KUNSTI ARENG AASTATEL 1918-1939 (0)

KUNSTI ARENG 
AASTATEL 1918-1939
Koostajad: Mari Mätas, Gustav 
Tuisk
Kool: Orissaare Gümnaasium
  Üldine
  Kunstiajalugu  kahe maailmasõja vahelisel 
ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam-
vähem vastavad kahele aastakümnele. 
 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne 
I maailmasõda tekkinud voolud  võitsid uusi 
poolehoidjaid.
 Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja 
Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud 
isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses.
  Venemaa
 On iseloomulik, et uuenduslikud voolud 
pidasid end bolševistliku revolutsiooni 
liitlasteks ja tungisid peale kõigis 
kunstiliikides – maalikunstis, graafikas, eriti 
plakatikunstis ja raamatukujunduses, 
arhitektuuris,  disainis , teatri- ja filmikunstis, 
kirjanduses.
 Visuaalsetes kunstides oli juhtiv 
supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM.
  Venemaa
 Nõukogude Venemaa valitsusele oli 
traditsiooniline  kunst sobivam , sest selle 
vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele 
meelepärast propagandat. 
 Teiseks võttis Nõukogude valitsus selgemalt 
suuna vene imperialismi traditsioonide ja 
vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele 
ning avangardismile omane kosmopolitism 
muutus võimudele kõlbmatuks.
  Venemaa
 Ainsaks lubatud kunstiks sai sotsialistlik 
realism , mis pidi toetuma 19. sajandi vene 
realismile, kuid  lisama  sellele bolševistliku 
ideoloogia.
 Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest 
ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg.
 Avangardlik  kunst , sealhulgas 
konstruktivistlik   arhitektuur  kuulutati 
kodanlikuks igandiks.
  Venemaa
Gavril Frolovi 
ikoonimaal
‘’Neli  jumalaema ’
  Saksamaa
 1920-ndatel hakati sõjaeelses 
ekspressionismis nägema järgnenud ajaloo 
prohvetlikku ettekuulutust. 
 Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast 
eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste 
ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. 
 Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, 
grotesksed, karikatuursed pildid ja 
skulptuurid . 
  Saksamaa
 Portreedes rõhutati vormi plastilisust ja 
kujutatava  karakterit. 
 Eesmärgiks oli tegelikkuse objektiivne 
kujutamine, maalide põhiteemaks oli 
kaasaegne ühiskond ja selle pahed. 
 Maalid kujutasid süngeid tahke tööstuslinna 
elus, sõjardeid, sõjaheidikuid, sante , 
prostituute, kerjuseid jt.
 Näod olid enamasti kujutatud pealiskaudselt 
ja karikatuurselt.
  Saksamaa
OTTO DIX ( 1891 -1969), kes 
pöörab tähelepanu inimeste 
käitumisele pingelises 
ühiskonnas. Ta ei kujutanud 
otseselt sõjaõudusi vaid 
ainult vihjas neile.
(„Ajakirjanik Sylvia von 
Hardeni portree“ (1926)
  Saksamaa
MAX  BECKMANN  
(1884-1950) kaugenes 
ekspressionismist ja 
hakkas  jaheda  
objekti vsusega 
kujutama  linna kui 
kitsarinnalise 
ühiskonna peeglit.
„Öö“ (1919)
  Prantsusmaa
 Tekkisid 1920-ndail aastail eespool  
kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM.
 Siiski oli avangardi pealetung  siin nõrgem kui 
vahetult enne sõda. 
 Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi 
kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat , 
loodust jäljendavat, kuid isikupärase 
käekirjaga kunsti.
 Fašismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud 
aastakümne lõpu  kuulsamad  teosed 
(„ Guernica “, „Nuttev naine“, „ Kass  ja lind“ 
jne.).
  Prantsusmaa
 Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka 
naivism . 
 Isegi  Matisse  ja  Picasso  töötasid ajuti 
traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas 
klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. 
Matisse maalib natuuritruusid figuure ning 
modelleerib valguse ja varjuga. 
  Pablo Picasso
Pablo Picasso – “Guernica”
Iseseisev  suurkuju  oli 
MAURICE  UTRILLO  . 
Tema pisut vigase 
perspekti vi ja natuke 
kohmaka joonistuse, 
kuid julge, rikka ja 
peenemaitselise 
kolori diga linnavaated 
on tänaseni peamiseks, 
kuigi kättesaamatuks 
eeskujuks tuhandetele 
Pariisi ja teiste linnade 
tänavakunstnikele.
Maurice Utril o – “La Bel e Gabriel e Montmarte “
Peenemaitseline varjundirohke 
värvitoredus ja maaliline pintslitöö 
iseloomustasid enamiku nn. Pariisi 
koolkonna maalijate, näiteks 
PIERRE   BONNARD ’i (1867-1947) 
loomingut.
Pierre Bonnard “Valge  kass ”
  Ameerika Ühendriigid
 kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt 
traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad – 
ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE 
REALISM 
ja veidi romantilisem ja nostalgilisem 
REGIONALISM. 
 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse 
rahadega kunstnikelt  tellima  
monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele 
hoonetele.
Regionalist 
THOMAS   HART  
BENTON  
(1889-1975).
  Inglismaa
 Kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele 
soodus  õhkkond. 
 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva 
skulptori loomingutee.
 Tähtsaim nende hulgas oli  HENRY   MOORE  
( 1898 -1986), kelle teostes on julgelt 
üldistatud ja deformeeritud inimkeha . 
Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. 
Moore’i kunsti eeskujude hulgas on vana 
Mesopotaamia ja Vana-Ameerika 
skulptuurid.
Henri Moore skulptuurid
   Mehhiko kunstnikud
 Suurt mõju saavutasid aga Mehhiko 
kunstnikud  DIEGO RIVERA  ( 1886 -1957), 
JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949).
 Nad olid kodumaal loonud väga omapärase
ja jõulise monumentaalstiili, kus  liitusid  
vanaaegne Ameerika kõrgkultuur,  uusaegne  
indiaani  rahvakunst , katoliiklik  kirikukunst  ja 
karnevalikultuur, aga ka Euroopa 
avangardismi mõjud.
José Clemente Orozco 
- "Omnisciencia"
Diego Rivera  - “Lil ”
Picasso “Nuttev naine”

Document Outline

• Slide 1
• Üldine
• Venemaa
• Venemaa
• Venemaa
• Venemaa
• Saksamaa
• Saksamaa
• Saksamaa
• Saksamaa
• Prantsusmaa
• Prantsusmaa
• Picasso
• Slide 14
• Slide 15
• AMEERIKA ÜHENDRIIKID
• Slide 17
• Inglismaa
• Slide 19
• Mehhiko kunstnikud
• Slide 21
• Slide 22