Renessanssi maalikunst (0)

Renessanssi maalikunst
Vararenessanssi maalikunst
Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid.
Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis.
Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena.
Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti.
Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku , mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele.
Masaccio 1401-1428
Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio.
Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse.
Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena, on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele
"Püha kolmainsus"
Öeldakse, et Masaccio frescod Santa Maria del Carmine kirikus ja Brancacci kabelis juhatasid maalikunstis sisse renessansi.
Brancacci kabel Firenzes
"Peetrus tervendab oma varjuga"
Masaccio
"Paradiisist väljaajamine"
Figuuride alasti kujutamine oli väga uuenduslik. Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades ning muudab nad ruumiliseks, tõelisteks.
Sandro Botticelli 1445-1510
Sandro Botticellit peetakse tänapäeval üheks populaarsemaks Itaalia vararenessanssi maalikunstnikuks.
"Venuse sünd"
(1485/87) maalis Botticelli oma teise kuulsa maali, mida loetakse peale selle taasavastamist 19.saj. kunstajaloo pöördepunktiks ja Firenze kultuurilise, poliitilise ja majandusliku taassünni sümboliks.
"Primavera"
Kõrgrenessanss. Maalikunst Roomas.
16.saj. esimesel kümnendil sai Roomast lühikeseks ajaks Itaalia kunstikeskus. Kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tavaks, püüdis paavst kunsti ja kultuuri enda teenistusse rakendades kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke.
Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena.
Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära.
Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile.
Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli
Leonardo da Vinci( 1452 -1519)
“Mona Lisa“
“Püha õhtusöömaaeg“
Michelangelo
Sixtuse kabeli laemaal
Renesanss Prantsusmaal
Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Õukonna kunstnike hulka kuulus prantslane Jean Clouet ´(u 1475- 1541 ) Tema Francois I portrees on juba näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe.
Francois I portree
Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud.
Austria kuninganna Elisabeth
Osava ja tõetruu kujtamisviisi tõttu oli Francois Clouet sama nõutud õukonnamaalija kui ta isagi.
Fontainebleau koolkonna stiil oli suurejooneline ja dekoratiivne , vahel isegi kergemeelne
Gabrielle d´Estrées ja tema õde vannis
Renessanss Saksamaal
Albrecht Dürer(1471-1528)
Albrecht Dürer oli Saksamaa tähtsaim renessansskunstnik ja selle maa kuulsaim kunstnik läbi aegade. Ta oli oma aja juhtiv maalija ja graafik. Just graafilised tehnikad nagu puu- ja vasegravüür said tema käe all uue väljenduslikkuse ning kõrgeima tehnilise taseme.
Düreri kunst avaldas mõju kogu Euroopas juba tema eluajal ja on olnud inspiratsiooniallikaks sajandeid peale teda.
“Autoportree“
Renessanss Madalmaades
Jan van Eyck
"Kaupmees Arnolfini ja tema naise portree"
Pieter Brueghel vanem
“Jahimehed lumes“
Hieronymus Boch
Triptühhon "Lõbude aed"