Art deco (2)

Art Deco oli innovatiivne kujundusstiil
20.saj. 20-30-ndatel aastatel (1925 -1939).
Kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30-
ndatesse aastatesse.
Nimetus võeti kasutusele näituse puhul, mis
korraldati 1966 Pariisis, et meenutada seal
aastal 1925 peetud 20. saj. suurimat
rahvusvahelist kunstkäsitöö ja moodsa
tööstuskunsti näitust.
Art Deco arenes eelnevalt
valitsenud stiilist ­ Art Nouveau,
jättes alles loodusmotiivid, ent
avaldades kontseptsioone palju
julgemalt, pastelsete asemel
eredates värvides, millele
lisandusid jõulised
geomeetrilised vormid, mis
paremini sidusid kunsti ja
tööstust.
Art Deco stiil oli mitmekülgne
ja eklektiline, saades
inspiratsiooni Idamaade,
Babüloni, Egiptuse ja Aafrika
iidsete ja eksootiliste kultuuride
monumentaal- ja
dekoratiivkunstidelt; looduselt
(gasellid, palmipuud,
ookeanilained); avangardi
maalijate ja disainerite
geomeetrilistelt vormidelt.
Art deco läikivad,
voolujoonelised vormid
väljendasid elegantsi ja küllust.
Metall oli hinnas - kroom, teras,
plaatina, alumiinium, uus
moematerjal oli bakeliit.
Art Deco oli stiil suure S-ga,
mida iseloomustasid sõnad:
geomeetria, läige, sära, värv!
Hõlmab eelkõige
kunstkäsitöö, mööbli- ja
sisekujunduse; ent ka
arhitektuuri, plakati- ja
lavakujundust ning
kujutavat kunsti.
Iseloomulik on püüd
lähendada disaini
hulgitootmise nõudeile.
Tarbegraafika (plakat,
postkaart, raamatukaas,
pakend) kasutas
kujunduses pikki kitsaid
vorme, ümaraid pindu ja
geomeetrilist mustrit,
sümboliseerimaks masina-
ajastu kiirust.
Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele,
geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja
intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks
masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne.
kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja
kaubandusliku külluse tähised.
See aeg oli lärmakas, täis
jazzi ja masinate müra.
Moetrende määrasid Coco
Chanel ja Elsa Schiaparelli.
Filmitähed - Greta Garbo,
Marlene Dietrich, Ginger
Rogers, Fred Astaire.
Moodsad tantsud olid
charleston ja tango.
Stiili tunnused
Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks
geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak.
Materjalidest kroom, klaas, peeglid,
läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad.
Furnituuri juures väärispuidud -palisander,
mahagon, eboniit, sükamor Loodusmotiivid -
teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised
figuurid.
Värvid ­ elutoas ja magamistoas kreemjad,
rohekad, beezid, austritoonid, summutatud
valgustus.
Suurt tähelepanu pöörati kokteilitubade ja
suitsetamisruumide kujundamisele, kus
domineerisid teatraalsed kontrastid, must jt.
tumedad toonid kontrastis punase, kollase ja
säravheledaga.
Interjööris ja furnituuris oli üheks suunaks
luksuslikke materjale rõhutav ülidekoratiivne
"buduaaristiil", mida viljelesid Jacques-Emile
Ruhlmann, Jules Leleu, teine suund oli
geomeetriline, läikmaterjale ja metalli
armastav, jaapanipärase napi joonega
furnituur, mida viljelesid Eileen Gray, Pierre
Chareau.
Tuntuimad esindajad olid René Jules Lalique (klaas), Jean Puiforcat
(juveelikunst), Émile-Jacques Ruhlmann (mööbel).
Tänan tähelepanu eest!