Jaapan (1)

Jaapan
Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast.
Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed -temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood . Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud, kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas.
Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad. Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks metsa- pruunmullad – iseloomulikud eluviaalsetete rohkus, selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad.
Jaapanis on põllumajandus kõige intensiivsem. Põllumajandus on olemas Jaapani igas osas, kuid eriti oluline on see põhja Hokkaido saarel, sest sealt tulev moodustab 10% riigi kogutoodangust. Domineerivad väikemajapidamine, rantšod, istandused – talunikud kasutavad laialdaselt traktoreid, väikeseid veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine , väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgtasemeline agrotehnika võimaldavad tegeleda põllumajandusega kiiremini ja lihtsamalt. 19.sajandi lõpus moodustas primaarsektor 50% tööjõu hõivest, kuid peale Teist Maailmasõda hakkas see langema ja tänaseks on see langetatud riigi poolt 4,9%-ni. Põllumajandusvormidest on enim levinud hilisagraarne tootmine – riisi-, hirsi-, maisitalud, põhitootjaks talud . Teiseks industriaalne – piimakarjatalud, rantšod, istandused, teraviljatalud, loomakarjad ja kolmandaks postindustriaalne – mahepõllundus. Põllumajandusministeerium kombineeritud piiril on kasutanud riigieelarvelist väljamaksete määrust ja haldusprotsesse, et toetada kodumaist toodangut. Valitsus kasutab hinnavahetoetusi, riisi diversiooni programmi riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat.Hinnavahetoetust, hinnasihti ja tegelikku turuhinda aitavad tasakaalus hoida juurde maksmine riigi poolt. Sellised programmid on olemas veiselihal, vasikatel, sojaubadel, ja sealihal. Põllumajanduskultuuridel ja loomadel on olemas kindlustus, mille maksab riik, kui taimi või loomi on tabanud haigus/kahjustus. Jaapani põhilised põllumajandus harud on riisi-ja köögiviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse teepõõsast, suhkruroogu ja suhkrupeeti. Levinud on ka maisi- ja hirsikasvatus. Hokkaido saarel on levinud piimakarjakasvatus , mujal Jaapanis aga linnu- ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus on oluliselt vähenenud, kuna see ei tasu end ära. Jaapanis kasutatakse enamjaolt riisi, maisi, hirssi söömiseks. Hävinenud riisi, aga ei visata ära, vaid kasutatakse tööstussektori juures ära, et miski ilmaasjata kaotsi ei läheks. Jaapan on suuruselt teine importija maailmas. Enamjaolt imporditakse maisi, nisu, sorgot ja sojaube, peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Eksporidakse kõige rohkem riisi, seejärel puuvilju (mandariinid, apelsinid ), viimasel ajal ka rohelist teed. Jaapanis on kõrge fossiilsete kütuste tarbimine , mis kasutatakse eelkõige energia saamiseks. See on 46400MJ/ ha võrreldes maailmatasemega 1734MJ/ ha. See suurendab heitgaaside paiskumist õhku. Mulla ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul toovad kaasa looduslike pindade hävimise. Rasketehnika kasutamine põllumajanduses muudab mullad tihedamaks, vähendab õhusisaldust mullas ning muudab mullaorganismide elukeskkonna halvemaks.
Liisi Lehtsaar XI R