Mis on kõige olulisem XVII - XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede
levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste
elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati
pidama haridust ja
teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma
vaadetega silma
filosoofid ja teadlased ning
nendest mõjutatud
absolutistlikud
valitsejad . Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti
järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli
ette kujutatud renesanssiajal.
Tingituna uudsete ideede
levikust hakati oma
maailmavaadet laiendama ja
uurima universumi ehitust.
Kõige enam
paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes
valmistas 1609. aastal
teleskoobi ja asus tegema esimesi
taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti
rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema
leiutistele
lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-
1727 ) peegelteleskoop,
spekter ning
mehhaanika põhiseadused. Ka
Alessandro Volta tegi
olulise
leiutise – elektripatarei, mis võimaldas muuta keemilist
energiat
elektriliseks .
Eespool nimetatud leiutisi võib pidada
oluliseks, sest nad võimaldasid inimestel loodusest paremini aru
saada ja maailma turvalisemaks muuta.
Avarduv
maailmapilt provotseeris teadlasi tegema katseid, mille
käigus tehti mitmeid tähtsaid avastusi. Prantsuse
teadlane Antoine Laurent de
Lavoisier (1743-1794) leidis, et õhk
kooseb gaaside
segust . Lisaks sellele oli tähelepanuväärne Edward Jenneri
(1749-1823) rõugevaktsiini avastamine, mis lubas luua ka teisi
kaitsepookimisvõimalusi ravimatute haiguste vastu. Uute ravimooduste
leiutamisele aitas kaasa ka see, et Karl Linne asus süstematiseerima
loodust liikide järgi. See aga lubas hakata
tootma maagiliste
nõidumismeetodite asemel
taimedest tehtud
looduslikke ja legaalseid
ravimeid. Need avastused aitasid ühiskonnal mitte ainult tervelt
elada, vaid ka rahvaarvu suurendada ning avada teed värskete
leidude suunas.
Oluliselt langes mõju alla ka uusaja filosoofia, kus Rene Descartese
väidete põhjal rõhutati, et inimese kehas on võimas roll
mõistusel ja tahtevabadusel. Lahutades
teadused mateeriat uurivateks
ja hingeasjadega tegelevateks, vabastas ta osad teadusalad religiooni
mõju alt ning see andis õpetlastele oma katsetes suuremat vabadust.
Uusaja mõttetarkusel oli oluline roll ka seepärast, et sellega
liitusid ka absolutistlikud monarhid, kes
soovisid kursis olla uute
vooludega. Mõjutatuna filosoofide vaadetest asusid nad tegema
muudatusi, mis tõid kasu ühiskonnale.
17. ja 18. sajandi kultuuris levisid ka uudsed
kunstivoolud , mida
eelkõige edendasid kuulsust, rikkust ja hiilgust tagaotsivad
võimukandjad.
Pinged ja rahutused ning uued
leiutised kandusid edasi
maali-, skulptuuri- ja ehitustemaatikasse. Uus
kunstistiil hakkas
rõhuma emotsioonidele, realismile, võimu ülistamisele,
liikumisele, kummalisusele. Märkimisväärseks kujunes valguse kui
väljendusvahedi kasutamine, mis tõi kompositsiooni tegelased
paremini esile. Nii tekkiski barokkstiil, mis mõjutas kõikjal
sisekujundust, tarbekunsti, rõivamoodi ja arhitektuuri.
Silmapaistvateks baroki esindajateks kujunesid eelkõige
arhitektid ja
kunstnikud ning nende loodud hiigelteosed. Näitena Versailles’
loss Prantsusmaal,
Michelangelo da Caravaggio natualistlik maal
„Kristuse haudapanek”, aga ka ühiskonna vaesemate kihtide poolt
tellitud maalid, mis on saanud nime väikesed hollandlased.
Osades maades asendus 18. sajandil barokkstill rokokooga, mis oli
piiritum, vabam ja lõbujanulisem kui
barokk . Kõige ehedamaks
rokokoo näiteks kujunesid
salongid , kus võis jälgida peenekujulisi
dekoratsioone ning seinamaale, mida eelkõige kujutati muretutes
heledates värvides. Alastistseenid tõid esile maalijate head
anatoomiatundmised, mis on omamoodi tõlgendus arstiteaduse levikule.
Kuigi 17. ja 18. sajandit iseloomustasid eelkõige uued
voolud ,
avastused, teadused, leiutised, võib kõige olulisemaks uusaja
kultuuris pidada seda, et ühiskond väljus piiritletud raamidest ja
lõi põhja edasi arenemiseks. Vahendajaks
sealjuures olid
filosoofid, teadlased, kunstnikud. Leiutised ja avastused, uued
kunstistiilid aitasid kaasa inimmõistuse arengule, püüdele looduse
ja naturaalsuse poole.
Kõik kommentaarid