Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? (0)

Mis on kõige olulisem XVII - XVIII sajandi kultuuris?

Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad . Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643- 1727 ) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi olulise leiutise – elektripatarei, mis võimaldas muuta keemilist energiat elektriliseks . Eespool nimetatud leiutisi võib pidada oluliseks, sest nad võimaldasid inimestel loodusest paremini aru saada ja maailma turvalisemaks muuta.
Avarduv maailmapilt provotseeris teadlasi tegema katseid, mille käigus tehti mitmeid tähtsaid avastusi. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier (1743-1794) leidis, et õhk kooseb gaaside segust . Lisaks sellele oli tähelepanuväärne Edward Jenneri (1749-1823) rõugevaktsiini avastamine, mis lubas luua ka teisi kaitsepookimisvõimalusi ravimatute haiguste vastu. Uute ravimooduste leiutamisele aitas kaasa ka see, et Karl Linne asus süstematiseerima loodust liikide järgi. See aga lubas hakata tootma maagiliste nõidumismeetodite asemel taimedest tehtud looduslikke ja legaalseid ravimeid. Need avastused aitasid ühiskonnal mitte ainult tervelt elada, vaid ka rahvaarvu suurendada ning avada teed värskete leidude suunas.
Oluliselt langes mõju alla ka uusaja filosoofia, kus Rene Descartese väidete põhjal rõhutati, et inimese kehas on võimas roll mõistusel ja tahtevabadusel. Lahutades teadused mateeriat uurivateks ja hingeasjadega tegelevateks, vabastas ta osad teadusalad religiooni mõju alt ning see andis õpetlastele oma katsetes suuremat vabadust. Uusaja mõttetarkusel oli oluline roll ka seepärast, et sellega liitusid ka absolutistlikud monarhid, kes soovisid kursis olla uute vooludega. Mõjutatuna filosoofide vaadetest asusid nad tegema muudatusi, mis tõid kasu ühiskonnale.
17. ja 18. sajandi kultuuris levisid ka uudsed kunstivoolud , mida eelkõige edendasid kuulsust, rikkust ja hiilgust tagaotsivad võimukandjad. Pinged ja rahutused ning uued leiutised kandusid edasi maali-, skulptuuri- ja ehitustemaatikasse. Uus kunstistiil hakkas rõhuma emotsioonidele, realismile, võimu ülistamisele, liikumisele, kummalisusele. Märkimisväärseks kujunes valguse kui väljendusvahedi kasutamine, mis tõi kompositsiooni tegelased paremini esile. Nii tekkiski barokkstiil, mis mõjutas kõikjal sisekujundust, tarbekunsti, rõivamoodi ja arhitektuuri. Silmapaistvateks baroki esindajateks kujunesid eelkõige arhitektid ja kunstnikud ning nende loodud hiigelteosed. Näitena Versailles’ loss Prantsusmaal, Michelangelo da Caravaggio natualistlik maal „Kristuse haudapanek”, aga ka ühiskonna vaesemate kihtide poolt tellitud maalid, mis on saanud nime väikesed hollandlased.
Osades maades asendus 18. sajandil barokkstill rokokooga, mis oli piiritum, vabam ja lõbujanulisem kui barokk . Kõige ehedamaks rokokoo näiteks kujunesid salongid , kus võis jälgida peenekujulisi dekoratsioone ning seinamaale, mida eelkõige kujutati muretutes heledates värvides. Alastistseenid tõid esile maalijate head anatoomiatundmised, mis on omamoodi tõlgendus arstiteaduse levikule.
Kuigi 17. ja 18. sajandit iseloomustasid eelkõige uued voolud , avastused, teadused, leiutised, võib kõige olulisemaks uusaja kultuuris pidada seda, et ühiskond väljus piiritletud raamidest ja lõi põhja edasi arenemiseks. Vahendajaks sealjuures olid filosoofid, teadlased, kunstnikud. Leiutised ja avastused, uued kunstistiilid aitasid kaasa inimmõistuse arengule, püüdele looduse ja naturaalsuse poole.