Jan Vermeer (0)

Jan Vermeer
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis – maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik .
Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks , kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena.
29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks .
Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse. On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria ", mis valmis 1670–1672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama.
Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena.
1675. aasta detsembris haigestus Vermeer raskelt ja suri poolteist päeva hiljem. Tema lesk seostas tema surma rahaliste raskustega. Kunstituru kokkulangemine kahjustas tema sissetulekuid nii kunstniku kui kunstikaupmehena. Pärast tema surma kuulutati välja tema pankrot ja pankrotihalduriks oli mikroskoobi leiutaja Antoni van Leeuwenhoek .
Üldiselt on Vermeeri elust vähe teada. Tundub, et ta oli täielikult kunstile pühendunud, elades kogu oma elu Delftis. Tema nime kohtab üksnes mõnes registris, mõnes ametlikus dokumendis ja teiste kunstnike kommentaarides.
Tema kuulsus hajus pärast tema surma. Arnold Houbrakeni 17. sajandil kirjutatud kolmeköiteline suurteos hollandi kunsti kuldajast käsitles 440 kunstnikku, kelle seast aga Vermeer puudub, teda mainitakse vaid ühes kohas möödaminnes ja seejärel unustati ta kaheks sajandiks täielikult.
19. sajandil avastasid Vermeeri uuesti Gustav Friedrich Waagen ja Théophile Thoré-Bürger, kes kirjutasid temast artikli, milles omistasid Vermeerile 69 maali, ehkki tänapäeval omistatakse neist Vermeerile üksnes 34. Praeguseks on teada umbes 40 Vermeeri maali. Sellest ajast on Vermeeri kuulsus järjest kasvanud, nii et tänapäeval arvatakse temagi hollandi kunsti kuldaja maalikunstnike sekka..
Oma eluajal oli Vermeer üksnes mõõdukalt edukas. Ta suutis oma suure pere ära toita, aga rikkaks ei saanud. Surres jättis ta oma naisele ja lastele suured võlad. Võib-olla oli selle põhjuseks asjaolu, et ta ei olnud kuigi viljakas ega maalinud palju teoseid. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas. Enamasti maalis ta tellimustöid.
Delftis oli Vermeer austatud, aga väljaspool peaaegu tundmatu. Tema vähesele tuntusele aitasid kaasa veel mitu asjaolu. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, mis takistas tema loomingu laiemat levikut. Vermeeril ei olnud kunagi õpilasi ega mingit kunstikooli. Tema kohustused perekonna ja paljude laste ees nõudsid nähtavasti palju aega. Ta tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. Tema täiuseihalus oma töös vähendas samuti töökiirust.
Enamus Vermeeri maalidest on dateerimata, seega on nende kohta vaid ligikaudsed andmed. Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal.
Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma töödes.
Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks.