Eesti 1920ndatel (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

1. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine
2. Maaseaduse sisu
3. Põhiseaduse sisu
4. 1924 aasta 1 Detsembri mäss
5. Peamised erakonnad Eestis
6. Eesti vastuvõtt rahvaste liitu
7. Balti Liidu loomise ebaõnnestunud katsed
8. Eesti suhted Rootsiga
9. Majandus 20-ndatel aastatel
10. Raha reform Eestis

Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform (võeti vastu 1919 oktoobris ) ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. aasta juunis.

Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue nn asunikutalu mppdustamisele. Sellega oli Eesti Vabariik realiseerinud sajanditevanuse rahvusliku unistuse – maa oli lõpuks rahva omaks saanud.

Põhiseadus koostati olukorras kus osalt valitses veel revolutsiooniline vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel saigi vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatliku ja väga parlamendikeskne. Rõõgi kõrgeimaks esunduskoguks oli 100 liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ühtlasi ka riigipea.

1924 aasta 1. detsembri varahommikul algas Tallinnas mäss. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, rraudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsaid objekte. Mitmel pool saavutati edu, kuid tuli ette ka tõrkeid. Näiteks ebaõnnestus Tondi sõjakooli Sõjaministeeriumi jõivamine, telegraafi vallutas aga tagasi juhuslikult mööda kõndinud kindral Põdderi improviseeritud rühm, enne kui mässajad jõudsid punamäele appikutse saata.

Eesti peamised erakonnad olid Rahvaerakond , mida võib nimetada keskparteiks. Kristlik rahvaerakond, Põllumeestekogud, Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Tööerakond.

Rahvaste liitu kuulus nii linna kui maarahvast, nii haritlasi kui lihttöölisi, ning erakonda ühendavaks jooneks oli Tõnissoni põline aade – Rahvuslus

Julgeoleku tugevdamiseks üritati luua Balti liitu. Sinna taheti kaasata Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Poolat. Paraku orienteerus Soome Skandinaaviale (Soome kujuneski sellel ajal Balti riigist Skandinaavia riigiks), Poola aga oli hõivanud leedulastelt iidse pealinna Vilniuse (Poola piir ulatus Lätini) ning selle tõttu ei saanud leedukad ja poolakad koos liidus olla. Pealegi pidas Poola end suurriigiks ja otsis lepingupartnereid läänest. Lisaks oli Balti Liidu vastu ka Nõukogude Liit.

Head suhted suutis Eesti luua Rootsiga, mille ilmekas tõend oli riigivanema Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi 1928 aastal ja Rootsi kuninga Gustav V vastuvisiit.

Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis

Peale Vene turu sulgumist hakkas Eesti rahaühik mark kiiresti devalveeruma . 1.jaanuar 1928 vahetus marga välja kindlale alusele seatud ja kattevaraga varustatud kroon.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bloodpv Õppematerjali autor

10 küsimust-vastust

maaseaduse põhiseaduse vastuvõtmine maaseaduse sisu põhiseaduse sisu 1924 aasta detsembri mäss peamised erakonnad eestis eesti vastuvõtt rahvaste liitu balti liidu loomise ebaõnnestunud katsed eesti suhted rootsiga majandus 20-ndatel aastatel raha reform eestis

Sarnased õppematerjalid

doc

Landeswehri sõda oli 1919

Landeswehri sõda oli 1919.aasta suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Eraldirahu variant hakkas 1919.aasta suvel huvitama mõlemat poolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3

10.klassi ajalugu

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit · Madisepäeva lahing (1217) peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)

Eesti ajalugu

doc

Eesti aeg

EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid