Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariigi põhiseaduse ajalugu

Eesti Vabariigi põhiseaduse ajalugu (0)

Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal jõustus?

Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste.

1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud . Asundustalud

Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President

Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti

Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes.

Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit

Organisatsioon , mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934. aastal. Eesti vabadussõdalaste liit ( Vapsid )

Täida tabel EV põhiseaduste kohta 1920.-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi.
I põhiseadus
II põhiseadus
III põhiseadus
Kelle poolt ja millal vastu võeti?
Asutava kogu poolt 15. Juunil 1920.
Võeti vastu rahvahääletusel 14.-16. Oktoober 1933
Rahvuskogu esimese (koja poolt 19. juunil 1937, 15.juulil 1937, 22. juulil 1937 ja teine koda 8. juulil 1930 ja) üldkoosolekul 22. juulil 1937.
Millal jõustus?
21. detsember 1920
24. jaanuaril 1934
1. jaanuaril 1938
Kellele kuulus seadusandlik võim? Mitu koda , mitu liiget?
Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile, kus oli 100 liiget.
1934. aastal saadeti riigikogu vaikivasse olekusse, uus loodud riigikogu oli vähendati viiekümne liikmeliseks, president jäi küll seadusandliku võimu haardest välja, kui riigikogu kuuletus siiski talle.
Seadusandlik võim kuulus riigikogule , riigikogu muudeti kahekojaliseks, riigikogus oli 101 liiget.
Kellele kuulus täidesaatev võim?
Täidesaatev võim kuulus valitsusele.
Täidesaatev võim kuulus riigivanemale.
Täidesaatev võim kuulus presidendile.
Kuidas nimetati riigipead ?
Riigipead otseselt ei olnudki. Oli valitsusjuht-riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka presidendi ülesandeid.
Riigipead nimetati riigivanemaks
Riigipead nimetati presidendiks.
Üldine hinnang põhiseaduse demokraatlikkusele
Esimese põhiseaduse järgi, oli Eesti riik väga demokraatlik.
Ei olnud väga demokraatlik.
Tegelikkuses III põhiseadus autoritaarsust ei vähendanud, see oli pigem II põhiseaduse edasiarendus.
Kasutasin:
http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_kolmas_p%C3%B5hiseadus_de_facto_1938-1940,_de_jure_1938-1992/
https://www.google.ee/#q=Mis+aastal+muudeti+Eesti+riigikogu+101+liikmeliseks%3F
ja veebilehelt http://www.estonica.org/et järgmisi linke:
http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p%C3%B5hiseadus_1920-1933/ - Esimene põhiseadus
http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p%C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/ - Teine põhiseadus
http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_kolmas_p%C3%B5hiseadus_de_facto_1938-1940,_de_jure_1938-1992/ - Kolmas põhiseadus

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Toomas_R Õppematerjali autor

Eesti Vabariigi põhiseaduse ajalugu, tabeli vormis

Eesti Vabariik põhiseadus ajalugu põhiseadus riigipea riigikord täidesaatev võim seadusandlik eesti riigikord

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat EVs kehtinud põhiseadustest

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi RÜHM ÜLEVAADE EESTI VABARIIGIS KEHTINUD PÕHISEADUSTEST Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL........................

Riigiõigused

docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis

Kultuurilugu

pptx

Eesti Vabariigi Põhiseadused

Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920

Ajalugu

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Ajalugu

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Eesti uusima aja ajalugu

odt

1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused

Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja

Inimõigused

docx

Eesti vabariik(1920-1939)

Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed

Ajalugu

doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

*Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele

Ajalugu

Rohkem sarnaseid