Eesti Vabariik 1918-1940 (0)

Järvamaa kutsehariduskeskus
Referaat
Eesti Vabariik
(1918-1940)
Nimi
Särevere 2012

Sisukord

• Sissejuhatus
  
• Majandus
  
• Eluolu
  
• Kultuur
  
• Eesti välispoliitika
  
• Eesti sisepoliitika
  
• Tartu rahuleping
  
• Eesti Vabadussõda
  
• Kokkuvõte
  

Sissejuhatus

1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased , leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni. Märtsi alguseks suutis Saksamaa allutada kogu Eesti oma valdusesse- erakondade tegevus keelustati , rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11.nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne ’i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Aprilli algul valiti Lõunarindel Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine). 1919. aasta juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega – Lätis tegutseva Saksa sõjaväega. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt , mis on tuntud Landeswehri sõjana, mis lõppes eestlaste võiduga Saksa rügemendi üle . Detsembris käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule allakirjutamisega. 2. veeb. 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad . 15. juun .1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused. 1929.a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiirelt ka Eestisse. Tugevnes veendumus , et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris koondus peaaegu kogu võim presidendi kätte. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku. Teise maailmasõja algul 1939 jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti Nõukogude Liiduga, kuna viimane oli ähvardanud keeldumise korral jõu kasutamisega, vastastikune abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Seejärel kuulutasid kommunistid Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Majandus

Kuigi Eesti majanduse arendamine pidi algama kohe peale Päästekomitee sellekohast päevakäsku 24.02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd.. 1918 – 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium.. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema.. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks olid pangasüsteemi reorganiseerimised, välislaenu seadus (võimaldas võtta välisriikidelt laenu) ja rahareform ( riigi rahaühikuks Eesti kroon). 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon . Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti.

Eluolu

Kui Eestist sai vabariik, ja selle pealinnaks sai Tallinn, sarnanes see rohkem provintsilinnaga, kui pealinnaga. 1920. aastate algul pandi alus Eesti vabariigile, kirjutati alla rahuleping Venemaaga,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinn hakkas arenema, sõitma hakkasid elektrirongid, bussid, liikumismootortrammid. Tööd alustas Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid ja valiti ka iluduskuningannasid. Palju hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid ja juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi. Tolleaegne pealinn ehitas ennast ülesse. Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Eesti 1920ndate arhitektuuri iseloomustab värske iseseisvunud rahva ehituskunstiline eneseotsimine . Üks esimesi aastatel ka laiemat arutelu pälvinud ehitusi oli riigikogu hoone rajamine aastatel 1921-1922. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. 1931 . aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk , üldpikkusega 5008 km. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Esimesi samme tegi tsiviillennundus.

Kultuur

Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E. Öpik ja Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid , laulukoore ja orkestreid , alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad ). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit ( tähtsaimateks sportlasteks Alfred Neuland tõstmises 1920. a. Antwerpenis, Kristjan Palusalu maadluses 1936.a Berliinis) , laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli .
(Joonisel kujutatud olümpiasportlasi Alfred Neuland-it ning Kristjan Palusalu)

Eesti välispoliitika

Kui 1920.aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitiliselt kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga ja mõneks ajaks tuli arutusele Põhjariikide bloki idee, kuhu kuulunuksid Rootsi, Soome ja Eesti. Riikide lähenemisele aitasid kaasa riigijuhtide vastastikused kõrgetasemelised visiidid. Nii käis Eesti riigivanem Jaan Tõnisson Rootsis ning sealne kuningas Gustav V-es esimese kroonitud riigipeana külastas 1929. aastal Eestit. Lähem liitumine Rootsiga polnud võimalik, sest Rootsi üldsus hindas kõrgelt ranget neutraliteeti. Pealegi polnud majanduslikult tugeval ja geopoliitiliselt paremal asukohal paiknev Rootsil otseseid põhjusi Eestiga liitumiseks. Liit Põhjamaadega oleks olnud Eesti Vabariigile vajalik, et viia Eesti Skandinaavia regiooni maade hulka. Nende riikide maine oli Lääne-Euroopas kõrgem kui Baltikumi või Poola oma. Põhjablokki ei kujunenud. Küllaltki püsivad ja head suhted kujunesid Eestil ka Poolaga. Sellist orientatsiooni pooldasid rohkem sõjaväelased, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kolm Balti riiki kokku. 1930. aastal külastas Poola president ka Eestit. Poola - Eesti lähenemine pingestas aga Eesti suhteid Leeduga. Rahvusvaheline olukord muutus 1930. aastatel Eestile ebasoodsaks. Tõsist ohtu kujutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. Eesti julgeolekut ei suurendanud 1934. a. sõlmitud Eesti-Läti-Leedu poliitilise koostöö kokkulepe ega erapooletuse väljakuulutamine 1938. a. Seega osutus Eesti II maailmasõja puhkemisel rahvusvaheliselt isoleerituks.

