Kõrgrenessanss 1500-1530 (0)

Kõrgrenessanss 1500- 1530
Itaalia langus:
15.sajandi lõpus saabusid Itaaliasse rasked ajad – rikkusest ligimeelitatud prantslased ja hispaanlased tulid Itaaliasse sõjaretki tegema ning seeläbi sai Itaalia kannatada. Võimuvõitluse tagajärjel kaotas Itaalia, eriti Firenze oma juhtpositsiooni. Itaalia majandus ja tööstus langesid ning seoses suurte maadeavastustega, hakkasid peamised kaubateed Itaaliast mööda minema.
16.sajandil sai uueks Itaalia kultuurikeskuseks sai Rooma . Sel ajal olid üksteise järel paavstiks mitmed tuntud suurnikuperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitumist. Paavsti huvides oli koondada enese alluvusse parimad kunstnikud . Paavstid üritasid kunsti ja kultuuri abil õigustada kirikuvõimu tugevdamist ja laiendamist, mistõttu kutsuti lisaks arhidektidele ka Rooma mitmeid kunstnikke paavsti teenistusse (näiteks Michelangelo ja Raffael).
Kunstnikud:

Nüüdseks valdasid kunstnikud täielikult ruumi, värvi, inimkehade, valguse ja liikumise kujutamist ning kujutlusvõime oli kõrgemas hinnas kui tegelikkuse jäljendamine (mis oli vararenessansil eesmärgiks).

Vararenessansi ideaalid muutusid ning nendest eemalduti, seati uued eesmärgid ja rõhuasetus.

Maalikunstilt oodati nüüd lisaks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära.

Kunstniku isik muutus väga oluliseks. Kunstnikud hakkasid erinema tavalistest inimestest. Arvati, et kunstnik mitte lihtsalt ei tee midagi, vaid loob midagi, ehk kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati seda mõistet kasutama ka geniaalsete kunstnike kohta. Arvati, et loominguvõime on Jumala kingitus.

Enam ei jälgitud kindlaid matemaatilisi reegleid, vaid hinnati kunstniku enda loovust , veenvust ja jõudu. Toetuti rohkem kogemusele, mida idealiseeriti. Nad ühendasid oskuslikult loodusest saadud muljed maalikunsti põhimõtete ja oma isikupäraga.
Maalikunst

Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci (1452-1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, tuntakse nüüd ja edaspidigi.

Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide halvale kvaliteedile.

Kuulsaimaid tööd on: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". 

Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise.

Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine.

Teine maalijana tuntud kunstnik on Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Roomas paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on " Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid .

Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m).
Kunstikeskus Veneetsia
Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja Rooma kõrval renessansiaja kolmas tähtsaim kunstikeskus.

• Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile ja maalilisusele.
  
• Veneetslased ei lähtunud antiigist ega otsinud vormilist ilu, perspektiivi ega kogu seda kõrget teadust, millega tegeldi Roomas ja Firenzes, vaid pigem meelelist värvimuljet.
  
• Veneetsia maalikunstnikud mõtlesid värvide kaudu.
  
• Nende kunsti eripäraks on punaste ja –siniste toonidega helendav koloriit, täiesti uudse tundlikkusega kujutatud looduslik valgus ja inimkeha käsitlemine.
  
• Valgusküllase maalimisstiili tegi võimalikuks õlimaalitehnika, mille veneetslased võtsid üle hollandlastelt, kellega nad olid kaubavahetuses.
  

Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud  Giorgione  (1478- 1510 ) ja tema õpingukaaslane  Tizian  (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. 
Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus " - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. 
Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; " Flora "; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".
Pildil:
Giorgione ’’Äike’’. Seda peetakse üheks esimeseks maastikumaaliks, sest maastik ei leia kasutamist lihtsalt taustana, vaid on tähtis osa meeleolu loomises. Võbelev valgussähvatus heidab majadele kummituslikku valgust ja täidab maali salapärase õhustikuga. Maali ainestik on väga salapärane.
Tizian ’’Magav veenus’’. Venuse helendav keha tõuseb tumedalt taustalt esile. Venuse poos on loomulik ja sundimatu. Kasutatud on sooja koloriiti. On näha, et veneetslased kasutasid akti maalimisel elavaid modelle, mitte skulptuure, nagu oli pikka aega kombeks Firenzes.
Arhidektuur
16.sajandil sai arhidektide püüdluseks suurejooneline tervik. Uus aeg soosis ka uut moodi ehitiste rajamist .

• Arhiekti Bramante väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas.
  
• Kahekorruseline ümarehitis  asub mitmeastmelisel alusel ja sellel on väike kuppel . Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu.
  

Rooma peetri kirik - Michelangelo

• Bramante nimega on seotud ka suurima 16.sajandi rajatis – Rooma Peetri kiriku ehituslugu.
  
• 15.saj. Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine.
  
• Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika  juba 4. saj.-l, mis  aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski kunstniku surma tõttu ei alustatud.
  
• Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid , kuid ikka edutult.
  

Kiriku ehitus siiski seisma ei jäänud vaid jätkus  ühe renessansi suurkuju -Michelangelo kavandite põhjal. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti.

• Michelangelo projekteeritud Peetri kiriku kuplit peetakse insenerikunsti ja arhitektuurse harmoonia meistriteoseks.
  

Veneetsia ehituskunst

• Sealseks kuulsamaks meistriks oli Palladio , kes võttis suuresti eeskuju antiikarhidektuurist.
  
• Matemaatilise täpsusega on ta järginud sümmeetria ja harmoonia põhimõtteid. Erilist rõhku pani ta sammaste kasutamisele.
  

Palladio mõjutas kõvasti arhitektuuri arengut. Tema loomingust mõjutatud stiili nim. palladianismiks.

• Villa Rotondat loetakse Palladio loomingu kõrgpunktiks.
  
• Hoone sees asub ringikujuline kuppelsaal, hoone välisküljed on identsed.
  
• Rotonda tähendab ümmargust, nime saanud oma ümmarguse keskosas asetseva kupli all oleva ümmarguse saali järgi.
  

Skulptuur

• Kuulsamateks teosteks on Michelangelo skulptuurid , näiteks 1504 .a valminud 5,5 m kõrgune Taaveti figuur , kes esindab tahtejõulist vägilast, kes on valmis otsustavaks heitluseks.
  
• Teine oluline skulptuur on Michelangelo teos Rooma Peetri kirikus, nimega ’’Pietà’’.
  
• See kujutab leinavat Maarjat , kes hoiab oma põlvedel surnud Jeesus Kristust.
  
• See kunstniku noorpõlvetöö on õrn ja harmooniline, mida leidub meistri teoses harva.
  

VIDEO: Pieta on kunsti suuresti mõjutanud. Vaatame lähemalt videot Pietà sümboli kohta.