Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Henn Roode (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
 
 
Henn   Roode  oli keeruline 
intrigeeriv tegelane, kelle 
maalid ei ava end kergelt. Ta 
oli  olemuselt  intellektuaal ja 
kunstis tõeotsija.
Luuletaja ja kunstiloolane 
Indrek 
Hirv  iseloomustab Roodet nii: 
“Värvipaletis  pallase  traditsioone 
jätkav, kompositsioonikäsitluses 
erandlik  ja avastav, portreedes 
peen psühholoog, meremaastikes 
silmapiirist kaugemale viitav – 
arvati  70ndate algul ka ametlikult 
eesti esimaalijate hulka.“
„Roodel oli raske saatus, mida ta 

 peegeldas oma loomingus. 
Sellepärast on tema maalid täis 

Henn Roode. 1969-1970. Perekoona arhiiv sügavat mõtet ning tekib tahtmine 
mõelda nende üle“, — ütleb Kädi 
Talvoja.
 
 
Roode õppis aastail 1944-47 Tartu 
Ri klikus Kunsti nstituudis (Õppejõud 
Ado  Vabbe  ja Elmar  Kits ), kus oli 
säilinud veel Pal ase vaim ja huvi 
moodsa  kunsti, eriti  kubismi  ja 
abstraktsionismi vastu.
Seejärel õppis ta ühe semestri 
Tal inna Ri klikus 
Tarbekunsti nstituudis (õppejõud 
Johannes Võerahansu ja Lepo 
Mikko
).
Autoportree. 1968
 
 
1949. aastal ta arreteeriti koos 
rühma üliõpilastega (Esther 
Potisepp (tulevane 
abikaasa), Lembit  Saarts , Ülo 
Sooster, Valdur Ohakas ja 
Heldur  Viires)
 ja saadeti 
Siberisse vangilaagrisse. 
Määrati kõigile neile 
karistuseks 10 aastat 
vabadusekaotust 
parandusliku töö laagrites. 
Henn Roode suunati 
Kasahhi  NSV Karaganda 
oblastisse Lugovoi 
lagrisse, mis oli erilaager 
poliitvangideks.
Kuid vabastati teda 
 
 
ennetähtaegselt 1956. 
aastal.
Arreteerimise aluseks sai fabritseeritud 
süüdistus nõukogudevastases tegevuses. 
Vaid  tegelikkuses eesmärgiks oli 
andekamate üliõpilaste tasalülitamisega 
tühistada "Pallase" meelsust elus hoidva 
Tartu positsiooni kunstikeskusena... 
Kaasaegsete mälestuses oli Roode enne 
arreteerimist lõbus, aktiivne, särtsakas, kes 
kõige rohkem rääkis ja möllas, aga kui tema 
vangist tagasi tuli, keskendus ta perele ja 
kunstile ning oli väga vaikne. Kui seltskonnas 
teised rääkisid, siis Henn Roode kuulas, pea 
viltu . Kui midagi ütles, siis väga lakooniliselt 
ja tabavalt.
Henn Roode ja Heldur 
Viires Tartu 
Kunstiinstituudipäevil. 

Mitmed aastad vangilaagris ei suutnud 
1940. aastate teine pool
lõpetada Roode soovi kunstiga tegeleda. 
Tema jäi moodsa kunsti truuks. Lõpetanud 
katkenud kunstiõpingud, nüüd küll Tallinnas 
ERKIs, kujunes temast üks veendunumaid 
moderniste ja radikaalsemaid 
 
 
kunstiuuendajaid II maailmasõja järgses 
Eesti kunstis.
Naise portree. 1949
Nimetu . 1968
Martin Linnamägi. 1973
Teos “Naise portree” on üks 
Inimene Roode 
Laäbitöötatud hilistes 
viimaseid Roodel valminud 
portreedel on 
portreedes  jookseb  
töid vabaduses enne 1949.a. 
peamiselt tõsine, 
Roodele iseloomulik 
arreteerimist ning Siberisse 
murelik,  nukker  või 
geomeetriline 
saatmist. Selle koloriidis on 
traagiline, sest teda 
võrgustik mööda nägu.
veel tajutav nooruse uljus 
huvitasid nimelt 
Kuid tähelepanu 
ning helgus, kuid naisepilk 
niisugused ajast 
pöörakse ka sisule.
k  õneleb juba mõtlikkusest ja 
puretud  tegelased.
tõsidusest.
Turg . (Kavand I)
Henn Roode varasemas loomingus 
näeme tüüpiliselt pallaslikku 
maalilist värvikäsitlust. Tema 
edasine vormikäsitlus muutus aga 
järjest üldistavamaks ning 
kunstnik kujundas välja 
isikupärase, vaid talle omase 
Turg. (Kavand II)
maalimislaadi. Roode on loonud 
linnavaateid, maastikke, 
portreesid, natüürmorte ja 
interjöörimaale, hiljem 
abstraktsionistlikke maale. "Turg" 
II kuulus kokku ühel kartongil 
olnud I kavandiga 
kompositsioonile "Turg" - see 
 
 
Tallinna Kergetööstuse 
Tehnikumile maalitud 
suuremõõtmeline töö oli esimene 
Henn Roode väljapaistev 
monumentaalteos.
Turg ( Fragment ). 1960
Turg (Lilleturg). 1961. 99,5x253
Tema esimene turupilt on pärit 1960. aastast.  Maalimislaad  
püüab veel olla realismilähedane. Kuid järgmise aasta „Turg 
(Lilleturg)“ on juba kubistliku mõjuga, mida ta vastavalt oma 
karakterile edasi  arendasMotiiv  on täiesti loetav , kuid need 
inimesed ja lilled on stiliseeritud mosaiigina tunduvate 
värvipindadega. Tööd iseloomustavad pingestatult 
konstrueeritud struktuur, selged puhtad värvid, soojade ja 
külmade värvide  kontrast .
Turulettidel valitseb Roode maalil küllus. Kaubaparadiisi taustal 
kõrguvate paneelhoonete ja teadus-tehnika revolutsiooni 
 
 
sümboliseeriva  kraanaga  vihjab aga kunstnik riikliku 
elamuehitusprogrammile.
Rääkides 
progressiideoloogiast, 
keskendub Roode eelkõige 
vormiprobleemide 
lahendamisele. 
Karussell . 1960
Võrreldes „Turuga“ on sellele 
eelnenud suured 
kompositsioonid „Jaaniõhtu“ 
ja „Karussell“ staatilisemad.
Ta puhastab objekte 
liigsetest detailidest ja 
pöördub tagasi suurte 
Jaaniõhtu. 1960
 
 
lakooniliste pindade juurde.
Roode teosed on analüütilised 
ja üldistavad, maalimislaad 
isikupärane, kus värvipinnad on 
õhukesed ja viimistlemata. 
Värvid on mahlakad.
Kompositsioon . 1965-1967
Abstraktne  kompositsioon. 1966
Lahendus portreele. 1966
 
 
Maal „Demonstatsioonile“ 
tähistab Roode loomingus uut 
suunda. Kui enne lihtsustab ja 
geometriseerib ta  kujundeid 
ühtlasteks pindadeks, siis nüüd 
proovib ta läheneda objektidele 
vastupidi.
Eelneva perioodi maalide 
staatilisuse, kompaktsuse, 
materiaalsuse asendab närviline 
Demonstratsioon. 1965-1966
vibreeriv liikuvus. Maali üldine 
mulje on kerge, õhuline ja 
abstraktne.
Teisel, hilisemal versioonil annab 
enam tooni punane värv ning 
esiplaanil  kujutatud  mehe 
detailsem väljamaaling.
Paraadil  osalejate  hulgast eristub 
ainult esiplaanil olev mees. 
Taustal eristab silm kolme hoone 
ja rahusõnalise loosungi, 
 
  ülejäänud on killunenud kirevaks 
Demonstratsioonile. 1965
massiks.
See nähtava ja nähtamatu 
vahekord  kujuneb edaspidi Roode 
kunsti  põhiküsimuseks.
Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode 
oma sõbra  Olav  Marani kaudu usu 
jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi 
vastu tuleb jälle esile, see avaldub 
filigraansetes joonlauaga ehitatud 
konstruktsioonides suuremate piltide 
osadena ja sageli esinevas pruunikas, 
esimesi kubiste meenutavas koloriidis.
Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek 
Hirv võrdles kunstniku loomingu  printsiibid  
pühakirjatekstiga:
Üks  suvine  portree. 1968
Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, 
s.o värviga  katmata  lõuend maalitud pindadega 

Pildid sünnivad nüüd 
üheväärseks või tähtsamakski, kandes vihjamisi 
n-ö seest väljapoole, 
sõnumit pühakirjast: Õndsad on need, kes ei näe, 
võttes natuurist vaid 
ent usuvad siiski (Jh 20,29) või, mõnes portrees ka 
algidee või 
variatsiooni eelmisest, armastust rõhutavat: …
meeleolu. 
keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud (Pt 
1,8).“

Nähtava ja nähtamatu pi riga mängides Roode 
avastas oma kunsti defenitsiooni: „ kunst  algab 
sealt, kus lõpeb nähtav pind“.
 