Eesti sisepoliitika

Üheaegselt Saksa pealetungiga Eesti Vabariigis 1918.a. asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest , kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakonnad keelustati. 11. nov. 1918 peale Saksa võimu kokkuvarisemist alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Aprillis 1919 algul valiti valitsevaks organiks lõunarindel Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine). 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused- kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform , mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. 1923. a tabas Eestit majanduskriis. Kriisist väljumiseks hakati ellu viima uut majanduspoliitikat (kärbiti riiklike kulutusi, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keerukamaks, teostati rahareform), peamiseks tööstusharuks kujunes põllumajandus. Uus majanduspoliitika osutus edukaks, Eesti majandus arenes tõusujoones, vabaneti majanduslikkusest sõltuvusest Venemaast. Tööstuse edendamiseks likvideeriti varem Venemaa huvides töötanud hiigeltehased, nende asemele loodi uusi ettevõtteid arvestades Eesti toorainega (kütuse-, keemia-, puidu-, paberi ning toidutööstus), masina- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt Eesti vajadusele ja Lääne-Euroopa turu nõuetele. Põllumajanduses jäi juhtkohale loomakasvatus, suurendati oluliselt söödakultuuride külvipinda. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja kasvatamine , piirati kartuli- ja linakasvatust. Kitsaskohad olid käsitöö suur osatähtsus ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Samuti oli tekkinud paju majanduslikult mittetasuvaid väiketalusid. 1929. a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse, vähenesid tootjate sissetulekud, paljud tehased, talud ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes üldine elatustase ning suurenes rahva rahulolematus . Süüdlasteks peeti erakondi ja Riigikogu. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord . Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku ning nõudis tagasipöördumist dem. valitsemisviisi juurde. Ainuparteiks tuli Isamaaliit , mis kestis kuni Vene okupatsioonini 1940. aastal.

Tartu Rahuleping

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus (nr. XI 1922. aastal). Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.Üheks lepingu tagajärjeks oli ka asjaolu, et Nõukogude Venemaa müüs suure osa oma tohututest kulla- ja väärismetallide varudest 1920ndate aastate alguses Läänele maha just Eesti kaudu. Nendes tehingutes rikastusid vahendajatena nii paljud Eesti ärimehed kui ka Eesti riik. Mõningate uurijate arvates aitas just nendest tehingutest saadud kasu Nõukogude võimul 1920ndatel aastatel Venemaal majanduslikult püsima jääda. Mõned Antandi riigid olid rahulepingu sõlmimise vastu. Nõukogude Venemaa oli pärast bolševike võimuletulekut jäänud poliitilisse isolatsiooni. Ka Eestil nappis rahvusvahelist tunnustust.Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921.

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõja alguseks peetakse 28. nov.1918, kui punaarmee ründas Narvat, eesmärgiga vabaneda taganevatest Saksa vägedest. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet , kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun . Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet , Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu ! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoona, varustust nappis, seega polnud sõjaväe loomine mõeldav. Kaitseliitu polnud veel loodud. Rahvas ei uskunud sõjaväe loomise võimalikkusesse. Tekkis üldine sõjatüdimus ja enamlik propaganda . Kuigi tuli aeg, kus rahvas sai aru, et ükski teine riik neid päästma ei tule seega tuleb ise tegutseda. Algas vabatahtlike üksuste loomine, uljad üliõpilased olid nõus isamaad kaitsma. Välisabi tuli ka Soome vabatahtlikelt ning Briti laevastikueskaatrist. 1919. aasta jaanuaris õnnestus aga Eestil tõrjuda punaarmee välja. 2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.

Kokkuvõte

24. veeb. 1918, kui Venemaal tulid võimule enamlased, muudeti Eesti demokraatlikuks riigiks. Järgmisel päeval tulid Saksa väed Eestisse ning toimus okupatsioon. Uus võimalus tegutsemiseks tekkis Esimese Maailmasõja lõpul, kui Saksamaa oli sunnitud Compiegne vaherahule. 1918-1920 põrkasid eestlased kokku „suure“ Eesti Vabadussõjaga, mis lõppes eestlaste võiduga ning seejärel Tartu rahulepinguga. See võimaldas Eestile uut algust, mis pani aluse uutele majandusministreeriumitele, võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad, toimus raha ja pangareform. Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Suurt rõhku pöörati kultuurile. Erilist rõhku pöörati haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju. Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit. Paranesid välispoliitilised suhted naaberriikidega, plaaniti luua Põhjamaade blokk, mis jäigi plaaniks. 28. sept. 1939 muutus kõik täielikult, kui tollane Nõukogude Liit andis sisse nõudmised luua Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise leping, mille tulemuseks tuli Punaarmee Eestisse ning algas 17.juunil 1940 vene okupatsioon. Tagajärjeks loodi ka uus valitsus nimega Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
11