Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt
Johannes Vermeer C. Karus 2017 Jan Vermeer van Delft (31.10.1632 – 15.12.1675) Hollandi maalikunstnik Abikaasa Catharina Bolenesi Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist Maalijate gildi vanem, kunstikaupmees ja kõrtsipidaja Elas vaesena, isegi kui ämm oli rikas Vermeeri Looming Enamasti maalis ta tellimustöid - Pieter van Ruijven Kasutad kalleid ja eredaid värve Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest Enamasti olustikumaale maalis Maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast 40 maali (u. 3 maali aastas) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Ehk Madalmaade Mona Lisa (hollandi keeles "Meisje met de parel")
saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad
avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning kujutavat kunsti.
· peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad
Loodi 7.juunil 1905. aastal ja eksisteeris 1913.aastani Ühingu moodustasid neli noort athitektuuritudengit (Ernst Ludwig Kirchner, Fritz Bleyl, Erich Heckel ja Karl Schmidt-Rottluff) Aastal 1906 sõnastas Ernst Ludwig Kirchner ühenduse programmi. 1912 aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis Ühingu eesmärgiks oli välja töötada ühine stiil, järgijaskonna leidmine ning ühiste näituste korraldamine Brücke-maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti Erinevad värvilaigud, mis kanti lõendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige
katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. · Fontainebleau loss [fo(n)tenbloo] o Lossi ehituse käigus kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste. o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo]
Sel perioodil abiellus ta Hortensiga. Sel ajal katkes sõprussuhe ka Émile Zolaga. Tema maalimine jäi tol hetkel tagaplaanile, ning keskendus rohkem perele. Mõned aastad peale abiellumist said nad endale ka poja. VIIMANE PERIOOD 18901905 Cézanne idülliline perioodi Jas de Bouffani oli ajutine. Ta pidi surmani taluma halbu sündmusi. See periood oli tema jaoks erandlik. Tal oli küll naine, kuid ta tundis üksildust. Tema maalid said sel perioodil tuntuks uuele maalijate põlvkonnale. 1890 jäi haigestus ta diapeeti ning võttis oma abikaasa ja poja kaasa ja sõitsid Sveitsi. Viimastel aastatel läks suhe naisega päris teravaks, kuid see siiski säilis. Aastast 1903 kuni oma elu lõpuni maalis ta isiklikus stuudios. Ta töötas sel ajal koos Émile Bernardiga. Paul Cézanne suri aastal 1906. Aastal 1907 püstitati tema auks monument Pariisi. PAUL CÉZANNE
Näitusearvustus Käisin laupäeval 3. oktoobril Tartu Kunstimajas Maalikunstnike Liidu aastanäitusel ,,Maali sõna vol 2". Näitus oli korraldatud Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu poolt. Näituse kuraatoriks oli Harry Liivrand ja kujundajaks Rauno Thomas Moss. "Maali sõna vol 2" tähendab kuraatori sõnul teema jätkamist muutunud ajas ja ruumis, olukorras, kus uuel sajandil pealetulnud uus maalijate põlvkond nagu ka vanemad generatsioonid käsitlevad maali kui spetsiifilist meediumi ilma komplekside ja hirmudeta, mida tunnetati veel 1990. aastatel. Väljapanek hõlmab Tartu Kunstimaja ja tema kahte galeriid ning näitusele valis kuraator 41 kunstniku tööd paari viimase aasta loomingu hulgast, kuid enamus maalidest on valminud selle näituse jaoks. Valdav osa teoseid oli maalitud õli- või akrüülvärvidega, kuid oli ka kasutatud teisi erinevaid tehnikaid ja materjale
lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. · Art Deco stiili alla mahtusid lennukid, laevad, ehitised, isegi inimesed. · Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; · looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); · avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. · Art Deco oli ühel ajal nii kaval kui dekoratiivne, nii õrn kui julge ja, eelkõige, stiilne. Art deco stiil kujunes välja Pariisis juba 20.saj. esimesel kümnendil, kuid laiema mõju sai peale I maailmasõda. Stiili kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30-ndatesse aastatesse. Prantsusmaa elegantne Art Deco oli esialgu suunatud luksustoodete turule, kuid stiil levis
,,Kristuse haudapanek", aga ka ühiskonna vaesemate kihtide poolt tellitud maalid, mis on saanud nime väikesed hollandlased. Osades maades asendus 18. sajandil barokkstill rokokooga, mis oli piiritum, vabam ja lõbujanulisem kui barokk. Kõige ehedamaks rokokoo näiteks kujunesid salongid, kus võis jälgida peenekujulisi dekoratsioone ning seinamaale, mida eelkõige kujutati muretutes heledates värvides. Alastistseenid tõid esile maalijate head anatoomiatundmised, mis on omamoodi tõlgendus arstiteaduse levikule. Kuigi 17. ja 18. sajandit iseloomustasid eelkõige uued voolud, avastused, teadused, leiutised, võib kõige olulisemaks uusaja kultuuris pidada seda, et ühiskond väljus piiritletud raamidest ja lõi põhja edasi arenemiseks. Vahendajaks sealjuures olid filosoofid, teadlased, kunstnikud. Leiutised ja avastused, uued kunstistiilid aitasid kaasa inimmõistuse arengule, püüdele looduse ja naturaalsuse poole.
Jan Vermeer Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks
kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. Pierre Bonnard "Valge kass" Ameerika Ühendriigid kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Regionalist THOMAS HART
Renesanss Prantsusmaal Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Õukonna kunstnike hulka kuulus prantslane Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on juba näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. Francois I portree Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud. Austria kuninganna Elisabeth Osava ja tõetruu kujtamisviisi tõttu oli Francois Clouet sama nõutud õukonnamaalija kui ta isagi. Fontainebleau koolkonna stiil oli suurejooneline ja dekoratiivne, vahel isegi kergemeelne Gabrielle d´Estrées ja tema õde vannis Renessanss Saksamaal
Chambordi loss Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike
kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. "Valge kass" AMEERIKA ÜHENDRIIKID kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Regionalist THOMAS HART BENTON (1889- 1975). Inglismaa
aastal valmis Toomikul tema teine lühifilm "Oleg" mis on tumeda, süütundest kantud atmosfääriga psühholoogiline lugu, mis põhines tema isiklikel nõukogude armeeteenistuse mälestustel 1980. aastatest. Toomik on ka avalikult väljendanud soovi lavastada täispikka mängufilmi. Tunnustus · 2005. aastal pälvis ta Eesti Kunstnike Liidult Konrad Mäe medali, mida kunstnik saab pälvida vaid korra elus ja mis on küllaltki prestiizne kunstipreemia, seda eriti eesti maalijate seas. · Lühifilm "Armulaud" sai zürii eripreemia 54. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivalil. · Jaan Toomik elab ja töötab jätkuvalt Tallinnas ja on 2000-ndatel aastatel töötanud Eesti Kunstiakadeemia Interdistsiplinaarsete kunstide professorina ja maalikateedri juhatajana. 1. ,,Nimeta" 2. ,,Tantsides isaga" http://www.youtube.com/watch?v=rWDDmsB2EDA 3. ,,Teekond Säo Paulosse" 4. ,,Tantsides koju" 5. ,,Nimeta mees" 6. ,,Voodi 75" 7
17.10.2011 Renessanss Manerism 1 17.10.2011 Termin "renessanss" (rinascimento taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus"
Uuendusmeelsed haritlased lootsid, et tõde muudab ühiskonda paremaks ja seepärast peavad nii kunstnikud kui ka teadlased tõde teenima. Realismi tekkimine ei olnud järks ja see algas maastikumaalist. 1830. aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes külades, eriti Barbizonis, ja mõned jäid sinna isegi püsivalt elama. Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutlaadi kunsti, mis peagi sai nimeuseks realism. Barbizoni koolkonna maalijate hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses, kuna siis sai kõige reaalsemalt- loodusest saadi piltide üksikasjad, värvitooid ja kompositsioon. 19. sajandi lõpuks oli realism kõige laiema levikuga vool Euroopa kunstis, see soosis fotograafia sündi ja arengut. Realismi õitseajal oli nähtava tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi esimene püsiv fotokujutis. Kunstnikud
Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Kõrgrenessanss Veneetsias Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus";
kutsudes üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Üldiselt võttes tõid futuristid eredalt esile tegelikkuse tähtsa, alalõpmata inimest ja kunsti võluva iseärasuse liikumise. Maalijate püüdlused kujutada kehade liikumist ja liikumise ideed ennast pole uued. Juba renessansiaja kunstnik Leonardo da Vinci, korrates elemente järjestikuliselt, kujutas inimese käte, jalgade liikumist. 19. sajandi vene kunstnik Vassili Surikov, maalides reejälgi lumel, püüdis maalil ,,Bojaarinna Morozova" luua muljet ree pehmest libisemisest. Andes edasi naiste jooksu plastilisust ja rütmi, eemaldus P. Picasso inimkeha tavalistest vormidest ja proportsioonidest ning joonistas
7. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Kunstikeskus Veneetsia Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja Rooma kõrval renessansiaja kolmas tähtsaim kunstikeskus. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile ja maalilisusele. Veneetslased ei lähtunud antiigist ega otsinud vormilist ilu, perspektiivi ega kogu seda kõrget teadust, millega tegeldi Roomas ja Firenzes, vaid pigem meelelist värvimuljet. Veneetsia maalikunstnikud mõtlesid värvide kaudu.
Nii nagu Roode üha enam keeldus maisest ja materiaalsest elus, tegi ta seda ka kunstis. Kohati jätab ta lõuendi pinna lausa katmata. Teekaaslased. 1970-1971 Henn Roode. 1960. aastate teine pool Paaril viimasel eluaastal kuulub Henn Roode Autoportree. 1974 ootamatult eesti kõige tunnustatumate maalijate hulka. Viiekümnendaks sünnipäevaks pakutakse Kädi Talvoja võtab Roode loomingu kokku niimoodi: ,, Ta talle tervet suurt saali Tallinna Kunstihoones, oli kui teadlane, kes püüdis /.../ aga vaid kuu aega hiljem Henn Roode suri välja destilleerida tõde maovähki tõttu. maailma kohta." HARIDUS JA ELUKÄIK 4.11
sündmustest ajendatud, kuid peaaegu abstraktseid teoseid. Tihedate reljeefsete, valgega segatud värvimassidega maalis ta maharaiutud päid, mis on kaotanud konkreetsuse, kuid säilitanud eksistentsiaalse õudustunde. Kindlast ja selgest vormist loobumise pärast nähti ka Fautrier's informalismi rajajat. Jean Fautrier Uut kunstivoolu mõjutasid juba varem abstrakseks kujunenud maalijate tööd. Neist Pierre Soulages ja Gerard Schneider kujundavad isiklikke võtteid, mida mida nad väikeste muutudega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või õigemini joonistavad laia mahlase pintslilöögiga midagi hieroglüüfitaolist, mis mõjub spontaansena siiski ainult esimesel pilgul. Näilise kaose taga on tunda siiski prantsuslikku kaalutlust ja kompositsioonitunnet. Soulages'i värvivalik on napp. Tavaliselt üks tumedam toon heledal foonil
Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu või vorm? Teose sisu 3. Iseloomusta lühidalt sümbolismi kui kunstivoolu! Sümbolism pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süžeedega kunstivool. Teemasid lahendati süžeede abil, mis olid ebatavalised, tähtlikult mitmetähenduslikud ja salapärased. Sellega taheti rõhutada, et elu on müsteerium. 4. Kes on prerafaeliidid? Nimeta kunstnikke-prearafaeliite! Inglise romantikute (maalijate ja luuletajate) rühmitus. Tähtsaim prerafaeliit oli Edward Burne-Jones. William Hunt, Dave Gabriel Rosetti. 5. Kirjelda lühidalt juugenstiili! Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kultuurkeeltes? Juugendstiil kujundati kõike- mööblit, tekstiili, riietustm klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid jm esemeid, mida varem kunstiga ei seostatud
Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile. Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht, mis kujutas endast märkimisväärset tähtede ja
kunstnikukarjääri alustasid. Oma vankumatu käteosavuse ja ebahariliku vaimse haardega jõudis ta neist kaugele ette isegi kunstikaugetel aladel. Leonardo esimene õpetaja oli Verrocchio (kullassepp, maalikunstnik, skulptor jne), kelle töötoas omandas ta kõik tehnikad, mida Firenze kunst talle õpetada võis. Väidetakse, et oma õpilase geniaalsuse avaldumine avaldas Verrocchio'le nii suurt muljet, et ta loobus maalimisest. 1472. aastast alates kuulus Leonardo Maalijate Gildi ridadesse ja võis iseseisvalt tellimusi vastu võtta. Leonardole oli iseloomulik ka intensiivne ettevalmistustöö ja esialgsete visandite suur hulk. Kunagi varem polnud kunstnik teinud nii palju jõupingutusi idee väljaarendamiseks ja uute võtete leiutamiseks. Selle tulemusena on tema joonistuste hulk hiiglaslik, kuid maale, mis küll äärmiselt viimistletud ja uuenduslikud, on vähe, ja needki jäid tihti lõpetamata. 1483
väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile. Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Maalis olid kirjanduslikud teemad ja vihjed täiesti harilikud ja siit oli vaid väike samm päris illustratsioonidele, mille tegid näiteks Manet (1832 1883), Redon, Denis ja teised
saavutused maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidi Realismi iseloomulikud tunnused: Juhtiv koht maalikunstil. Kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega. 1874.a. eksponeeritakse C.Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse loodus on tõde.) Tööd valmivad küllalt kiiresti, pintslitõmbed on lühikesed, koma-kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale
aegsed imepeene joonega vase- ja puugravüürid. Ehkki mööngem, et peenuses jääb Allik Dürerist sama kaugele maha kui nimetatud renessansimeister praegusest kunstisituatsioonist. Preemiaid · 1993 "Tokko & Arrak" galerii preemia · 1996 Jyväskylä rahvusvahelise graafikatriennaali Noore Graafiku preemia · 1997 Eesti Maalijate Liidu preemia · 1997 Ado Vabbe preemia · 1998 Terzo premia International Exhibition of Art "Citta Di Locri" · 2001 Konrad Mäe preemia · 2001 Tartu Kultuurkapitali preemia · 2002 Grand Prix Kaliningradi VII rahvusvahelisel graafikabiennaalil · 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia
1504.aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende
Hollandi arhitektuuris oluliseks arhitekt JAKOB van KAMPEN, kes projekteeris Amsterdami raekoja hoone. See ehitis sai eeskujuks paljudele 17. sajandi raekoja hoonetele. Eesti raekojad Narvas ja Tartus, on ehitatud nn. Campeni stiilis (omane just väikese kupliga torn). Kui hollandi arhitektuur jääb siiski Itaalia eeskujudest tuletatud kunstiks, siis hollandi maalikunst 17. sajandil on midagi absoluutselt omapärast ja uut. Üllatav selle omapära ja iseseisvuse juures on ühtlasi hollandi maalijate väga suur produktiivsus. Hollandi maalikunsti laadi väljakujunemisel oli olulise tähtsusega asjaolu, et enamik hollandlasi olid kalvinistid. Kalvinism suhtub vaenulikult kirikute kaunistamisse, seetõttu ei arenenud siin usuline maal (altaripildid); vähesed usulistel ainetel maalitud pildid olid formaadilt väikesed ja määratud eluruumide seintele asetamiseks. Ka mütoloogiline, allegooriline ja ajaloomaal oli Hollandis võrd Ka
Isa Rubens pääses napilt surmaotsusest Colognes, pärast afääri printsess Orangega. Ema Rubens sai hakkama vabaks lastud abikaasaga ning perekond läks seetõttu pagulusse Siegenisse, Westphaliasse. Seal sündis 28. juunil 1577. aastal nende kuues laps, Peter Paul Rubens. Pärast Jan Runensi surma kolis perekond tagasi Antwerpenisse. Kuna finantskohustused laste hariduse eest olid emale üle jõu käivad, aktsepteeris ema Peter Pauli otsust saada Antwerpeni maalijate (T. Verhaecht, A. von Noort, O. van Venius) õpipoisiks. Venius mõjutas Peter Pauli minema Itaaliasse ning tuttavaks saama sealsete meistrite maalide ja stiilidega. 1600. aasta juulis alustas Peter Paul tööd Mantova hertsog Vincenzo I heaks, kes oli kaunite kunstide koguja. Kogu Itaalia perioodi ajal (16001608) oli P. P. Rubensil võimalik näha ja tutvuda teiste kuulsate meistrite Carracci, Titiani, Raffaeli, Michelangelo töödega. 1603
Veelgi enam, nad tahtsid valmistada ilusaid asju, mida saaks suhteliselt odavalt toota tööstuses. Juugendi-aegne graafika · Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. · Graafika oli ala, kus kõige tähtsam väljendusvahend oli joon. Graafikas sai kõige paremini kujutada taimevarre piitsalikke jooni või naise pikki juukseid. · Raamatuillustratsioon, plakat ja tüpograafia olid alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. · Selle asemel pidi graafik keskenduma joonele ning antud kunstiala tasapinnalisusele. Juugendstiil tõi kaasa uudse kirjapildi. Juugendkirja tähed hoidusid sirgjoontest nii paljukui võimalik, jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks kujunditeks
stanza'd). Raffaeli tuntuimaid maale on "Sixtuse madonna" - kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneetsias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et varem kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugavam ja suuremaid võimalusi pakkuv õlivärvitehnika. Veneetsia maalijate ühisjooneks on erilised soojad kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Tizian (1477--1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreedes andis ta oskuslikult edasi inimese iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust
kangelane kes oli valmis otsustavasse heitlusesse minema. Moosese figuur pidi olema osa hauamonumendist, aga see jäi lõpetamata. Mooses oli kuju.Mooses oli kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub raev. Tema üks suur tellimus oli Sixtuse kabeli ja altari kaunistamine. Ta tegi seda üksi mitmeid aastaid. Maalinkute motiivid on võetud piiblist. 24. Millise linnas tegutses Tizian. Mille poolest erines Rooma linna maaliga? Tizian tegutses Veneetsias. Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooni matemaatiline täiuslikkus ja kehade joonistuslik ning plastiline ilu, siis Veneetsias oli tähelepanu keskmes värvid. 25.Ciorgione looming. Giorgione Kuulsaim töö on ,,Magav Venus".Maalis esimese aktimaali. Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole
heleda-tumeda suuri kontraste. Mis puutub kujutiste sisusse, siis püütakse vaataja hinge haarata ja vapustada nende jõu ja ilmekusega. Samuti püütakse vaatajat joovastada pidulikkuse ja toredusega, kangelaslikkuse ja jõuavaldustega. Barokkmaalile on veel iseloomulik, et paiguti pääsevad selles piiramatult valitsema realism ja naturalism, mis ei põrka tagasi inetuse ja vulgaarsuse kujutamisest. Üllatav on barokiajastu maalijate produktiivsus; iga barokimeister on tingimata kiirmaalija. Et loomingu kvaliteet selle all väga tihti kannatas, on enesestmõistetav. Mineviku meistritest on barokk-kunsti laadi väljakujunemisel teatavat osa mänginud Correggio ja Tintoretto. Iseloomulik barokiajastu maalikunstile on asjaolu, et puudub üks suur juhtiv keskus, nagu seda oli skulptuuri ja arhitektuuri alal Rooma. Barokkmaalikunsti teerajajana võib osalt vaadelda juba Frederigo Barocciot.
