Konstantin Päts (0)

Konstantin Päts
Konstantin Päts (sündinud 23. veebruar 1874 Tahkuna vallas, surnud 18.jaanuar 1956) oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president .
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde.
Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Šveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 
1910 . aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangi; see otsus muudeti 9-kuuseks üksikvangistuseks, mille ta kandis ära alates 7. juulist 1910 “Krestõ” vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe Tallinna Teataja  toimetajana ning naasis poliitikasse. Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil  1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati. Pärast bolševike riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. 19. veebru-aril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja  Riigikogusse. Oli 1917–1921 Maaliidu ja 1921–1935 Põllumeeste Kogude  üks liidreid.
Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Päts jätkas õpinguid Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris . Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli jätkates õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894– 1898  õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus  Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga.
1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja.  1904 . aasta Tallinna  linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea  abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing “Ühiselu”, mis hakkas välja andma “Peterburi Teatajat”. Alates veebruarist  1916 teenis Päts ohvitserina kaitseväeasutuses Tallinnas, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini  1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane.
24.aprillil 1938 valiti Konstantin Päts suure häälteenamusega Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Tema presidendiaeg ei jäänud aga väga pikaks. Oma presidendiajal algatas Päts  riigireformi , uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Mõned Eesti NSV propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks. Konstantin Päts lahkus oma ametist sunniviisil 21.juulil .
Vaadates ajaloos tagasi tegi Konstantin Päts minu arvates vabariigi presidendina oma töös vigu. Ta lubas Nõukogude Liidul rajada sõjaväebaase Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse mis kergendas Nõukogude Liidul Eesti alade okupeerimist 16. juunil 1940. Arvestades Eesti ja Venemaa suhteid oleks ta pidanud aru saama, et Nõukogude Liidu kavatsused ei olnud ausad. Pätsi elulugu lugedes tundub mulle samuti, et ta kuritarvitas oma ametipositsiooni isiklikes huvides. Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 Eesti Asutava Kogu (moodustati 24. aprillil 1919, K. Pätsi sinna ei valitud). Tähtis oli ka muidugi maaseaduse vastu võtmine, mis juhtus 10. oktoobril 1920. Sellega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus . Põhiseaduse järgi hakkas uus parlament , 100-liikmeline Riigikogu tegutsema 21. detsembrist 1920.