Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris?

Lõik failist

Mis on kõige olulisem XVII - XVIII sajandi kultuuris?

Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste
elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja
teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma
vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud
absolutistlikud valitsejad . Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti
järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli
ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust.
Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes
valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi
taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti
rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema
leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643- 1727 ) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris #1 Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mysska Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Kunstnikud on loonud koodi, mille abil on võimalik järeldada asju, mida nad oma meediumi piiratuse tõttu ei saa otseselt kujutada. Need vihjed on märgid, mille tähendust on õpitud nagu keelt, sõnavara.N:lainjad jooned kala kohal tähendavad, et kala haiseb jne. Meie huvi optilise tõepära vastu seletab ka varjude esinemist Lääne kunstis ja nende puudumist paljudes teistes pilditraditsioonides. Kuid isegi seal, kus varje ei ole nagu näiteks jaapani kultuuris, me paema otsustama, kas on tegemist teist laadi pildikultuuriga või ollakse tehniliselt maha jäänud ega suudeta tabada teatud põhitõdesid: see, et valgusel peab olema allikas, et ta pole lihtsalt hajus helendus. See on seotud asjaoluga, et ruumi hakati käsitlma määratletuna silma kui allika poolt nng kiirte kaudu, mis koonduvad ühte punkti. Igal juhul on alati olnud võimalik kujutada kunsti tulevikku ette vähemalt üldjoontes, kui silmas pidada vaid jäljenduslikku progressi

Filosoofia
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika.

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun