarktiline õhk külm, kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Maakera kõige külmem piirkond. FRONT - sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. o Statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. o Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduvad veeaur kondenseerub ja tekivad pilved
mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme ilm, suhteliselt soe, võib sadada lund. Suvel aga pilves, sajune ja jahe ilm (pilved ei lase päikesel paistaja maad soojendada). Väljapoole tsüklonit rõhk suureneb. Maakera pöörlemise ja hõõrdejõu mõjul pöörleb tsüklon põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi
kõrbete kohal. 6. Ekvatoriaalne õhk kuum, niiske, kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. 7. Antarktiline õhk iseäranis külm, kuiv, kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. ATMOSFÄÄRIFRONDID · Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada frondi tüüpe: Statsionaalne ehk püsiv front esineb siis, kui front on püsinud paigal ja pole võimalik määrata liikumissuunda, soe front, kui soojem õhumass liigub külmema peale ja külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.
arktilisest õhust · Parasvöötme mereline õhk- formeerub Atlandi ookeani põhjaosa kohal · Troopiline kontinentaalne õhk- suvel formeerub Musta ja Kaspia mere ümbruses, Kesk-Aasia ja Alam- Volgamaade kohal; talvel Põhja- Aafrika, Väike-Aasia või Afganistani kohal · Troopiline mereline õhk-formeerub Assoori saarte piirkonnas Frondi liigid · Eristatakse järgmisi frondi põhitüüpe · Soe front soojem õhumass liigub külma peale liigub harilikult 20-30 km/h · Sooja frondile iseloomulik lai pilvesüsteem pilveala põhiliselt enne fronti soe ja.... laussajud · Külm front külmem õhumass liigub sooja alla · Külmale frondile iseloomulik liigub kiiremini kui soe front 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui soojal frondil peamine pilvemass frondi taga valdavalt hoogsajud
nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus. Kuna külm õhk on soojast tihedam, siis muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad frondi tekkimisele, nimetatakse frontogeneesiks ja protsessse, mille tagajärjel front hävib, nimetatakse frontolüüsiks. *Peafrontide pikkuseks võib olla mõnisada kuni mõni tuhat kilomeetrit ja nendel arenevad tsüklonid või tsüklonite seeriad. Peafrondid lahutavad erineva geograafilise päritoluga õhumasse, mille omadused erinevad tunduvalt.
4. Ekvatoriaalne õhumass on kuum ja niiske. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Atmosfäärifondid Fondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sõltuvalt fondi liikumises on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: * Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. * Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. * Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale peale. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte
paksus. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus. Kuna külm õhk on soojast tihedam, siis muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad frondi tekkimisele, nimetatakse frontogeneesiks ja protsessse, mille tagajärjel front hävib, nimetatakse frontolüüsiks. KLASSIFIKATSIOON: SÕLTUVALT PIKKUSEST JA OSATÄHTSUSEST TSIRKULATSIOONIPROTSESSIS: *Peafrontide pikkuseks võib olla mõnisada kuni mõni tuhat kilomeetrit ja nendel arenevad tsüklonid või tsüklonite seeriad
Keskmispilvede rühm 2-6km kõrgusel (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Kõrgpilvede rühm 6-12km kõrgusel ( kiudpilved, kiudrünkpilved,kiudkihtpilved) Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus Atmosfääri front kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Nt külm ja soe, kuiv ja niiske Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala. Antitsüklon ehk kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem ja langeb äärte suunas.
Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused? Maismaal: väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väike erisoojus Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front 2) Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse Termokliin- vee temp väga kiiresti kahaneb Halokliin- kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine( suletud meres ja rannikualadel) Hoovus- merevee horisontaalne ja püsiva suuna ja kiirusega liikumine, põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.
(põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Polaarjooned – millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev üldine õhuringlus- õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. õhumass- ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. tsüklon- madalrõhuala antitsüklon- kõrgrõhuala soe ja külm front: Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kasvuhoonegaas - soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m�
Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Troposfääri kõrgemas kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. 4. Mis on külm front? külm õhk liigub sooja õhuga alale 5. Mis on oklusioonifront? külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? soe õhk liigub külma õhuga alale 9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond?
Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes Pilet nr. 9 Soefront ja selle üleminek. Mulla ja mullapinna lähedane temperatuur (aastane ja ööpäevane). positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese Front on kitsas üleminekutsoon kahe naaberõhumassi vahel . soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Ta on hästi jälgitav tsükloni tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul – laiemas mõttes esimeses arengustaadiumis. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga.
külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme?
Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
