Jan Vermeer (0)

Jan Vermeer van Delft
Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi . Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. „Kupeldaja“). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud .
Maali „Kupeldaja“ maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt „Kirjalugeja avatud akna juures“, „Klaas veini“ ja „ Daam kahe härraga“, „Piima kallav teenijatüdruk. Tema kaks vaatemaali - „Tänav Delftis“ ja „Delfti vaade“. Ajal kui Vermeeri huvitab muusika maalib ta maalid - „Muusika tund“ ja „ Kontsert kolmele“. Kirjadega seotud maalid- „Kirjalugeja sinises “, „Kirjalugeja kollases“, „ Armastuskiri “ ja „Kirjakirjutaja ja teenijatüdruk“. Ainsad maalid, millel on kujutatud meessoost üksikfiguur ja õpetlast on „Astronoom“ ja „ Geograaf “(1660). Aastal 1670. Pöördub ta uuesti muusika juurde - „ Kitarri mängija“, „ Istuv virginaalimängija“ ja „Seisev virginaalimängija“. Oma viimastes piltides pöördub Vermeer uuesti ajaloo poole - „Usu allegoorias“.
Vermeeri kuulsaimaks maaliks peetakse „ Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“
Jan Vermeer suri 15. detsember 1675 oma sünnilinnas.
Vermeer oma elu ajal kuulsust ei saavutanud see saabus alles 19. sajandil, kui avastati suur hulk tema maale.