 
„Teekaslaste“ puhul huvitavad teda 
uued küsimused. Eski slikkuse 
kontseptsioon  on si ngi oluline, kuid 
nüüd mängib ta värvikihi 
õhulisusega,  lastes  grafi tpli atsiga 
tehtud alusjoonistuse sel est läbi 
kumama.
Ni  nagu Roode üha enam keeldus 
maisest ja materiaalsest elus, tegi 
ta seda ka kunstis. Kohati jätab ta 
lõuendi pinna lausa katmata.
Teekaaslased. 1970- 1971
 
 
 Henn Roode. 1960. aastate teine pool
Paaril vi masel eluaastal kuulub Henn Roode 
ootamatult eesti kõige tunnustatumate 
Autoportree. 1974
maalijate hulka.
Vi ekümnendaks sünnipäevaks pakutakse 
Kädi Talvoja võtab Roode 
tal e  tervet  suurt saali Tal inna Kunstihoones, 
loomingu kokku ni moodi: „ Ta 
aga vaid kuu aega hiljem Henn Roode suri 
oli kui  teadlane , kes püüdis /.../ 
välja destil eerida tõde 
maovähki tõttu. 
maailma kohta.” 
 
 
HARIDUS JA ELUKÄIK
4.11.1924 Henn Roode sündis Tal innas inseneri ja arsti perekonnas.
1943  Lõpetas Tal innas J akob  Westholmi  nimelise gümnaasiumi.
1944-1947 Kunstiõpingud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe Ja 
Elmar Kits).
1947
 Sügissemester Tal inna Ri klikus Tarbekunsti Instituudis (õppejõud J  ohannes  
Võerahansu ja Lepo Mikko).
20.11.1949 Arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus.
14.06.1950 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise 
otsusega määrati  karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö 
laagris
1956 Vabastati ennetähtaegselt vangilaagrist.
6.12.1956 Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali otsus rehabiliteerimise kohta.
1956 Abiel us õpingukaaslase ja kunstniku Esther Raudsepaga (neiupõlvenimi).
1956- 1959  Õpingud Eesti Ri klikus Kunsti nstituudis.
1957 Sündis tütar  Hanna .
1959 Alustas esinemist näitustel.
1959-1960 Töötas Tal inna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi  juhina .
1960 Sündis tütar Li na.
1964 Võeti  ENSV  Kunstnike Li du li kmeks.
1964-1974 Valdavalt vabakunstniku  staatuses , töötas aeg-ajalt Tal inna Pedagoogilise 
Instituudi  õppejõuna.
 
25.12.1974 Henn Roode suri maovähki.  

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Henn Roode #1 Henn Roode #2 Henn Roode #3 Henn Roode #4 Henn Roode #5 Henn Roode #6 Henn Roode #7 Henn Roode #8 Henn Roode #9 Henn Roode #10 Henn Roode #11 Henn Roode #12 Henn Roode #13 Henn Roode #14 Henn Roode #15
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stronzo Õppematerjali autor
Ettekandes räägitakse Henn Roode elust ja loomingust.

Sarnased õppematerjalid

Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad
40
pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

sai temast mõnes valdkonnas eesti kunstielu "ärataja". Sooster osales ka 1962 Moskvas toimunud Maneezi näitusel, mida külastas Nikita Hrutov ja mille otsese tagajärjena algas abstraktsionismi vastane kampaania .NSV Liidus, suurendades kääre ametliku ja põrandaaluse kunsti vahel. Tallinna defineerivad aktiivse kunstikeskusena sel perioodil 1957-59 ERKI lõpetanud graafikud, näiteks Henri Laretei, Peeter Ulas, Herald Eelma, Evi Tihemets, Henno Arrak, Kaljo Põllu, maalijad Olav Maran, Henn Roode, Enn Põldroos, Nikolai Kormaov ­ lõhkudes ja otsides uusi vorme, iga hinna eest vältides realism ilminguid. Üldistatud ekspressionism leidis graafikas väljendust populaarses linooli- ja puulõiketehnikas. Vormides peitud pigem tahumatu väljendusrikkus kui detailne võlu. Tähelepanu väärsed on selles perioodis Peeter Ulase loodud uued reaalse/ abstraktsiooni süsteemid ja Herald Eelma sümboolse esemelikkuse ja rahvusromantiline temaatika. Joonis ....

Kunstiajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun