Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Prantsuse kunst 16. sajandil (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Prantsuse kunst 16-sajandil #1 Prantsuse kunst 16-sajandil #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johanna62 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Prantsuse kunst 16. sajandil

· seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid

Kunstiajalugu
thumbnail
10
pptx

PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL

PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad portreekunstis. Tuntumad portretist

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Prantsuse kunst 16 saj

Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ­ ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Prantsuse kunst 17. sajandil

kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest ° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed ­ erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias ­ antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin ° Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja) ° Hea klassikaline haridus ° Arendas kunstiteooriat ja kasutas loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja ­kirjandusest

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Prantsuse kunst 17 sajandil .

keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Prantsuse kunst 17. sajandil.

KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) ­ 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt

Kunstiajalugu
thumbnail
18
ppt

Pantsuse kunst 17. sajandil

Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pike

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Prantsuse kunst 17. saj

Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alum

Kunstiajalugu




Kommentaarid (1)

HenzuuEST profiilipilt
HenzuuEST: väga hea(Y)
16:08 18-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun