Uus kunstistiil art nouveau, juugendiaegne graafika (0)

Uus kunstistiil – Art Nouveau
Mandri-Euroopas omandas 19.sajandi viimasel kümnendil keskse koha uus dekoratiivne kunstistiil, mis oli algtõuke saanud Inglismaalt.
Prerafaeliitide ja " Arts &Crafts" liikumise esteetika enam kui veerandsajandiline järk-järguline pidev areng oli 1890-ndateks loonud pinna uue stiili loomiseks.
Stiili hakati nimetama Art Nouveau – uus kunst . Inglismaal hakati uut stiili nimetama Style Modern .
Inglismaa põhiline osa Art Nouveau arengus oli uuele
stiilile tee rajamine.
Art Nouveau oli internatsionaalne dekoratiivne kujundusstil, mille laiem levik tuli peale “Art Nouveau” sisutussalongi avamist Pariisis 1895 . Art Nouveau piiritletakse aastatega 1890-1914.
Stiili kõrgpunkt oli 1900.a. maailmanäitusel Pari sis, kus Art Nouveau triumfeeris kõikides kunstiliikides.
Stili iseloomustas suur dekorativsus – kujunduselementideks vääntaimed, eksootilised linnud ja lilled, kaunid inimfiguurid. Vormid olid kaarduvad, graatsilised.
Ühtne kujundusvõte ühendas kogu ruumi tervikuks, eesmärgiks oli
kunstide süntees.
Hilisemal perioodil toimus üleminek tööstuslikule tootmisele, mis tõi
kaasa vormide lihtsustumise, dekoori taandumise.
Art Nouveau - Prantsusmaal, Belgias Jugendstil - Saksamaal Style Modern-Sezessionstil -Inglismaal, Austrias Modernismo - Hispaanias Floreale, Liberty – Itaalias .
Saksamaal sai uus stiil nimeks “ Jugendstil ”, ajakirja “ Jugend ” nime järgi..
Ajakiri ilmus 1896-1918 Münchenis ning levitas uusi ideid saksakeelsetes maades.
Kuivõrd Eesti on kuulunud Saksa kultuuri mõjusfääri,
kasutavad Eesti kunstiajaloolased Art Nouveau saksapärast nimetust juugend .
Uus stiil – Art Nouveau - oli Arts&Crafts Movement ´ ja Aesthetic Movement´ edasiarendus.
Inglismaal oli uus stiil enam ohjeldatum, funktsionaalsem ja oma ideedelt lihtsam kui teised
samalaadsed stiilid Euroopas. Ka hiljem järgisid inglise disainerid "Arts and Crafts"
liikumise pärandit ning seega erinevalt Euroopa teistest sarnastest liikumistest polnud nad võimelised leidma midagi ühist tööstusega.
Suurem enamus inglise disaineritest, kelle tööd inspireerisid uue stiili arengut mandril , tundsid vastumeelsust mandri-juugendi suhtes. Näiteks Walter Crane teatas, et tal pole mingit ühist"selle veidra dekoratiivse haigusega, mida tuntakse juugendina".
Inglismaal ei saavutanud juugend sellist seikluslikkuse või eksootilise lopsakuse taset kui teistes maades. Seetõttu pole üllatav, et juugend arenes edasi Prantsusmaal ja Belgias, kus inglaste pärandus kujundati ümber.
Kuigi mõned juugendi disainerid ( Henry van de Velde) jagasid Morrise sotsialistlikke ideid, ei pooldanud nad viimase vaenu tööstusliku toodangu vastu. Veelgi enam, nad tahtsid valmistada ilusaid asju, mida saaks suhteliselt odavalt toota tööstuses.
Juugendi-aegne graafika
• Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse.
• Graafika oli ala, kus kõige tähtsam väljendusvahend oli joon. Graafikas sai kõige paremini kujutada taimevarre piitsalikke jooni või naise pikki juukseid.
• Raamatuillustratsioon, plakat ja tüpograafia olid alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite – tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus – kasutamist.
• Selle asemel pidi graafik keskenduma joonele ning antud kunstiala tasapinnalisusele.
Juugendstiil tõi kaasa uudse kirjapildi. Juugendkirja tähed hoidusid sirgjoontest nii paljukui võimalik, jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks kujunditeks. Eeskujuks oli idamaine kalligraafia : jaapani ja hiina kirjutajatel oli suur vabadus kujundada ise tähekuju, kaotamata üldist tähendust.
Juugendi disainerid kasutasid joone jõudu ja energiat ka dekooris. Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena.
Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi , lehti ja kroonlehti võis väänata,
keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele.
Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja
kahvatute õitega lilled - liilia , iris , orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos , vetikas,
krüsanteem, fuksia, alpikann , bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav.
Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus – orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või – nupp (uue kasvu ja elu sümbol).
Christopher Dresser tõi oma raamatus"Modern Ornamentation" ( 1886 ) esile juugendliikumise ornamentaalse esteetika alused.
• Looduslike vormide kasutamine kujunduses toetus põhimõttele, et kunst pole lihtsalt looduse kopeerimine.
• Loodust ei pea jäljendama, vaid taaslooma seda kaotamata midagi selle (looduse) värskusest.
• Loodus varustab kujutlusvõimet värske materjaliga .
Lillede ja lindude eelistustes ilmnes ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja eriti paabulinnuvärvid.
• Luik, paabulind , kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele. Sagedased elusolendid juugendornamentikas olid ka ussid ,koerad, kalad .
Suurimaks eelistuseks oli pikkade juustega naisefiguur. Pikkade juuste kultuses väljendus erootika . Erootika oli üks olulisemaid juugendi tunnusjooni. Juukseid ülistati ni maalis, kirjanduses kui ka muusikas.
- femme - fleur (lil -naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu.
-femme fatale (saatuslik naine)-erutav, veidi kõhn, mustasilmne ahvatlejanna.
Juugendi (Art Nouveau) -aegne graafika Prantsusmaal
Prantsusmaal oli levinud graafika-alaks plakatikunst.
Plakatikunstil jaoks olid omaette galeriid ja kollektsionäärid ning plakati kunstiline tase oli kõrge. Ilmnes, et õnnestunud plakatid müüvad ideid ja elustiili rohkem kui konkreetset toodet.
Plakatitel kasutati palju mees- ja naisakte, kuid seda erinevate nähtuste propageerimisel.
Mehe keha reklaamis tööstust ja tehnoloogiat, sellal kui naise keha kasutati konkreetset toodangut ja meelelahutusi reklaamides . Naiselikkus esindas lõbu, naudingut ja instinkte, mehelikkus tegevust ja intellekti, tõsisemat lähenemist nõudvaid teemasid .
Jules Cheret hülgas traditsioonilise plakati kui lihtsalt mingi sündmuse kuulutaja.
Selle asemel lõi ta pilkupüüdva kujutise, millele lisas vaid hädavajaliku informatsiooni.
Selleks, et silma torgata üldisest tänavapildist, lihtsustas ta pilti – värvid muutusid jõulisteks,
vormid lihtsateks. Dünaamikat andis Chéret edasi puhtalt aktiivse lineaarse kujundi abil. Chéret lõbusate elavate tantsutüdrukute kujutisi imetlesid paljud kunstnikud , kes kasutasid neid uusi ideid juugendi arendamiseks .
Eugene Grasset
Eugene Grasset omandas kunstihariduse Zürichis. Tegutses esialgu skuptori, maalijana .
1871 alates asus Pariisi, kus töötas mitmel alal, disainis mööblit, vaipu, keraamikat, ehteid .
Postkaarte, kalendreid ja plakateid hakkas tegema alates 1877 . Tema plakatid leidsid tunnustust Ameerikas ja enamus tema loodud plakateist ilmusidki seal.
Grasset graafikale omased lamedad pinnad ja rõhuasetus piirjoontele tulid Jaapanist, keerulise mustriga ääred pärinesid kelti raamatumaalidelt ja nikerdustelt. Grasset` plakati- ja raamatukunstis oli olulisel kohal pealkirjatähtede kasutamine üldises kujunduses. Seda oli kergem teha kui teksti osa oli limiteeritud, nagu näiteks plakatitel, kuulutustel, ajakirjade ja
raamatute esikaantel. Paljud teised kunstnikud kasutasid hiljemGrasset` ideid.
Eugene Grasset lõi tõeliseltjuugendliku plakati, kasutades tugevat kontuuri ja voolavaid
vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi – malbe ,
sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides.
Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks.
Alphonse Mucha
Oli üks tuntumaid juugendstiili plakatikunstnikke. Saavutas üleöö kuulsuse plakatiga “Gismonda” (1895) Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel on täisfiguurid, keerukas
ornamentika , arvukalt detaile. Mucha kasutas mitmekesiseid mahedaid värvikombinatsioone, oli suurepärane kolorist. Mucha sulatas edukalt ühte suurt hulka erinevaid dekoratsiooni al ikaid – tšehhi rahvakunsti motiivid, jaapani puulõiked, araabia ja mauri dekoratiivsed elemendid, bütsantsi mosaiigid , romaani ja kelti mustrid, juudi kirjatähed jne.
Tema looming 1890ndail oli tohutu – teatri- ja näituste plakatid, kuulutused, graafilised tööd,
kavandid juveelidele.
Juugendgraafika Saksamaal
1890ndate teise poole hariduspoliitika ja ajakirjandus soosisid juugendi arengut.
1895 pidas Saksamaal loenguid van de Velde.
1897 asutati Münchenis “Vereinigten Werkstätten für Kunst im Handwerk”,
millele järgnes järgmisel aastal “Werkstätte für Handwerkkunst” Dresdenis.
1896 hakati välja andma ajakirja “Jugend”,
1897 veel lisaks Münchenis ajakirja “Kunst und Handwerk” ja veel paar teist ajakirja.
Saksa juugendi keskuseks kujuneski München.
Saksamaal võib juugendstiili arengus selgelt eristada kahte perioodi. Varasem lilleline
stiil asendus aastaks 1900 rohkem geomeetrilise, abstraktse stiiliga.
Saksamaal leidis juugend rakendamist tarbe- ja interjöörikunstis ning opärane suund
kujunes ka raamatugraafikas.
Koloman Moser
Moser oli edukas eriti kommertsgraafikas ning kavandas pangatähti ja marke , millele oli iseloomulik viini koolkonna tugevalt kontrastne kujund. Moseri kalduvus tugevale kontuurile oli ilmne tema kavandites ajakirjale “Ver Sacrum”. Raamatuillustratsioonides kasutas Moser
geomeetrilisi kujundeid, sageli must-valget kabelaua mustrit . Oma elu jooksul disainis Moser rõivaid, värvilisi klaasaknaid, portselani, keraamikat, ehteid, mööblit, tapeete. Ka siin kasutas ta sageli must-valge ruutu .
Juugendgraafika Venemaal
Petrburis asutati 1902 .a. Sergei Djagilevi (1872 – 1929) ja Aleksander Benois (1870 – 1960) juhtimisel “Mir Iskusstva” rühmitus, mille ideed olid mitmeski sarnased “Arts and Crafts”
liikumise ideedele : vana kunsti (vana-vene) taaselustamine, käsitöö ausse tõstmine, stiiliühtsus jne.
“Mir Iskusstva” nimelises ajakirjas kirjutati, et kunsti ei tohi jaotada ülevaks ( maalikunst , graafika, skulptuur ) ega madalaks. Pole midagi põlastavat selles kui kunstnik teeb mööblit, nõusid ja teisi tarbeesemeid. Kõik, mis on ilus, ei pea olema ainult muuseumis . Ilu
peab astuma inimese ellu nii kodus kui ka väljaspool seda.
Paljud rühmituse liikmetest püüdlesid selle poole, et nende kunsti väljendusvahendid oleksid dekoratiivselt ilmekad. “Mir Iskusstva” kunstnike suuremad saavutused olid seotud graafika (eriti raamatugraafika) ja teatridekoratsioonidega. Nad lõid mitmeid õnnestunud lavadekoratsioonide kavandeid “Ballets Russes`le”.
Kõige enam juugendist mõjutatud kunstnik Lev Bakst (1867 – 1924) on läinud kunstiajalukku eelkõige teatrikunstnikuna – ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse .
Juugendgraafika Eestis
Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi ( 1862 – 1950) luulekogule “Mälestused ja lootused” (1903).
Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on “Noor-Eesti” albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud .
Juugendlikke elemente ilmnes ka K. Raua “Kalevipoja” illustratsioonides 1920 – 30ndail.
Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk, mille ehitasid vennad Orville ja Wilbur Wright, esimene lend toimus Lõuna-Carolina rannikul Kitty Hawk-is 1903 a.
Sajandivahetuse elustiil -Elektriline külmkapp, triikraud, pesumasin
Kokkuvõtteks
Juugend lõi uue, dekoratiivse keele kombineerides närvilisi piitsalööke, kerides ebasümmeetrilisi väänkasve ja kurblikke figuure , mõnikord üle külvatud stiliseeritud geomeetriaga.
Juugend väljendas nii kaasaegsust kui traditsioone, nii rahutust kui enesekindlust, allakäiku (dekadentsi) ja progressi.
Kuigi juugend oli suhteliselt lühiajaline, mõjutasid selle ideed ja tulemused ( arhitektuur , ehted , tarbeesemed jne.) tugevasti inimeste eluolu ja vaimset atmosfääri ka edaspidi.
1930ndail oli märgatav esteetiline reaktsioon juugendi vastu.
Juugendi taasavastamine toimus 1960-ndatel aastatel.