Eesti esimene iseseisvus ja Eesti Vabadussõda (1)

Eesti poliitikute peamine eesmärk oli Eesti ala ühendamine üheks kubermanguks ja autonoomia saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa.
Autonoomia saavutamise järel:

• muudeti asjaajamine eestikeelseks
  
• vene ametnikud asendati eestlastega
  
• valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele
  

Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918.
3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele.
Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki.
1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon . 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni.
1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased – soomlased , Entente riigid, vene valged, vastased – vene punased, baltisakslased).
2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping , millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale .
23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad . Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava Kogu esimees oli August Rei ja valitsusjuhiks valiti Otto Strandman .
Maareformi seadus nägi ette mõisate võõrandamise ning Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise. Loodi riiklik maafond, millest lubati anda maad vähese maaga või maata talupoegadele. Eelistatud olid Vabadussõjas osalenud, lahingutes silma paistnud ja haavata saanud sõjamehed või Vabadussõjas langenute perekonnad.
Põhiseadus nägi ette

• isikupuutumatuse kaitse
  
• kodu-, vara- ja kirjavahetuse puutumatuse
  
• usuvabaduse
  
• liikumisvabaduse
  
• sõna- ja trükivabaduse
  
• ühinemise vabaduse
  
• kõik inimesed on seaduse ees võrdsed
  
• õigus eestikeelsele asjaajamisele
  

Rahvas sai kõrgemat võim teostada valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Kõrgeimaks riigijuhiks oli riigivanem ning valitsuse määras Riigikogu, kellest sõltus ka valitsuse püsimine.