Need võisid olla ühal maalal, kuid tavaliselt oli neid kaks erinevat tahvlit. Naine oli alati kujutatu paremal tahvlil, kuna naine istus harilikult mehe vasakul käel. Grupiportreede erakordne tähtsus: ei soositud portreesid, mis jätsid inimesest pillava mulje, üks väljapääs oli kujutada end ametis. Niiviisi koos ametivendadega portreteerides demontreeris see pühendmist kogukonnale. Võrreldes teiste Euroopa maade maalikunstiga moodustas hollandi maalijate looming äärmiselt iseseisva ja eriilmelise koolkonna. Selles ilmnes rohkesti uusi ja teedrajavaid elemente, mis laiemalt mõjutasid kogu kunsti edasist kujunemist. Et kodanlikus Hollandis peaaegu täiesti puudus aristokraatlik õukonnakultuur, ei tekkinud seal ka barokselt pidulikku ja suurejoonelist paleekunsti. Nii ei loodud seal losside kaunistamiseks mõeldud suuri dekoratiivseid seina- ja laemaale, ei tellitud aristokraatlikke esindusportreesid ega üksikute
Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile. Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Oli täiesti loomulik, et sümbolism liikumine, mis haaras nii kunstnikke kui ka kirjanikke aitas kaasa mõlema ala kohtumisele juugendperioodil tänu illustratsioonidele. Maalis olid
sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab imetlusväärel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused-eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega
viisid neid vanglasse", ning kes töötasid peamüürsepa juhtimise all. Fassaad koosneb neljast kolossaalsest vaarao kujust istumas oma trooni peal. Iga kuju on 20 meetrit kõrge, mõõtmed kõrvast kõrvani on 4 meetrit ja mõõtmed mööda huulte jooni on 1 meeter. Kujud ei ole ainult Ramsese atribuudite sümbolid, vaid nende funktsioon on ka olla sambad, mis toetavad umbes 31 meetrist fassaadi. Peale kiviraiujate ja kujurite tööd järgnes maalijate töö, mis teostuse ajal oli märkimisväärne oma laiahaardelise värvivaliku pärast, mis kahjuks on peaaegu täielikult hävinud aja möödumisega. Mäe südamesse tungides jõuab pühamusse, kus varem seisid kolmiku kujud, kellele koos Ramsesega tempel oli pühendatud. Siin võttis aset sündmus, mida kutsuti "päikese imeks". Kaks korda aastas, 21. märtsil ja 21. septembril, kell 5.58 hommikul, tungib päikesekiir läbi
parteisse, reformitud hollandi kiriku vabameelsesse tiiba. Vincenti isa oli karm vaimulik, kellega pojal kunagi häid suhteid ei tekkinud. Kuigi ta koolis just halvasti ei õppinud, saatis isa ta ikkagi neljaks aastaks internaatkooli. Sealt on ilmselt pärit tema esimesed ängistavad kogemused. Kaks aastat hiljem jättis ta keskkooli pooleli ning suundus peagi Haagi kunstikaupmehe õpilaseks. Seal tutvus ta akadeemilise kunstiga aga ka Barbizoni koolkonna maalijate töödega. Peale koolituse lõppemist suunati ta Londoni galeriisse, kus õnnetu esimene armastus teda endasse ja vaid temale omase fanaatilisusega religiooni poole pöörduma pani. Seal otsustas isa sekkuda ja saatis ta Pariisi galeriisse tööle. See ei toonud aga oodatud rahu, sest kaastöötajatel oli raske taluda Vincenti konfliktset iseloomu. Näiteks suhtus ta halvakspanuga kunsti kui kaupa ja seetõttu näitas välja ka vaenulikkust galerii klientidesse, mis tõi kaasa vallandamise.
Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi. Barokk-kirikute eeskujuks oli juba 16. sajandil ehitatud Il Gesu kirik Roomas. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad maalid ja skulptuurid Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvrei edasisel täiendamisel 17. sajandil. Barokilikumad tendentsid tulevad aga ilmsiks Versailles lossi ehitusel Louis XIV tellimusel töötas seal prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalijate paremik, misstõttu on loss saanud prantsuse rahva uhkuseks. Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Selline palee põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa palee-ehitusele, lossi park on nn. arhitektuurilise pargikunsti täiuslikem näide, reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. Saksamaa kuulsamatest tolle aja ehitistest võib nimetada Belvedere lossi Viinis,
Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Blois loss- sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Kunst 17. sajandil 19. Millist ühtset stiilinimetust kasutatakse 17. sajandi kunsti kohta? Barokk 20. Iseloomusta Flandria 17. sajandi tuntuima kunstniku Peter Paul Rubensi loomingut. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende
hakkas tegelema maalidega; portreed: autoportree Kristusena, autoportree aktina; noore mehe portree; kõige täiuslikuim maal: 4 apostlit.; Grünewald - esimene saksa maalija, kes lähtus oma loomingus valgusest, värvidest; saavutas suure visionaarsuse; tuntuim Isenheimi altar; veel: Ristilöödud Kristus Karlsruhe ja altarimaal Püha Mauriciuse ja püha Erasmusega. Cranachite maalijate perekond; kuulsaim Lukas Granach vanem - hävitas oma ande äärmise produktiivsusega; ei viimistlenud oma töid - polnud aega; töid: Aadam ja Eeva, hertsog Fromme portree; graafikast Martin Lutheri portree. Silmapaistvaim töö: Puhkus põgenemisel Egiptusesse; Hans Holbein noorem portretist; pikemalt tegutses Inglismaal, hinnatud õukonna ja kõrgema seisuse kunstnik; kuulsaim: Henry VIII ja Charl de Solein portreed, Thomas Godsalve oma pojaga. Tuntumad saksa kunstnikud
Tauti maja nr. 19 oli värvitud primaarvärvidega Peale 1924 oli seotud mitmete elamugruppide kavandamisega. Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G · 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi ("Novembergruppe", "Zehner Ring", "Arbeitsrat für Kunst", grupp "G". · ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer, Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid. · Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega. · Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue.
Silmapaistvamaid ohvreid Manet, Jules de Concourt ja prostitutsiooni kuulsaim kroonik Guy de Maupassant. Peale "A Mountrouge'i" põhinevad veel kuus maali otseselt Bruant'i lauludel. "A Saint-Lazare" ja "A la Grenelle", viimasega pöördub kunstnik taas kaudse lähenemisviisi 16 poole, näidates pooleldi tagantvaates naisefiguuri bistroolaua taga. Üksildased napsitajad bistroolaua taga oli moodsa elu maalijate hulgas hästituntud teema, kuid Henri läks sammukese edasi. Nimi seob pildi Bruant'i lauluga ja näitab selgelt, et meie ees on inimene kelle elu on hukutanud tema amet, mida ta oli sunnitud pidama, ning et nüüd on ta liiga vana, et seda jätkata. Litograafia levik, mis oli üks osa massikultuuri revolutsioonist, andis uusi võimalusi ka Henrile. Illustreerides neid laulusõnu lootis Henri, et Bruant teeb talle ettepaneku
vahele kompositsioonid ja figuurid. Laevõlvile on maalitud ligikaudu 350 figuuri. Hoolimata oma tervisest töötas ta lae all 4 aastat ja täitis selle tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus%29) 1.2 Realism (kunst) Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Juhtiv koht oli maalikunstil, kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt. (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat,suhtudes temasse lugupidamisega. (http://web.zone.ee/marjukodukas1/Realism.pdf) Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust
annaabi.ee 
